KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3808 Kohtuasi

) § 1301 järgi kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse käesoleva seaduse §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

§ 130

² sätestab kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetluse.

§ 130

² lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega ning lõike kaks sätetel kohaldatakse menetlusele kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta sätestatud erisustega, mis on märgitud

§-s 130².

§ 130

² lg 1 sätestab alused, millisel juhul on võimalik last paigutada kinnisesse lasteasutusse.

1. Esmalt analüüsis kohus, kas lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu. Laps paigutati kinnisesse lasteasutusse 13.04.2021 kohtumääruse alusel (I kd tl 17-31). Haapsalu Linnavalitsuse korraldusega 17.11.2021 nr 938 suunati laps nõustamisteenusele L MTÜ-sse (I kd tl 35-37). Vahehinnagu kohaselt, mis on antud 14.02.2022, on lapsel välja kujunemas sõltuvus alkoholist ning tal esineb sõltuvus- ja kaassõltuvuslikule käitumisele iseloomulikke jooni. Sõltuvus mõjutab tugevalt tema käitumist ja ta ei ole võimeline ennast kontrollima. Lapsevanemad ei ole leidnud võimalust koostööks. Lapsevanematel puuduvad teadmised ja oskused teismelise toetamiseks ja mõistmiseks ning kaassõltuvusega toimetulemiseks (I kd tl 38-40). Kohus kuulas ära L MTÜ nõustaja PE (II kd tl 64-65). PE ütluste kohaselt ei suuda laps ise teadlikult alkoholist hoiduda. Tähtis on isiku enda motivatsioon, mis lapse puhul on äärmiselt kõikuv. Kokku kohtus nõustaja lapsega programmi raames 12 korda. Siiski oldi nende kohtumiste järel alles programmi alguses. Kindlasti peaks jätkama sõltuvusteemalise raviga. Kinnises koolis jätkamine võib tema jaoks olla positiivse mõjuga. Seda, et alaealisel ei oleks tahet alkoholist loobuda, ei täheldanud. Regulaarsus on see, mis annab tulemusi ning alaealine ise ei mõista veel täiesti abi vajalikkust. PPA 14.02.2022 teate kohaselt on perioodil 13.04.2021 kuni 14.02.2022 olnud lapsega seotud 11 juhtumit, millest pärast kinnisesse lasteasutusse paigutamist on 2 juhtumit (24.10.2021 ja 26.10.2021) seotud alkoholi tarvitamisega (I kd tl 41-42). XXX õppekeskuse võrgustiku kohtumise 16.02.2022 protokolli kohaselt on koolis õpilase toimetulek hea, akadeemiline võimekus eakohane. Kokku on õpilane käinud seitsmel kodukülastusel, mis kõik on ebaõnnestunud ja kuus neist varem lõpetatud. Kodukülastustel on tarvitanud laps alkoholi. Emal on tugevad kaassõltlase jooned. Laps vajab igapäevaselt struktureeritud päevakava ja kindlate piiridega keskkonda, et toetada tema seaduskuulekat ja eakohast sotsiaalset arengut. Võrgustik leiab, et vajalik on kinnise lasteasutuse teenus (I kd tl 44-49). Juhtumikorraldusnõukogu 14.03.2022 koosoleku protokolli kohaselt on laps 4 viimastel kordadel koostööst L nõustajaga keeldunud. Laps on tunnistanud terapeudile, et tal pole motivatsiooni mitte juua (I kd tl 80-83).
2. Eelnevaga luges kohus tõendatuks, et laps jätkab alkoholi tarbimist ka pärast kinnise lasteasutuse teenusele paigutamist
3. a aprillis. Kohus ei arvestanud lahendi tegemisel kohtule esitatud materjale aastatest 2018 kuni 2021, sest kohtu hinnangul ei ole
4. a kevadel võimalik
