KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 19.01.20

§ 121lg 2 p 1 järgi üldmenetluses O.

K., isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx, xxxx; töökoht: S AS Karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON 1. O. K. õigeks mõista

§ 121

lg 2 p 1 järgi juhindudes

§-st 28 lg

2. R. K. tsiviilhagi jätta rahuldamata.
3. Hüvitada O. K.le riigi eelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 (kuussada) eurot.
4. Valitud kaitsjale makstud tasu summas 1125,60 eurot jätta riigi kanda.
5. Asitõend: DVD plaat Xxxx asuva baari xxxx turvakaamera salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 17.02.
6. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 17.02.2023.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
8. SÜÜDISTUSE SISU O. K.’t süüdistatakse selles, et tema 16.08.2020 kella 03:00 paiku xxxx asuva xxxx baari ees tungis kallale esmalt R. K.’le lüües teda ühe korra rusikaga näopiirkonda, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ning vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustused- koljuja näoluude hulgimurrud, hammaste kaotuse, samuti huule ja suuõõne lahtise haava. Seejärel liikus O. K. suunas K. L., O. K. väänas kannatanu asfaldile maha ning hoidis tema üht kätt selja taga. Selle tagajärjel tundis kannatanu õla piirkonnas valu ning talle tekkis parema silma peale marrastus ja turse. Seega O. K. pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega tekitas vähemalt 4 nädalat kestva tervisekahjustuse, see on

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine O. K. poolt ei ole tõendamist leidnud.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Vaidlust ei ole selles, et 16.08.2020.a kella 03:00 paiku Xxxx asuva xxxxi baari ees tekkis O. K.l konflikt tumedanahalise isikuga nimega S.R.. S.R. oli käesolevas kriminaalasjas kannatanuteks olevate K. L. ja R. K. tuttav, täpsemini R. K. trennikaaslane. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii kannatanute K. L. ja R. K. kui ka süüdistatava O. K. ütlused, samuti teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku M. M. 16.08.2020.a ettekandest koos fotodega (tl 32-36) nähtub, et 16.08.2020.a olles teenistuses koos abipolitseinikuga K. S. sõitsid nad kella 03:15 paiku Tallinnas, Telliskivi tn, kui nägid Xxxx ees inimesi, kes neile viipasid. Kohal oli 4 inimest, kellest seltskonnas olid K. L., R. K. ja S. R. ning üksikisikuna O. K.. K. L. sõnul olevat nad jalutanud Telliskivi tn-l ning läinud Xxxx baari ette terrassile. Nende ees jalutas O. K.. O. K. tuli ka terrassile ja hakkas S.R.ga tüli norima, kuna S.R. on mustanahaline. O. K. olevat löönud S. R.t ning R. K. olevat tahtnud O. K.t vastu lüüa, aga sai ise enne löögi näkku. O. K. hakkas lahkuma ning K. L. üritas teda takistada, aga tulutult ning O. K. olevat ta maha lükanud. O. K. sõnul olevat S. R. agressiivselt meelestatud olnud ning teinud märkusi temale ja solvanud teda, kuna ta rääkis vene keeles. O. K. ütles, et lõi enesekaitseks S. R.t, kuna S. R. oli agressiivselt meelestatud, võitlusasendis ning üritas teda lüüa. Kohal oli S. R. natuke agressiivselt meelestatud ning O. K. rahulikum. Kõikidest isikutest tehti fotod ning R. K.st ja O. K.st läbivaatused. Teistel välised vigastused puudusid. R. K. toimetati PERH-i, kuna temal oli hammas murdunud. R. K. 16.08.2020.a läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 37-41) tõendab, et läbivaatusel tuvastati R. K. näol, jalgadel, pükstel, üleriietel ja kätel verekahtlane vedelik, alahuulel haav ja murdunud hammas. Samuti tuvastati, et R. K. oli alkoholijoobes. 2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (tl 42) tõendab, et R. K. saabus 16.08.2020.a kell 03:58 haiglasse aadressilt Xxxx. R. K.l tuvastati huule lahtine haav, vasaku silmakoopa alumise seina murd, silmakoopa külgseina murd, vasaku põskkoopa eesmise tagumise/seesmise seina murd, silma ümbruse hematoom. Kehavigastuste tekkimise asjaoludena on märgitud, et patsient on alkoholijoobes, kakluse käigus löödi rusikaga võõra inimese poolt korduvalt näkku. R. K. EMO kaart (tl 43-44) tõendab, et R. K. saabus haiglasse 16.08.2020.a kell 03:58, tal diagnoositi põhihaigusena kolju- ja näoluude hulgimurrud ning kaasuvate haigustena huule ja suuõõne lahtine haav, hammaste kaotus õnnetuse, ekstraktsiooni ehk väljatõmbamise või paikse periodontaalse haiguse tõttu. Peamise kaebusena on märgitud peksa saamine, löök vastu nina ja ülalõuga, hambad väljas, ninast verejooks. Ka patsiendi EMO kaardil on märgitud, et R. K. oli alkoholijoobes. O. K. 16.08.2020.a läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 45-48) tõendab, et läbivaatusel tuvastati tal verised käed, vasaku käe väikese sõrme kõrval oleva sõrme nukil haav. Lisaks tuvastati, et O. K. oli alkoholijoobes. 06.10.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist koos DVD-plaadiga (tl 28-31), milles on vaadeldud salvestist aadressil Xxxx baari xxxx turvakaamera 16.08.2020.a öösel salvestunud sündmusest, nähtub, et kella 02:14:21 ajal möödub baari ukse eest tänaval meesterahvas (tuvastatud kui O. K.), kellel on pealael prillid. O. K. liigub kaamera suhtes kaugemasse nurka ja jääb seal seisma. Kella 02:14:32 ajal möödub baari ukse eest tänaval meesterahvas dressipluusiga (tuvastatud kui S. R.). Kui S. R. jõuab O. K. juurde, siis on aru saada, et O. K. ütleb midagi ning žestikuleerib kätega. Kell 02:14:31 tõstab O. K. käed üles, näidates sellega justkui, et ei kujuta endast mingit ohtu, hoides käsi selliselt ca 7 sekundit ning pannes käed alla alles siis, kui S. R. ja R. K. talle lähenevad. Baari uksest kaugemalt mööduvad naisterahvas ja meesterahvas, kellel on peas kootud müts (tuvastatud kui K. L. ja R. K.). K. L. üritab R. K.t O.K. poole lükata. Kella 02:14:41 ajal on näha, kuidas O. K. teeb löögiliigutuse S. R. suunas, videolt ei ole aru saada, kas ta tabab, kuid S. R. astub tagasi. Pärast seda lööb O. K. R. K.t ning on näha, et R. K. saab löögi rusikaga näkku, mille tagajärjel kukub põlvili. Videosalvestiselt on veel oluline välja tuua, et kui O. K. möödub salvestise alguses kell 02:14:23 tundmatust meesterahvast, kes räägib rahulikult teise isikuga juttu, ilma teda riivamata, samas kui S. R. möödub samast meesterahvast kell 02:14:30 ja ilmselgelt meelega müksab seda meesterahvast, kuigi oleks saanud temast ka ilma teda riivamata mööda minna. Prokuratuuri 21.03.2022.a päring Kliinik 32 OÜ-le ja Kliinik 32 OÜ 22.03.2022.a vastus päringule koos lisadega (tl 57-58, 59-62) tõendab, et R. K. pöördus Kliinik 32 poole 02.09.2020.a põhjusega, et 2 esihammast on kakluse käigus välja löödud. R. K.le osutati erinevaid hambaravi teenuseid kogusummas 4824,50 eurot ja teenuste eest on tasunud R. K. ise. Päringu vastusena on esitatud ka R. K. visiitide loetelu koos kuupäevade ja teostatud töödega, mida kohus üksikasjalikult ümber kirjutama ei hakka. Eesti Kaitseväe

