1-17-2069/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2069 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus süüdimõistetu L.H ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.H XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2017 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.H määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 08.05.2016 otsusega karistati L.H KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati L.H 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.04.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra (10 kuud ja 1 päev vangistust) ning mõisteti L.H-le lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust, mille alguseks loeti 14.11.
5. Karistuse kandmise lõpp 15.03.
7. Viru Maakohtu 13.09.2017 määrusega jäeti L.H ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. Maakohus luges positiivseks, et L.H puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. 2.
9. Maakohus leidis, et kuna isikut on 3 korda kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude eest abikaasa suhtes, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal ning samuti oli temale eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistus pööratud täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kõik see ilmestab kogumis maakohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole maakohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Arvestades L.H kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole L.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. 2.
10. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus oli seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 2.
11. Isiku vabastamisel ei oleks maakohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. L.H ei ole huvitatud elama stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Maakohus arvestas siinkohal asjaolu, et tegu on sealhulgas ka täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja ka seda, et katseajal pani ta toime uue kuriteo. Maakohtul puudus veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. 2.
12. Maakohus viitas kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06, p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vaatamata sellele puudus maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 13.09.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ja anda talle võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei ole tutvunud talle esitatud materjaliga. Maakohus on märkinud, et vangla ega prokuratuur ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuid ka kohtumääruse alguses on kirjas, et nii vangla kui ka prokuratuur on L.H vabastamise poolt. Süüdimõistetu märgib, et ta viibib vanglas esimest korda, ta on selle jooksul käitunud korrektselt ning on vajalikud järeldused teinud. L.H tunneb piinlikust toimepandu ees. Vangla on süüdimõistetut usaldanud ning määranud tema üleviimise avavanglasse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
15. Ringkonnakohus nõustub süüdimõistetuga, et maakohus on ekslikult märkinud, et nii vangla kui ka prokuratuur ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Nii kinnipeetava iseloomustustest kui prokuratuuri kirjalikust vastusest tuleneb, et nad toetavad süüdimõistetu vabastamist. Küll ei ole tegemist seisukohtadega, mis oleksid kohtutele siduvaid, vaid tegemist on ühtede asjaoludega kogumis, mida ringkonnakohtult tuleb arvestada koostoimes KarS § 76 lg-ga
16. Küll ei too ringkonnakohtu hinnangul see eksimus kaasa maakohtu lõppjärelduse muutmist ega saa selle alusel väita, et maakohus ei ole tutvunud asja materjalidega. Süüdimõistetu määruskaebus jääb edutuks, sest selles ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. 2 Sisuliselt on L.H suhtes ainsaks positiivseks asjaoluks see, et teda ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. On äärmisel taunitav, et süüdimõistetut on karistatud kolmel korral sama süüteo eest, mis on toime pandud abikaasa suhtes ehk tegemist on korduva lähisuhtevägivallaga. Seega ei leia ringkonnakohus, et asjaolu, et süüdimõistetu saab vabanemisel elama asuda oma varasemasse elukohta, kus elab ka tema abikaasa, kes on valmis teda materiaalselt ja moraalset toetama, oleks asjaolu, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riske. Süütegude toimepanemist mõjutas L.H puhul alkohol, kuid vaatamata sellele pisendab süüdimõistetu alkoholi osatähtsust tegude toimepanemisel ega tunnista probleemi. L.H suhtes on varasemalt kriminaalhooldus ebaõnnestunud ning käesoleval ajal ei esine ühtegi asjaolu, mis annaks aluse eeldada, et seekordselt võiks kriminaalhooldus õnnestuda. Seega kaaluvad kõik esinevad negatiivsed asjaolud üles selle ühe positiivse asjaolu ning süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna oht, et süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo on suur ning seda ohtu ei ole käesolevaks ajaks maandatud.
17. Vaatamata sellele, et maakohus jõudis kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates põhjendatult tulemuseni, et L.H tuleb jätta vabastamata, peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtule ette heita mõningast trafaretset ja deklaratiivset põhjendust, millel puudub KarS § 76 lg 4 kohaldamise seisukohalt sisuline kaal või mis on mõneti vastuolus kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist ei ole kohane põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele. Seejuures ei ole maakohus selgitanud, mida ta täpselt selle all mõtleb.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 13.09.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3