Tsiviilasi nr 2-23-2061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-2061 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxx-Exxx Mxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; viibimiskoht: Tartu Vangla); Kostja: Axxxx Sxxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalevik,xxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond), seaduslik esindaja Sxxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond) Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine Kxxxxx-Exxx Mxxxxxxxxxxhagi Axxxx Sxxxxx vastu isaduse vaidlustamise nõudes RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast Kxxx-Exxx Mxxxxxxxxx hagi Axxxx Sxxxxx vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Menetluskulude jaotus
- Jätta menetluskulud Kxxx-Exxx Mxxxxxxxxx kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest kostjal puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud 05.02.2023 esitas Tartu kohtumajale hageja kostja vastu hagi isaduse vaidlustamise nõudes. Tartu kohtumaja edastas asja 15.02.2023 kohtualluvusel Jõgeva kohtumajale lahendamiseks. 1 Hagiavalduse kohaselt võttis hageja kostja isaduse omaks Tartus Perekonnaseisuametis 11.05.2021 kell 14.
- Hageja põhjendas hagi esitamist sellega, et tema ei ole tegelikult kostja isa ja seda ta teadis juba isaduse omaksvõtu hetkel. Isaduse omaksvõtu põhjuseks oli see, et kostja ema saaks käia kinnipidamisasutuses hagejat pikaajaliselt külastamas. Ka kostja ema oli teadlik, et hageja ei ole tegelikult kostja isa ning nii hageja kui ka kostja ema olid nõus, et hageja võtab isaduse omaks just eeltoodud põhjusel. Kuna praeguseks on hageja suhe kostja emaga lõppenud ning kostja ema on suhtes ja abielus teise mehega, siis ei soovi hageja enam kostja sünnitunnistusel olla märgitud kui kostja isa. Kohus leidis Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud hagi, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagi menetlemisega saavutada, sest hageja on ajaliselt minetanud isaduse vaidlustamise õiguse. PKS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PKS § 93 lg 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Rahvastikuregistri andmete kohaselt (seisuga 20.02.2023) on kostja sündinud xxxxxxxxxx ning hageja on isaduse võtnud omaks xxxxxxxxxx (Tartu Linnavalitsuse kanne nr 387-12-2021/13). Hagiavaldusest nähtuvalt teadis hageja juba enne isaduse omaksvõttu, et ta ei ole kostja isa, kuid võttis isaduse siiski omaks. Isaduse vaidlustamise 1-aastane tähtaeg hakkas seega kulgema kohe omaksvõtu kande tegemisest, s.o xxxxxxxxxx ning möödus xxxxxxxxxx. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Hageja on esitanud hagi hilinenult, mistõttu pole hagi menetlemine enam võimalik. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. Kohus märgib, et isaduse omaksvõtu põhjused või selle vaidlustamise tegelikud motiivid pole asja olulised. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2