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel V. K. 22.09.2020.a vastus PPA päringule (tl 69, 71) tõendab, et S. R. kuulus
2. jalaväebrigaadi juures tegutseva liitlasüksuse koosseisu, tema rotatsioon on lõppenud ja ta on Eestist lahkunud. Uurija Gerli Vaheri õiendist (tl 70) nähtub, et 10.03.2021.a võeti telefoni teel ühendust võimaliku kannatanuga S. R., kes on xxxx kodanik ning tänaseks Eestist lahkunud. S. R. sõnul tekkis tal Telliskivi loomelinnaku ligiduses verbaalne konflikt temale tundmatu meesterahvaga, 3 mis päädis sellega, et meesterahvas üritas teda lüüa. Löök teda aga eriti ei tabanud ning füüsilist valu ta ei tundnud ega kehavigastusi ei tekkinud. Küll aga üritas konflikti vahele tulla S. R. sõber R., kellele võõras meesterahvas ühe korra rusikaga näkku lõi ja kellel sellest vigastused tekkisid. Seda, et võõras meesterahvas K. L. oleks löönud, S. R. ei näinud. Kohtu hinnangul ei saa eelnimetatud tõendit kasutada muus osas, kui selles, et S.R. on Eestist lahkunud. Uurijale justkui antud S.R. ütlusi ei ole võimalik tõendina kasutada. R. K. on käesolevas kriminaalasjas esitanud ka tsiviilhagi, milles soovib varalise kahju summas 8350 eurot ja mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamist O. K. poolt (tl 3-4). Lisad hagiavaldusele ja kontoväljavõtted (tl 49-53, 54-56) tõendavad R. K. haigusloo väljavõtet, temale pandud kliinilist diagnoosi ning teostatud uuringuid ja analüüse. Kliinik 32 OÜ poolt 16.09.2020.a koostatud raviplaan tõendab tuvastatud probleeme ja nende probleemide parandamiseks tehtud raviplaani, sh esialgselt ravi maksumust kokku summas 8350 eurot. Konto väljavõtted tõendavad, et R. K. on Kliinik 32 OÜ-le tasunud kokku summas 6944,50 eurot. Kohtule esitatud hambaravi arvetest (tl 16 – 27, 106) nähtub, et Kliinik 32 OÜ on esitanud R. K.le arveid kokku summas 7264,50 eurot. Arved on esitatud erinevate raviteenuste eest, aga ka näiteks suuhügienisti visiitide eest (hammaste sügavpuhastus, pärlipuhastus, hambakivi eemaldamine). Loetletud suuhügienisti poolt teostatud teenused ei ole kohtu hinnangul sellised teenused, mille eest peaks tasuma süüdistatav. Karistusregistri väljavõte (tl 63) tõendab, et O. K.l puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. S AS tootmisjuhi M. K. iseloomustusest (tl 72) nähtub, et O. K. töötab hooajatöölisena S ASis juba kuuendat hooaega. Tema töökohustuste hulka kuuluvad kasvuhoonete hooajaks ettevalmistamine lähtuvalt aiandi kasvatusplaanile ja jooksvad remonditööd hooajal. Oma töö käigus suhtleb ta pidevalt lillekasvatajate, köögiviljakasvatajate ja tehnilise osakonna töötajatega ning on näidanud ennast kui head ja avatud suhtlejat, temast õhkub positiivsust. O. K. saab iseloomustuse kohaselt kaastöötajatega hästi läbi ja mingeid lahkhelisid pole olnud. Samuti on märgitud, et O. K. säilitab hea tuju ka pingelistel perioodidel, on viisakas ja täpne. Kõige olulisem tööandja jaoks on see, et ta on kohusetundlik ning oskab ka iseseisvalt tööülesandeid ette planeerida. Isiksusena on tööandja iseloomustanud O. K.t kui usaldusväärne, rahulik ja sõnapidaja, hea tiimi mängija, kes ei kipu isetsema ega oma ideid teistele peale suruma. Seega sobib kokkuvõtvalt O. K. töötama kollektiivis, kus on eri rahvuste esindajad ja pingeline töö nagu seda on S AS. V OÜ juhataja J. S. iseloomustusest (tl 73-74) nähtub, et O. K. töötab ettevõttes ehituspuusepana alates jaanuarist 2022.a ning juba on näidanud häid töö- ja suhtlemisoskusi töökohal ja kollektiivis. O. K. peamisteks tööülesanneteks on kipsitööd, karkasside ehitamine ja moodulmajade ehitustööd. Nende ülesannetega saab O. K. hästi hakkama. Lisaks on märgitud, et O. K. on tööülesannete täitmisel väga täpne ja kohusetundlik ja operatiivselt tegutsev, väga abivalmis kolleeg, alati leiab aega kaastöötajate aitamiseks, rahulik, kaastundlik, sõbralik ja igati ebakonfliktne inimene. Märjamaa Nädalalehes nr 36

