KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-21-259

§ 155lg 5, § 175 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Advokatuuri aukohus tunnistas XX.XX.XXXX otsusega nr XXX vandeadvokaat X süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisnes Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg 1 teise lause, § 22 lg 3 ja § 24 lg 5 rikkumises ning määras talle advokatuuriseaduse § 19 lg 2 p 1 alusel karistuseks noomituse. Lisaks kohustati X tasuma Eesti Advokatuurile aukohtu menetluskulude hüvitamiseks 584 eurot.
2. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.11.2021 kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu XX.XX.XXXX otsuse nr XXX tühistamiseks.
3. Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
4. X esitas 02.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt rahuldada tema kaebus.
5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 08.03.2023 sõlmitud kompromissilepingu, millega nad paluvad kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 321-
6. Pooled paluvad lühendada kompromissimääruse edasikaebamise tähtaja 3 päevani ning jätta kompromissi kinnitav määrus ja kompromissi sisu arvutivõrgus avaldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 154lg 2). 2

§ 155

lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

8. Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab esitatud 08.03.2023 kompromissileping nii poolte kokkuleppe tingimusi (p-d 1.1–1.6) kui ka nende ühist taotlust menetlus lõpetada (p-d 2–4), mis ei ole osaks kinnitamiseks esitatud kompromissi tingimustest, vaid tegemist on asja menetlevale kohtule suunatud taotlustega. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud kokkuleppe tingimuste kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Kuna kaebaja on vandeadvokaat, siis tuleb eeldada, et ta on teadlik haldusasja menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest (

§ 155lg 1 teine lause).

Kompromissilepingu on allkirjastanud kaebaja ja vastustaja esindaja. Kuigi haldusasja nr 3-21-2591 toimikus on vaid Tallinna Halduskohtule 18.11.2021 edastatud volikiri, mis kehtis kuni 31.12.2021, on vastustaja teistes asjades edastanud ringkonnakohtule ka Eesti Advokatuuri esimehe 21.12.2022 volikirja nr 1-2/1249, millega on Eesti Advokatuuri töötajaid (sh KP) volitatud esindama Eesti Advokatuuri mh kohtumenetlustes kõigi toimingute tegemisel ja volitused kehtivad kuni 31.12.2023. Eeltoodud volikirjast nähtuvalt ei ole Eesti Advokatuur volitatud esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust

§ 31lg 2 alusel piiratud.

Seega hõlmab volitus mh esindaja õigust sõlmida kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromiss. 9.

§ 108

lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kompromissi tingimuste p-s 1.6 kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10.

§ 104

lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas on X tasunud 10.11.2021 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 eurot ning 02.03.2023 apellatsioonkaebuselt 20 eurot. Kuna tasutud riigilõivu suurus ei ületa 50 eurot, siis ei kuulu sellest pool maksjale

§ 104

lg 6 p 1 alusel tagastamisele, vaid tasutud riigilõiv jääb vastavalt kinnitatud kompromissi tingimuste p-le 1.6 kaebaja enda kanda. 11. Eelneva põhjal ning

§ 152

lg 1 p 3 ja § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus X ja Eesti Advokatuuri vahel 08.03.2023 sõlmitud kokkuleppe, tühistab Tallinna Halduskohtu 31.01.2023 otsuse ning lõpetab menetluse haldusasjas nr 3-21-

2. Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022 määrusega on praeguses asjas esialgse õiguskaitse korras keelatud Eesti Advokatuuri aukohtu XX.XX.XXXX otsuse nr XXX kohta andmete avalikustamine Eesti Advokatuuri veebilehel.

§ 253

lg-st 3 tulenevalt tühistab kohus kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muu hulgas siis, kui asja menetlus lõpetatakse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega. Kuivõrd ringkonnakohtu 17.01.2022 määruses ei ole esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust konkreetselt piiritletud (s.o kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni – vt

§ 249lg 4), siis tuleb selguse huvides esialgse õiguskaitse abinõu praeguse määrusega tühistada. 3

§ 179

lg 4 näeb mh ette, et jõustunud määrus, millega lõpetatakse menetlus, avaldatakse arvutivõrgus vastavalt

§-le 175.

§ 175

lg 3 võimaldab kohtul andmesubjekti taotlusel või omal algatusel asendada avaldatavas kohtulahendis andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avaldada muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus saab jätta lahendi

§ 175

lg-te 4 ja 5 alusel osaliselt või täielikult avaldamata, kui lahend sisaldab delikaatseid (eriliiki) isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, või kui kohtulahend sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. 14. Kuigi Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 määrusega on haldusasja nr 3-21-2591 menetlus kuulutatud kaebaja taotlusel ning

§ 77

lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel (s.o eraelu kaitseks) kinniseks, ei ole see toimunud kaebaja eraelu kaitseks, vaid aukohtus arutatud asjaga seotud laste ja nende vanemate eraelu kaitseks. Praeguses määruses puuduvad andmed, mille avaldamine saaks nende eraelu kahjustada. Samuti ei sisalda määrus ega kinnitatava kompromissi tingimused andmeid, mis saaksid oluliselt kahjustada kaebaja eraelu puutumatust, või teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. Seega puudub ringkonnakohtul

§ 175lg-te 4 ja 5 järgi alus jätta määrus täielikult või osaliselt avaldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei takista eeltoodu siiski kompromissi kinnitamist, sest kaebaja eesmärgi (anonüümseks jäämine) saavutamiseks on piisav, kui asendada määruses (sh kinnitatud kompromissi tingimustes) kaebaja nimi ja Eesti Advokatuuri aukohtu vaidlustatud otsuse number tähemärgiga. Määrus ega kompromissi tingimused ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid kaebajat üheselt identifitseerida. Ringkonnakohus viitab ka, et sarnasel viisil on arvutivõrgus juba avaldatud praeguses asjas tehtud esialgse õiguskaitse määrus. (allkirjastatud digitaalselt) 4