lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: J.O kaebus rahuldada osaliselt. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316, 11, 014709 tühistada lisakaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. 1 Lisakaristusena kohaldada J.O suhtes
lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316,11,014709 muutmata. Rahatrahv tasuda ositi väärteootsuses märgitud tähtaegadel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
lg 1 p 2 alusel võeti J.O-lt lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 (viieks) kuuks. Määratud rahatrahv 800.00 EUR (12517.28 EEK) tuleb tasuda hiljemalt 21.07.2012a. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja otsusega tuvastatud ei ole. Ta on oma tegu tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Lisakaristust võib kergendada. Ülejäänud osas palun jätta otsus muutmata. Tunnistaja Hrustentsov selgitas kohtuistungil, et mäletab 06.11.2011.a. koostatud väärteoprotokolliga seoses, et oli Sõle-Paldiski mnt Statoilis, kus pidasid kinni J.O, kes oli natukene joonud. Koostasid protokolli. Enne protokolli koostamist suhtlemist ei olnud. Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: karistusregistri teatis, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (0,61 mg/l), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, joobeseisundi kontrollimise protokoll, J.O vastulause. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et J.O kaebus rahuldada osaliselt. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316, 11, 014709 tühistada lisakaristuse mõistmise osas ja teha selles osas uus otsus. Lisakaristusena kohaldada J.O suhtes
lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 28.11.2011.a. väärteootsus väärteoasjas nr 2316,11,014709 muutmata. 3 VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus asub seisukohale, et J.O poolt toime pandud väärtegu LS § 224 lg 2 alusel on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - 06.11.2011.a. indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikuks J.O ja tema suhtes on 06.11.2011. a. kell 08:20 kasutatud indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A103443 ning indikaatorvahendi näit oli 0,68 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne. - 06.11.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 06.11.2011.a. kell 08:43 – 08:51 J.O alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,66 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,61 mg/l. - 06.11.2011.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Andres Damzen otsustas 06.11.011.a. kõrvaldada J.O (ik XXX) sõiduki Nissan Patrol reg nr XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 punkti 2 alusel, kuna on alusta arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. J.O on sõiduki juhtumiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 06.11.2011.a. ning kinnitanud seda enda allkirjaga. - 06.11.2011.a. joobeseisundi tuvastamise protokoll, mille kohaselt kell 09:27 on kontrollitud J.O joobeseisundit indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr A103443 ning indikaatorvahendi tulemus on olnud positiivne. Kohus leiab, et J.O poolt toime pandud väärteos esinevad LS § 224 lg 2 väärteotunnused ning on õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid VTMS § 29 alusel ja väärteomenetluse lõpetamise aluseid VTMS § 30 alusel kohus tuvastanud ei ole. Kohtuväline menetleja on määranud J.O-le põhikaristusena rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus
lg 1, mille kohaselt on 4 karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühikus ulatuses vastab
Kaebaja ise ei ole samuti kaebuses põhikaristust vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et sanktsiooni keskmist määra ületav põhikaristuse määr (200 trahviühikut, s.o 800 eurot) on põhjendatud, kuivõrd J.O alkoholisisalduse määr ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,61 milligrammi, seega ületas J.O alkoholisisalduse määr LS §-s 224 lg 2 sätestatud keskmist määra. Tulenevalt karistusseadustiku (
) § 15 lõikest 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.
lg 3 kohaselt paneb isik toime teo hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanematuse ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus asub seisukohale, et J.O tegu on toime pandud hooletusest
J.O kui autojuhil oli kohustus järgida liiklusnõuded/liikluseeskirju, et sel viisil mitte seada ohtu nii iseennast liiklejana kui ka kaasliiklejaid. Üheks suurimaks rikkumiseks autojuhi puhul on kindlasti mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. J.O , teades, et ta on alkoholi tarvitanud, olles eelnevalt kontrollinud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus (kell 04:00 öösel), oleks pidanud enne mootorsõiduki juhtima asumist kell 08:00 alkoholisisaldust uuesti kontrollima, kuivõrd tegemist oli sedavõrd lühikese ajavahemikuga. Iga inimese organism on erinev ja alkoholi mõjud erinevad. Politseinikelt saadud juhtnöörid (tarbida vedelikke ja süüa ning autosõiduga oodata vähemalt 3-4 tundi) ei saa olla aluseks kinnitamaks või tõendamaks seda, et isikul on lubatud autorooli istuda ning et alkoholijoove on tõesti 3-4 tunni möödudes kadunud. Kaebuse esitaja on ka ise tunnistanud, et oleks pidanud ühekordse alkomeetri ostma. Kohtuväline menetleja on määranud J.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 (viieks) kuuks. Kohus asub seisukohale, et J.O-le määratud lisakaristus LS § 224 lg 3 p 1 alusel viieks kuuks ei ole põhjendatud ning tuleb vähendada sanktsiooni miinimummäärani ehk 3 (kolme) kuuni. Kohus võtab lisakaristuse määramisel arvesse karistuse eripreventiivset eesmärki ning arvestab asjaoludega, et nähtuvalt karistusregistri väljavõttest J.O eelnevad liiklusalased rikkumised puuduvad. Isik on süüd tunnistanud, avaldanud kahetsust toimepandu suhtes. Samas on kohus seisukohal, et eelpool nimetatud põhjused lisakaristuse vähendamiseks ei anna alust lisakaristust täielikult tühistada. Tegemist on ohtliku liiklusalase rikkumisega. Lisaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ka õiguskorra kaitsmise huvisid ehk üldpreventiivseid eesmärke, mida saab tagada üldjuhul siis, kui karistatakse teistele kaasliiklejatele ohtlikuks muutunud liiklejat vastavalt süüteo raskusastmele seaduses sätestatud sanktsioonidega. Kohtupraktika ja karistuspoliitika kohaselt taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Nimetatu on põhjendatud, sest viimastel aastatel on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtide arv märgatavalt kasvanud ning on põhjustatud palju surmaga lõppenud õnnetusi. 5 J.O selgituste kohaselt ei pääse ta tööle ilma isikliku sõiduvahendita, kuivõrd tööle viib buss ja tema elab bussi marsruutidest väljas. Ühistranspordiga ei ole samuti võimalik minna, jääb veerandtunnine auk. Kaebuse esitajal on vajalik jõuda hommikul kella neljaks Nõmmelt Mustamäele. Juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks talle töökoha kaotust. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Juhtimisõiguse ja auto olemasolu teeb enamike inimeste igapäevase liiklemise mugavamaks, kuid sama linna piires ei võta nende puudumine liikumisvõimalust ära. Nõmme ning Mustamäe on külgnevad linnaosad, mille vahel on võimalik liigelda jalgsi, samuti jalgrattaga. Lisakaristus teeb kaebuse esitaja elu ebamugavamaks tuues sinna tavapärasega võrreldes piirangu, kuid nimetatu ongi karistuse eesmärk. Kaebuse esitaja ise otsustas valida käitumisviisi, millega võib kaasneda juhtimisõigusest ilma jäämine. Kõike eelnevat arvesse võttes ning lähtudes karistuse üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest on kohus seisukohal, et J.O-le LS § 224 lg 2 alusel mõistetud põhikaristus 800 euro suuruses summas ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud ning proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusastmega. Ingrid Kullerkann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.