klane, ei käi väljas ja ei tarvita alkoholi.

klaseks olemine on kannatanu hinnangul seotud selle sündmusega, see on ebameeldiv ja rohkem ei oska ta moraalse kahju kohta öelda. Esitatud varaline kahju summas 8350 eurot on kannatanu sõnul seotud hambaraviga. Hambaravi seoses selle sündmusega lõppes eelmisel kuul. Kõik hambaraviga seoses esitatud arved on tänaseks kannatanu poolt tasutud. Kannatanu täpsustas kohtuistungil, et varalise 6 kahjuna soovib saada seda, mis raviks tegelikult läks ehk 7264,50 eurot, kuna üks igemeplastika jäi ära. Kaitsja küsimustele vastates selgitas kannatanu veel, et tema meeskonna nimi, milles palli mängis, oli xxxx. Selle ragbiklubi kapten oli kannatanu. Kannatanu füüsiline vorm oli tol ajal ülekaalus. Ülekaalus oli ka R.. Ta oli süüdistatavast suurem. Ragbi on kontaktsport, mis sisaldab maadlust. Inimesed saavad selles mängus kindlasti ka hammaste vastu, kuid nad kaitsevad oma hambaid hammaste kaitsmetega. Kannatanu hambad olid tol ajal heas korras. Ragbi mängude käigus ei ole kannatanu hambad kunagi kannatada saanud. Kui kaitsja küsis kannatanult, milles seisnes kehakeelega rassistlikke kommentaaride tegemine süüdistatava poolt, siis ei osanud kannatanu sellele küsimusele vastata. Kannatanu lisas, et ei mäleta enam, kas süüdistatav tegi rassistlikke kommentaare. Samuti ei mäleta ta, kes keda esimesena ründas, kas R. süüdistatavat või vastupidi. Enda puhul sõnas kannatanu, et teda rünnati. Kannatanu sõnul astus ta terrassile ehk lähenes ise, kuid ta ei tea, mis eesmärgil, kuna ei mäleta. Ta ei tea, kas keegi lükkas teda selga. K. L. oli kannatanu selja taga. Kannatanu sõnul ta kihlus, tseremoonial ei joonud alkoholi ega tantsinud. Kannatanu sõnul koostas tema hagiavalduse sõber, kuid ta tutvus sellega enne esitamist. See, mis on hagiavalduses kirjas, vastab tõele. Hagiavalduses kirjas olev asjaolu, et näovigastustega kaasnes pikaks ajaks avalikkuse ees varjamise soov, väljendus selles, et kannatanu ei tahtnud pere näha, kodunt välja tulla ja tal oli depressioon. Kannatanu ei tahtnud väga teiste inimestega suhelda, vältis neid olukordi. Kannatanu sõnul ei mäleta ta, kas ta pärast intsidenti ragbit mängis, kuid Kalevi eest kindlasti mitte, võib-olla oma koduklubi eest Eesti meistrivõistlustel tegi kaasa mingil määral, jooksis võib-olla. Kannatanu selgitas, et on kaks erinevat hooaega, üks on Kalev RFC ja üks Eesti MV. Kannatanu lõpetas Kalevi hooaja ära, mis kestis veel edasi. Sellest ta enam osa võtta ei saanud. See, mis on aga Eesti MV, on pigem pühapäeva jooksmine, mis on teises vormis. See oli lihtsalt jooksmine, aga enesetunne ei lubanud enam endisel tasemel mängida. Ajutised kroonid, mis kannatanule paigaldati, lubasid tal rääkida ja tööl käia. Hagiavalduses on kirjas, et ta ei saanud töötada, sest ajutiste kroonide suhu panek võttis üle aasta, ta oli üle aasta hammasteta. See häiris kannatanut ja segas rääkimist. Kannatanu susistas s-i väga kõvasti, ei saanud vilistada, oli ebameeldiv naeratada, pigem emotsionaalne asi. Arst pakkus ajutise lahendusena klambreid, aga kuna need maksid veel omakorda, siis kannatanu loobus nendest. Kannatanu lisas veel kohtule vastates, et loobub hagiavalduses toodud viiviste väljanõudmisest. Kannatanu sõnul ei mäleta ta, et oleks süüdistatavat jälitanud või tema järgi jooksnud. Kannatanu R. K. ütluste puhul on oluline märkida, et R. K. üldiselt sündmust ei mäleta. Ta ei mäleta tegelikult ka S.R. ja O.K. vahelist konflikti ega seda, millest see alguse sai. On ilmne, et kannatanu oli tugevas alkoholijoobes ja ei mäleta sündmusi peaasjalikult seetõttu. Kohtu hinnangule ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed selles osas, mis puudutab O.K. ja S.R. vahelist suhtlust, need ei haaku videosalvestiselt nähtuvaga. Süüdistatav O. K. andis 05.01.2023.a toimunud kohtuistungil järgmisi ütlusi (tl 107-110). Süüdistatav mäletab hästi 16.08.2020.a toimunut. Ta läks koju mööda Telliskivi tänavat. Raudteeülesõidu piirkonnas tuli talle vastu tumedanahaline noormees. Süüdistatav oli heas tujus, sest tuli kohtamiselt tütarlapsega. See noormees avaldas kõvahäälselt oma nördimust ja kui nägi süüdistatavat, siis ütles tema suunas midagi. Ta tuli süüdistatavale ligi ja millegipärast ütles, et mida sa naeratad, kust pärit oled. Süüdistatav vastas inglise keeles, et on Xxxx ning see isik vastas talle „Fuck you, Xxxx“. Süüdistatava sõnul ta rassistlikke kommentaare ei teinud. Süüdistataval ei ole midagi teistest rahvustest isikute vastu. See isik noris süüdistatava kallal kolm korda, süüdistataval õnnestus konflikti vältida, pööras ringi ja läks kodu poole. Umbes 5 minuti pärast kuulis süüdistatav selja tagant samme ja hüüdeid. Ta ei saanud häälte järgi aru, aga need olid kolme inimese omad. Üks nendest oli S.R., teine kannatanu K. ja kolmas kannatanu L.. Süüdistatava sõnul käitus mustanahaline mees kogu aja temaga agressiivselt. Süüdistatav kuulis, et teda aetakse taga, tal hakkas hirm nende lähenedes, sest sai aru, et nende 7 eest ära joosta ei saa. Süüdistatav peatus kohviku juures lootuses, et teda aitavad inimesed ja inimeste juuresolekul nad nii agressiivselt ei käitu. Aga neid see ei peatanud. Süüdistatav ei saanud ära joosta, sest tal on probleem seljaga, selgroolülide väljasopistumine. Kui ta hakkab jooksma, võib närv kinni pitsuda ja siis võib lihtsalt jala alt ära võtta. Süüdistatav on sellist asja juba kannatanud. Samuti ei näe süüdistatav alates xxxx, on seetõttu xxxx. Kui süüdistatava vasakut silma kahjustada, siis jääb ta ka paremast silmast pimedaks. Süüdistatav kartis oma tervise pärast üldiselt, nägemise pärast seda enam. Mustanahaline isik käitus agressiivselt nende esimesel kohtumisel, ropendas kõvasti ja trügis süüdistatavale päris ligi, siis jälle taganes. Kui süüdistatav jäi baari juures seisma, hakkasid nad teda ümbritsema, nagu videos on näha. Süüdistatav ütles inglise keeles: „I don´t know what is problem, I go home, I want sleep.