5. a alkoholitarbimisega põhjendada kinnisesse lasteasutusse paigutamise teenuse vajadust. Kohus on seisukohal, et kui alaealine on teenusele paigutatud, siis käesolevas menetluses tuleb arvestada, kas jätkuvalt esinevad alused kinnise lasteasutuse teenuse vajalikkuse kohta. Seejuures tuleb arvestada, kas alaealise käitumises on toimunud positiivseid nihkeid pärast teenusele paigutamist. Jätkuvalt ette heita aastaid tagasi toimunud sündmusi, mille eest on juba mõjutusvahendit kohaldatud, ei ole asjakohane. Alkoholi jätkuvat tarbimist lapse poolt kinnitavad 12.04.2022 ärakuulamisel alaealise poolt antud ütlused, et liigtarvitas jõuluvaheajal ja jaanuaris alkoholi, kuid miks, selgitada ei osanud (II kd tl 4). Juhtumikorraldusnõukogu 20.04.2022 protokolli kohaselt aprilli alguse kodukülastus õnnestus ja laps alkoholi ei tarbinud, kuid aprilli keskel kodukülastuse käigus tarbis alkoholi, mille tulemusena tuvastati üliraske joove (II kd tl 4851). 28.04.2022 tarvitas laps alkoholi, mille tagajärjel toimetati ta haiglasse (II kd tl 52). Alkoholi tarvitamised alaealise poolt on registreeritud ka 21.05.2022 (II kd tl 68). Ärakuulamisel 03.05.2022 andis laps ütlusi, mille kohaselt peale 28.04.2022 juhtunut ta enam alkoholi ei tarbi ning ei soovi suhelda sõpradega, kellega koos alkoholi tarvitab (II kd tl 44 pöördel).
6. Kohus on seisukohal, et käesoleva aasta kevadest on alaealise poolt alkoholi tarvitamised sagenenud. Tuvastatud on mitmel korral rasked joobed ja alaealine on alkoholi tarvitamise tagajärjel sattunud haiglasse. Kohtule esitatud tõendid alaealise alkoholi tarbimise kohta ning nõustaja PE ütlused kinnitavad, et vaatamata nõustamisele ei ole positiivseid arenguid toimunud, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kui laps jätta kinnise lasteasutuse teenusele paigutamata, saab ta oma alkoholitarbimise kontrolli alla. Alaealise pere, ema Y ja isa W, ei tule lapse toetamisega toime. Vanemad ei suuda võtta vastutust. Vanemad on küll varmad kritiseerima tugiteenuseid selles, et ükski asi ei aita, aga omalt poolt ei ole nad isiklikult valmis panustama. Olukorras, kus vanemate kohtumised spetsialistidega jäävad ära motiividel, et mul on paha olla, pean käima tööl, las teised otsustavad jne, kinnitavad, et alaealisel puudub tugi perekonna näol. Y võimetust lapsele ise toeks olla ilmestab tema poolt ärakuulamisel antud pikad selgitused, kuidas emapoolsel suguvõsal on võimekus lapsega tegelda, kuid milline on konkreetselt ema enda panus, seda kohtule selgitada ei osatud (II kd tl 76-77). Vanemad ei mõista, et positiivseid tulemusi toob järjepidev töö nii vanemate endi kui lapsega. Vanemad loodavad kiirele tulemusele, mõistmata, et olukorda ei ole võimalik lahendada kiirkorras. W avaldas ärakuulamisel, et tema hinnangul tuleks lapsele määrata sundravi (II kd tl 65). Esitatud seisukoht kinnitab, et vanem loodab kiirele tulemusele, kus ta ise panustama ei pea ning probleem laheneb.
7. Kohus ei soovi kritiseerida vanemate seisukohti, kuid vanemad peaksid siiski mõistma, et vaid koostöös lapse ja erinevate tugispetsialistidega on võimalik jõuda tulemuseni. MDFT terapeut CP selgitas, et perel oli raskusi programmi eesmärgi mõistmisega. Kui inimesed ise ei pinguta, siis programmid ka ei õnnestu (II kd tl 63). Alaealise nõustaja, psühholoog KK selgitustel on lapse puhul probleemiks ennast kahjustav käitumine. Alaealine vajab kindlaid piire, alkoholitarbimine on aset leidnud just kodukülastustel. Alates 16.05.2022 ei ole alaealine kooli jõudnud, mis on puudumise põhjused, ei ole teada (II kd tl 62). 5
8. Avaldaja on tõendanud, et laps on alkoholi liigtarbija, tal on alkoholisõltuvus. Samas on laps avaldanud tahet alkoholist loobuda. Tahet alkoholist loobuda kinnitas alaealine ka ärakuulamisel 03.05.2022, kuigi hilisemad tõendid kinnitavad, et alkoholi tarbimine on jätkunud. Alkoholisõltuvus 15 aastasel alaealisel on ohuks tema tervisele

