lg 2 Kaebuse esitaja O.P (isikukood XXX; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: 1. Jätta O.P´i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.07.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,009661 O.P ´i karistamises
2. Võimaldada O.P´il tasuda rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 26,67 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
lg 2 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Kaebuse esitaja palub vähendada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2302,12,009661 määratud karistust. Selgitab, et ta on töövõimetuspensionär ning tema igakuine sissetulek (pension) on 134 eurot. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et eripreventiivselt aitab 80 trahvi ühiku s.o 320 euro ulatuses määratud rahatrahv menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Arvestades teo üldohtliku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohtuväline menetleja ei nõustu rahatrahvi vähendamisega, kuid nõustub kaebuse esitaja rahatrahvi tasumisega ositi kaheteistkümne kuu jooksul võrdsetes osades. Kaebaja, kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud O.P ´i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1314279 (VT toim lk 1) kohaselt O.P 01.07.2012.a kell 17:05 Tallinn-Narva mnt 62. km Kuusalu vallas juhtis mootorsõidukit Ford Transit (registreerimismärk XXX) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 1 p 3 ning pani toime
lg 2.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 2 kohaselt isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või 2 peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 4) kohaselt O.P ´il puudub vastav kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 7) kohaselt 18.06.2007.a kohaselt on 1 näha, et O.P kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus. 18.06.2007.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast O.P´i allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks O.P´i käitumises tahtluse. Menetlusalune isik teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega oli ta teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest. Kohus leiab, et O.P´ile koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.07.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,009661 tema karistamise kohta
lg 2 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebuse kohaselt O.P on töövõimetuspensionär ning tema igakuine sissetulek (pension) on 134 eurot. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, s.o 26,67 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.