“ Isikud karjusid edasi, olid agressiivselt häälestatud. Kõige agressiivsemalt häälestatud oli tumedanahaline noormees, ta tuli süüdistatavale täiesti ligidale. Süüdistatav oli kindel, et ta kohe lööb teda. See noormees oli süüdistatavast umbes 30 cm kaugusel. Süüdistatava sõnul ta vehkis käega selle noormehe suunas, aga ei löönud teda, löök ei tabanud. Kui tumedanahaline isik püüdis süüdistatavat rünnata, siis nägi ta, et samal hetkel teine noormees tegi järsu liigutuse tema suunas. Süüdistataval ei olnud aega mõelda, inertsi mõjul vehkis käega tema poole ja selle tagajärjel lõi teda enesekaitseks. Süüdistataval ei olnud üldse aega mõelda, kuidas ennast K. vastu kaitsta, võib-olla ainult üks sekund. Neiu oli kõrval, aga süüdistatav ei teadnud, et see on neiu, kuna ei näinud teda. Süüdistatav ei saanud kohe aru, et oli tütarlaps ja kaks noormeest. Ühe silma tõttu on tal halb külgnägemine. Kui süüdistatav otsustas tumedanahalise noormehe ära ajada, siis tegi ta kaks sammu ettepoole, koperdas trepiastmete taha ja kukkus põlvele. Sel hetkel ründas teda mingi inimene ja hakkas teda vastu selga taguma. Süüdistatav sirutas käe välja, võttis selle inimese õlavarrest kinni, tõstis pea ja nägi, et see on tütarlaps. Süüdistatav lasi ta lahti ja ütles „stop, stop, stop“. Mingi aja tümitas neiu süüdistatavat vastu rinda, siis rahunes maha. Sel hetkel sai süüdistatav aru, et saab eemalduda, et kutsuda politsei. Süüdistatav läks eemale, veendudes, et keegi ei jälita teda, peatus ja just siis sõitiski kohale politsei. Süüdistatava sõnul selle intsidendi käigus neiu maha ei kukkunud. Süüdistatava sõnul ei luba tema tervis tal osaleda kaklustes. Süüdistatav tegeleb ainult hommikuvõimlemisega. Spordiga tegelemine on arsti poolt vastunäidustatud ja tervisele kahjulik. Süüdistatav on enda sõnul heatahtlik inimene. Prokuröri küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et kui ta koju suundus oli kell 03:00 lähedal öösel, umbes 15-20 minutit puudus 3st. Esimene kohtumine mustanahalise noormehega toimus baariga samal tänaval raudteeülesõidu lähedal, kolm minutit baarist. Tol hetkel oli mustanahaline mees üksi. Süüdistatav oli enne seda kohtumist tarvitanud kaks purki õlut, sellest oli küllap üle tunni möödunud, sest ta saatis tütarlast. Mustanahalise ütluste peale ütles süüdistatav, et nii ei tohi, ta sai aru, et mustanahaline mees on agressiivselt häälestatud. Süüdistatav ütles seda vene keeles. Seejärel ütles mustanahaline veel midagi ja lähenes süüdistatavale kolm korda, tulles päris lähedale. See mees rääkis valjusti, astus tagasi, siis tuli täitsa näkku süüdistatavale vaatama, astus jälle tagasi ja tuli jälle. Peale kolmandat korda läks ära, midagi ütles veel ja läks ära. Ta ütles midagi inglise keeles, süüdistatav kuulis sõna „Fuck“ ja teisi ei tea. Füüsilist kontakti nende vahel siis ei olnud. Süüdistatav läks Heina tänava poole, elab seal, tema vastassuunas, kus on kohvik, baar. Kui süüdistatav läks mööda Telliskivi tänavat, siis need inimesed jõudsid talle järgi. Ta ei läinud mustanahalise mehega samas suunas. Kui süüdistatav kuulis hääli ja sai aru, et keegi järgneb talle, siis oli ta baarist kuskil 30 m kaugusel. Süüdistatav lootis baarist abi saada, sest sai aru ja kuulis, et teda jälitavad kolm inimest. Karjuti „Fucking man, Fucking Xxxx.“ Süüdistatav tõmbas ka baariukse lingist, aga tundus, et baar oli suletud. Seal kõrval seisid inimesed ja ta arvas, et nad aitavad teda. Baaris oli tuhm valgus. Süüdistatav oli hirmul ja ei teadnud, kuidas seda kõrvalistele isikutele öelda, lootis, et nad näevad ja kuulevad olukorda ja aitavad teda. Kuna süüdistataval on halb vaade, siis kui juba kahest küljest tulevad inimesed, siis on see tema jaoks ümberpiiramine. Süüdistatav arvas, et mustanahaline lööb teda, sest ta solvas süüdistatavat, läks ära ja tagasi tulid nad kolmekesi. Süüdistatav oli 8 kindel, et see mustanahaline isik kohe lööb teda, sest ta tuli süüdistatavale päris lähedale ja tema häälel oli negatiivne toon. See mustanahaline isik lähenes süüdistatavale jalgadega ning selle isiku silmad ja nägu väljendasid ilmselget agressiooni. Süüdistatava sõnul oli see isik nagu hullunud pull. Kui süüdistatav tema suunas vehkis, siis oli see isik talle väga lähedal. Süüdistatav vehkis ettepoole käega. See isik põikles kõrvale kehaga, eemaldus. Kui süüdistatav käega vehkis, siis läks see isik eemale, 1-1,5 meetri kaugusele. Mustanahaline isik ei löönud süüdistatavat. Süüdistatava sõnul vehkis ta tema suunas käega ühe korra. Süüdistatava sõnul ta ei oska käega lüüa, ei ole kunagi kakelnud. Kannatanu K. justkui lendas süüdistatava poole, olles samuti lähedal. Kannatanu tegi kogu kehaga