§ 130² lg 1 tähenduses.

Alkoholisõltuvus seab ohtu ka alaealise arengu.

1. Menetluse käik on kinnitanud, et ühegi vähem piirava meetmega kui kinnise lasteasutuse teenusega, ei ole võimalik tagada lapse tervist ja arengut. Pärnu Maakohtu 13.04.2021 kohtumäärusega viibis laps kinnise lasteasutuse teenusel kuni 27.04.
2. Juba 28.04.2022 toimetati alaealine Haapsalus haiglasse alkoholi tarvitamise tagajärjel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ka
3. a mais on esinenud alkoholi tarvitamisi. Seega ei ole tegemist üksikute juhuslike episoodidega, vaid olukorraga, kus alaealine ise ega ka pere, hoolimata paljudest abiprogrammidest, ei ole võimeline tagama, et alaealine hoiduks alkoholi tarvitamisest. Ainuüksi lapse alkoholisõltuvus tingib tema paigutamise kinnise lasteasutuse teenusele.
4. Kohus leiab, et laps paneb ohtu ka enda arengu, kui ta ei täida koolikohustust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 9 lg 2 järgi koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta
5. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Kohtu hinnangul on laps rikkunud tahtlikult PGS § 9 lg 2 sätteid, sest lapsel ei ole terviseseisundist ega individuaalse arengu tõttu takistatud koolikohustuse täitmine. Võrgustikukohtumise ja juhtumikorraldusnõukogu protokollid kinnitavad, et alaealise akadeemiline võimekus on hea, suudab lahendada ka eakohasest keerukamaid ülesandeid. Vaatamata edukusele õppetöös, mis annaks aluse eeldada, et alaealine suutnuks kevadel lõpetada ka
6. klassi, ta koolikohustust pärast kinnisest lasteasutusest lahkumist täitma ei asunud. 03.05.2022 ärakuulamisel kinnitas laps, et tal on võimalik klass lõpetada XXX (II kd tl 44). Alates 16.05.2022 laps enam kooli ei ilmunud. Vanemad asjaolust, et alaealine koolikohustust ei täida, kohut ei teavitanud.
7. Ärakuulamine toimus 03.05.
8. Lapse lubadused ja vanemate seisukoht, et
9. klass tuleb lõpetada XXX, st koolis oli vaja käia 1 kuu, oli kohtu hinnangul vägagi mõistlik ja andnuks kohtule võimaluse kaaluda, kas alaealine tuleb õppetööga väljaspool kinnise lasteasutuse teenust toime. Tänaseks saab kohus vaid nentida, et alaealisel endal ja ka vanematel puudub võimekus tagada lapse koolikohustuse täitmine. Olukorras, kus kohtule ärakuulamisel vanemad selgitavad, et lapsele tuleb anda võimalus näidata, et ta tuleb ilma kinnise asutuse teenuseta toime ja samal ajal ei suudeta ka paari nädala jooksul täita koolikohustust, kinnitab, et lapse arengu tagamiseks on vajalik kinnise lasteasutuse teenus, sest muul viisil ei ole võimalik tagada tema haridustee jätkamist.
10. Eeltoodud põhjustel rahuldas kohus avalduse. Määruskaebus
11. Lapsele määratud esindaja esitas lapse nimel määruskaebuse. Lapsele ei meeldi kinnise lasteasutuse teenusel olla ning ta soovib jätkata õpinguid kodulähedases koolis. Laps leiab, et erinevate teraapiate ja toetajate abiga saab ta seda teha ning soovib hoiduda alkoholi tarbimisest. Kohtul tuli välja selgitada, kas lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu. Laps palub kõrgema astme kohtul asi uuesti läbi vaadata ning võimalusel teha 6 uus otsus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Menetluse edasine käik
12. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse ema avaldas, et ta on lapsele toeks ning tagab kõik vajalikud asjad kooli jaoks. Lapse isa määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel neid ei korda. 30.

§ 130

² lg 1 järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib lapse paigutada kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene käsitleb lapse käitumise ohtlikkust ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

§ 130

² lg 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub rahuldamisele.

1. Maakohus tuvastas, et lapsel on alkoholi tarvitamise tõttu tekkinud alkoholisõltuvus, millega ta seab ohtu oma tervise (sealhulgas on tuvastatud üliraske joove ja laps on alkoholi tarvitamise tõttu sattunud ka haiglasse). Samuti tuvastas maakohus, et laps ei ole täitnud koolikohustust, millega seab ohtu oma arengu. Kolleegiumi arvates ei rikkunud maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme ning ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ka ringkonnakohtu menetluses esitatud väited ei lükka maakohtu hinnangut ümber.
2. Veel 03.05.2022 selgitasid laps ja vanemad maakohtus, et muutus lapse käitumises on võimalik ka ilma kinnisesse lasteasutusse suunamiseta, kuid juba 31.05.2022 ärakuulamisel esitati kohtule tõendid selle kohta, et 07.05.2022 on laps tarvitanud alkoholi, et 14.05.2022 on lapse ema teatanud Häirekeskusele, et laps on agressiivne pereliikme vastu, et 21.05.2022 teatas ema Häirekeskusele, et laps jooksis alkoholijoobes kodust minema. Samuti selgitas K. Kaare 31.05.2022 ärakuulamisel, et alates 16.05.2022 ei ole laps kooli jõudnud. Seega jätkus lapse ennast kahjustav tegevus koheselt pärast seda, kui ta oli vabanenud kinnisest lasteasutusest, kuhu ta oli paigutatud Pärnu Maakohtu 13.04.2021 otsusega kriminaalasjas 4-21-
3. 7
4. Maakohus leidis tõendeid hinnates põhjendatult, et vanemad ei ole võimelised oma last piisavalt toetama ning kindlustama, et laps hoiduks alkoholist ja täidaks koolikohustust. Sealhulgas on lapse ja tema vanemate toetamiseks rakendatud mitme aasta jooksul erinevaid nõustamisi ja tugimeetmeid, kuid sellele vaatamata ei ole lapse käitumises vajalikku muutust toimunud.
5. TsMS § 538 lg 2 kohaselt ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus paigutas lapse kinnisesse lasteasutusse kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et täidetud on tingimused lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks, kuna laps on seadnud ohtu oma tervise ja arengu ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
6. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause ja lg 8 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8