järsu liigutuse süüdistatavale lähenemiseks. Süüdistatav otsustas reageerida tema suunas vehkimisega, et kannatanut eemale vehkida, tõrjuda, et ta ei saaks teda rünnata, maha lükata, kallale tulla. Kui süüdistatav vehkis kannatanu poole, siis tema käsi tabas kannatanu pead. Süüdistataval ei olnud kavatsust teda lüüa, tal ei olnud aega mõtlemiseks. Süüdistatavaga ei ole kunagi varem sellist asja juhtunud. Kannatanul ütlesid löögi tagajärjel jalad üles, läksid nõrgaks, siis ta tõusis ja läks istus. Istus sellepärast, et süüdistatava käsi tabas kannatanu pead. Süüdistatav on šokis sellest, mis juhtus. Ta saab aru, et tema käe ja kannatanu pea kokkupuute tagajärjel tekkisid kannatanul sellised vigastused. Süüdistatav ei näinud kohe, et kannatanul oleks verejooks tekkinud. Süüdistatav nägi taskust telefoni võtma hakates, et tema üks käsi oli verine. Pärast lööki läks süüdistatav ohutusse kaugusesse, tahtes end kaitsta tumedanahalise ja valge eest, kes teda ümbritsesid. Politsei kutsusid vist inimesed, kes olid baari juures. Naiskannatanu jutt enda maha väänamise kohta on süüdistatava sõnul alatu vale. Kui politsei tuli, siis süüdistatav ütles politseinikele, et teda ründasid kolm inimest ja ta tahab kirjutada avalduse. Politseinik ütles, et talle helistatakse. Süüdistatavale helistati 8 kuu pärast kutsega politseisse Sõle tänaval. Süüdistatavale esitati kahtlustus, ta ütles, et pole milleski süüdi, see oli enesekaitseks ja ta ei hakka advokaadita midagi rääkima. Süüdistatav pakkus politseis välja ka variandi, et hüvitab meeskannatanule mingi kahju, sest tal oli inimesest kahju nii või teisiti, ehkki nad ründasid teda. Süüdistataval tuvastati tol õhtul joove 0,7 promilli. Alkoholi tarbides on süüdistatav enda sõnutsi naeratav, seltskonna hing. Kohtu küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et kui ta videos käed laiali oli, siis oli ta sel hetkel terrassi taga, kohvikust madalamal paar meetrit. Süüdistatav oli jalakäijate teel, tänaval. Inimesed seisid terrassil. Mustanahaline isik oli ka tänaval. Kannatanu lähenes tee poolt, ei olnud terrassil, ikka jalakäijate teel, kus ka süüdistatav oli. Kui nimetate terrassiks kohta, kus seisid kaks noormeest, siis seisime nad kõik kõnniteel. Valgustus oli halb nagu päike loojuks. Oli hele, aga kuidagi sompus. Muidu oli valge. Ei olnud pime öö. Süüdistatav tahtis politsei välja kutsuda, aga keegi oli juba kutsunud. Süüdistatava sõnul rääkis tütarlaps samuti konflikti käigus midagi valjusti eesti keeles. Kõik kolmekesi rääkisid palju, karjusid. Süüdistatav sai aru, et kui toimus arusaamatus selle tumedanahalisega, siis see isik, olles negatiivselt meelestatud, kutsus oma sõbrad ja nad otsustasid süüdistatavaga midagi teha. Süüdistatav ei ole neid isikuid kunagi varem enne seda ööd näinud. Süüdistatav räägib väga halvasti inglise keelt. Kui süüdistatav neile inglise keeles ütles, et ta ei saa aru, milles probleem on ja soovib koju magama minna, siis sellele ei pööratud tähelepanu ja karjuti edasi. Süüdistatav ei saanud aru, mida karjuti, ropendati eesti keeles, need sõnad jäävad kõige paremini meelde ja inglise keeles ütlesid „fuck.“ Süüdistatavale tundus, et kõik isikud olid purjus. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda süüdistatava O. K. poolt antud ütlustes, need on loogilised, eluliselt usutavad ja kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Sündmuste detailne mäletamine ka mitu aastat hiljem ei anna alust ütlustes automaatselt kahelda. Pigem on alust kahelda kannatanu R. K. ütlustes, kuna tema oli silmnähtavalt purjus ja ei pruugi sündmusi mäletada nii nagu need aset leidsid. Eeltoodust tulenevalt puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et O. K. 16.08.2020.a kella 03:00 paiku Xxxx asuva xxxxi baari ees lõi kannatanut R. K. ühe korra rusikaga 9 näopiirkonda. Vaidlus puudub ka saabunud tagajärje osas, nimelt kannatanu füüsiline valu ja vähemalt 4 nädalat kestev tervisekahjustus – kolju- ja näoluude hulgimurrud, huule ja suuõõne lahtine haav, hammaste kaotus. Olemas on ka põhjuslik seos O. K. rusikalöögi ja kannatanul R. K. tekkinud tervisekahjustuste vahel. Kui O. K. ei oleks kannatanut R. K. rusikaga näopiirkonda löönud, siis ei oleks kannatanu valu tundnud ja sellised tervisekahjustused tekkinud. Seega on täidetud kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Antud kriminaalasjas ei saa aga välistada seda, et süüdistatav viibis hädakaitseseisundis ning tõrjus vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet nagu seda süüdistatav on ka ise väitnud. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegu, nimelt kannatanu R. K. löömine ühe korra rusikaga näopiirkonda küll toime pandud otsese tahtlusega, sest süüdistatav soovis seeläbi vältida õigusvastast rünnet enda vastu, kuid otsene tahtlus puudub saabunud tagajärje ja põhjusliku seose suhtes, s.o kannatanul löögi tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste osas. Süüdistatav ei saanud olla täiesti kindel selles, et tema löök kannatanut tabab ja sellised tervisekahjustused kannatanul seetõttu ka tekkivad. Samas pidas süüdistatav võimalikuks, et selline tagajärg võib teisele isikule rusikaga näkku lüües (juhul kui löök üldse tabab) saabuda, mistõttu on kehaline väärkohtlemine toime pandud kaudse tahtlusega. Seega on täidetud

§ 121

lg 1 koosseisu tunnused.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kohus leiab, et O. K. tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna teo toimepanemisel tegutses ta hädakaitseseisundis ega ületanud selle piire. Süüdistataval oli õigus hädakaitsetegevusele

§ 28lg 1 järgi.

Hädakaitse üheks eelduseks on

§ 28

lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule. Nii tuleb kõne alla enda kaitsmine ründe vastu, mis ei ole kuriteona ega väärteona karistatav, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks

§ 28lõike 1 mõistes (nt teise inimese solvamine).

Samas ei saa ründena mõista ühiskondlikult lubatud käitumist, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri (näiteks ebameeldiv pilk, teatud trügimine rahvarohkes kohas, märkus, millega kutsutakse teist inimest üles viisakalt käituma jms). Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 1-20-9563, p 11-12). Hädakaitseseisund on olemas juba siis, kui kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks, mida hinnatakse ex ante objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi. Kui selline objektiivne kõrvalseisja leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Seega ei eelda hädakaitseseisund veel mingi õiguse kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe muutub või on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku tagajärje saabumise riski. Õigusvastase ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub iga üksikjuhu faktilistest asjaoludest, mida tuleb hinnata ex ante objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. Teisiti öeldes peab hädakaitseseisundi kindlaks tegema sellise informatsiooni põhjal, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus nr 1-20-9563, p 11-12). 10 Kohtule esitatud videosalvestis tõendab, et S. R., kellega algselt süüdistataval konflikt tekkis, oli agressiivse olekuga. Esmalt on videosalvestiselt näha, et S. R. ilmselgelt meelega kõndides müksab tänaval seisvat meesterahvast, kes rahulikult teise inimesega juttu räägib. Seejärel liigub agressiivsel sammul süüdistatava poole ja jääb süüdistatavast sellisele kaugusele (väga lähedale), mis ei ole võõraste inimeste vahel üldjuhul aktsepteeritav, vasakult poolt (videolt vaadatuna) liiguvad sündmuskoha suunas ka kannatanud, kusjuures kannatanu K. L. tõukab järsult kannatanu R. K.t selga, mistõttu R. K. liigub järsult ettepoole. Seejärel lööb süüdistatav R. K.t, löögi tagajärjel vajub kannatanu maha. Nii R. K. kui S. R. kõnnakust võib teha järelduse, et nad on üsna purjus, sellist järeldust ei saa teha süüdistatava kohta, kelle kõnnakust ja olekust ei saa üldse aru, et ta oleks alkoholi tarbinud. Ka patrullpolitseiniku M. M. 16.08.2020.a ettekanne tõendab, et kohapeal oli S. R. natuke agressiivselt meelestatud (kuigi selleks ajaks oli konflikt juba läbi) ning O. K. oli rahulikum. Kujunenud olukorras ei pidanud süüdistatav siiski ex ante objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi jääma ootama, kuidas kannatanu edasi käitub. R. K. tegi järsu liigutuse süüdistatava poole, antud olukorras ei pidanud ta märkama, et järsu liigutuse tingis tegelikult kannatanu poolt see, et kannatanu K. L. tõukas teda järsult süüdistatava poole. Kohtu hinnangul on usaldusväärsed süüdistatav ütlused selle kohta, et teda hakkas tülitama purjus S. R., kes oli agressiivse olekuga, solvas ja ropendas. S. R. oli süüdistatav jaoks täiesti võõras isik, seega ei saanudki ta kindlasti oletada, et S. R. piirdub vaid verbaalse rünnakuga ja ei plaani ka füüsilist rünnet. Tavapärases sotsiaalses situatsioonis ei lähene teisele inimesele võõras inimene talle nö nina alla vaid hoiab viisakat distantsi, eriti juhul, kui tal ei ole plaanis teda puudutada. Kohtu arvates viibis süüdistatav hädakaitseseisundis.

28 lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Seega saab hädakaitse piiride ületamisest objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või kui ründajale on tekitatud ilmselgelt liigset kahju (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai 2011.a otsus asjas nr 3-1-1-26-11, p 17). Kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex antehindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal, seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal. Ka hädakaitse piiride ületamist hinnates on tarvis võtta aluseks sündmuse tervikpilt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuli
3. a otsus nr 1-18-10214, p 29). Kohtu hinnangul on selge, et S. R. rünnak süüdistatava vastu oli jätkuv. Esmalt üritas S. R. tüli norida üksi, seejärel kohtus oma sõpradega ja süüdistatavat hakati piirama juba mitmekesi. Videosalvestiselt on näha, kuidas O. K. seisab rahulikult käed avatud ja laiali. S. R.l ei olnud mingit muud põhjust temale läheneda peale selle, et ta soovis taas süüdistatavat rünnata. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes selle kohta, et ta lihtsalt seisis, käed laiali ja ütles, et ta ei mõista, milles probleem on ja et ta soovib lihtsalt koju minna. Seda võib välja lugeda tema kehakeelest. Süüdistatav ei saanudki kindlalt teada, kas S. R. kavatseb teda oma sõpradega koos rünnata või mitte, kuid varasemad sündmused ja selline sündmuste eskaleerumine andis temale vaieldamatult alust arvata, et verbaalsele ründele, temale ohtlikult lähedale liikumine ja kõrvalt veel ühe isiku järsule liikumisele tema suunal järgneb füüsiline rünne. Süüdistatav selgitas, et S. R. oli agressiivse olekuga nagu hullunud pull. Süüdistatav üritas tõrjuda S. R.t kätega, kuid ei saanud pihta ja lõi tema suunas järsult liikunud kannatanu R. K.t. Rünne oli tõrjutud sobiva 11 vahendiga, kuna see lõpetas ründe. R. K. laskus põlvili ja enam ei saanud rünnata. Ei ole kindel, kas R. K. tegelikult oleks süüdistatavat füüsiliselt rünnanud. R. K. oli enda sõnul purjus ja seda kinnitavad ka kohtule esitatud teised tõendid. R. K. on öelnud, et nende seltskonna juurde tuli võõras mees, tegi S. R. suhtes rassistlikke kommentaare ja läks S. R.le kallale, mäletab, kuidas nad maas maadlesid. Kui R. K. hakkas terrassile astuma, siis võõras mees lõi kohe ka teda rusikaga näkku, sellest hetkest kaob mälu temal ära. Kannatanu K. L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema nägi, kuidas S. R. läks baari terrassile ja üks mees lõi teda rusikaga pähe. Järgmisena lõi rusikaga R. K.t näkku. S. R. oli silmnähtavalt purjus. Kui ta lükkas kannatanu R. K.t S. R. ja võõra mehe poole, siis tegi seda ilmselt instinktist, sest tahtis ilmselt S. R.t ära tõmmata sealt. Kannatanu K.L. ei kinnita midagi sellist, mida kinnitas R. K., st et süüdistatav tuli ise nende juurde, tegi rassistlikke kommentaare ja et ta maadles maas S. R.ga. Seega kannatanute ütlused ei ole omavahel kooskõlas ja on põhjendatud arvata, et nad olid sellises alkoholijoobes, mis takistas sündmust adekvaatselt mäletamast. Kohus on seisukohal, et S. R. provotseeris end lööma, oli huvitatud kaklusest ja xxxx ilmselgelt eeldas enda üleolekut süüdistatavast. S. R. kaaslased, kes antud juhul on kriminaalasjas kannatanud, lähenesid samuti süüdistatavale teiselt poolt, kusjuures kannatanu K. L. tõukas kannatanu R. K.t järsult, mistõttu R. K. liikuski järsult ettepoole süüdistatava suunas (see on nähtav videosalvestiselt). Seetõttu oli süüdistataval piisavalt alust arvata, et R. K. soovib teda rünnata. Süüdistatav sai aru, et kannatanud on S. R. sõbrad. Süüdistataval tuligi reageerida ründele väga kiiresti, nagu ta ise ütles, et tal ei olnud enam aega mõelda, mida teha. Arvestades veel asjaolu, et süüdistatav on ühest silmast pime, siis on igati õigustatud ka tema arvamus, et näkku trauma saamine võib temale kaasa tuua väga ulatuslikke tervisekahjustusi, muuhulgas teisest silmast nägemise kaotuse. Samuti ei ole asjakohane väita, et süüdistatav oleks pidanud põgenema, sest süüdistatav on selgitanud ja seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta, et minema jooksmine poleks temal esineva seljaprobleemi tõttu võimalik olnud. Lisaks ei saa väita üksnes selle põhjal, et süüdistatav koheselt abi ei kutsunud, et ohtu ei olnud, sest süüdistatav on selgitanud, et lootis, et teiste kõrvaliste isikute juuresolekul konflikt laheneb või nad tulevad temale vajadusel appi (seetõttu jäigi süüdistatav just sinna baari terrassile seisma, kus seisid ka teised asjassepuutumatud isikud). Videosalvestiselt on ka näha, et need kõrvalised isikud märkasid seda konflikti, vaatasid sinnapoole, kuid konfliktile vahele ei läinud. Kuivõrd süüdistatav lõi R. K.t üksnes ühe korra ja see löök ka juhtumisi tabas kannatanut ning rohkem lööke ei järgnenud, siis ei saa öelda, et kannatanu oleks hädakaitse piire ületanud. Pärast R. K. löömist liikus süüdistatav edasi enda arvates ohutusse kaugusse, et kutsuda politsei. Kuid siis ründas teda selja tagant kannatanu K. L., kellel ta võttis õlast kinni ja nähes, et tegemist on naisterahvaga, püüdis olukorda lõpetada. Kannatanu K. L. ja süüdistatava poolt antud ütluste vahel esineb sõna-sõna-vastu olukord. Kannatanu K. L. väidetavate tervisekahjustuste kohta (silmamarrastus ja õlavigastus, mille tõttu vajas operatsiooni ja taastusravi) ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et kuigi kannatanu R. K. andis kohtuistungil ütlusi, et selle sündmuse tõttu tekkinud näovigastustega kaasnes pikaks ajaks avalikkuse eest varjamise soov, ta ei tahtnud oma peret näha ja kodunt välja minna, siis tõendavad kohtule esitatud tõendid, et juba septembris 2020.a mängis kannatanu avalikus ruumis ragbit, seega ei varjanud end teiste eest ja on selge, et ka suhtles teiste isikutega. Samuti keeldus kannatanu enda sõnul ise arsti poolt pakutud ajutistest hambaklambritest, mis oleksid tal võimaldanud tööle minna ja teiste inimestega suhelda. Kui kannatanu oleks nende klambrite panemisega nõustunud, siis poleks ta pidanud olema üle aasta hammasteta ning tema töötamine ja teiste inimestega suhtlemine ei oleks olnud häiritud nagu ta on oma hagiavalduses väitnud. 12 Mis puudutab seda, et süüdistatav on väljendanud valmisolekut hüvitada kahju, siis ei saa välistada, et hiljem pidas süüdistatava ise ka võimalikuks, et ta kujutas rünnet R. K. poolt ekslikult ette, teadis, millise kahju ta on tekitanud ja nõustus seepärast kahju hüvitamisega. See, et inimesel on empaatiavõime ja ta soovis teise inimesega leppida, ei tähenda veel isiku süüd. Arvestades, et süüdistatav on varasemalt karistamata, invaliidsuspensionär, teda on erinevate tööandjate poolt iseloomustatud väga positiivselt, sündmuse õhtul oli tal hea tuju ja puudus igasugune motiiv kakelda, sh võõraste isikutega tüli norida ning tal on selline füüsiline aktiivsus ka tervise tõttu vastunäidustatud, siis ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav tegutses vaid kaitsetahtest lähtuvalt. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav otsis ise võimalust kakelda. Ka väited selle kohta, et süüdistatav tegi rassistlike kommentaare on süüdistatava iseloomu ja R. K. poolt öeldut arvestades, mille kohaselt süüdistatav kasutas rohkem kehakeelt (samas ei osanud selgitada, kuidas on kehakeelega võimalik rassistlikke kommentaare teha), ebausutavad. Eelneva tõttu on välistatud süüdistatava vastutusele võtmine talle süüksarvatud teo eest. Ei ole välistatud, et kannatanu R. K.l ei olnudki plaanis süüdistatavat üldse rünnata, temal varasemat konflikti süüdistatavaga ei olnud. Seega ei saa välistada ka süüdistatava eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus.

§ 31

lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Kui eriosas vastav koosseis (nt kerge tervisekahjustus ettevaatamatusest) puudub, on vastutus välistatud.

§ 121

on võimalik toime panna ainult tahtlikult, seega vastutust selle süüteokoosseisu puhul antud juhul ei järgne ehk isegi siis, kui asuda seisukohale, et süüdistatav luges end ekslikult jätkuvalt hädakaitseseisundis olevaks, siis nimetatud eksimus välistab tahtluse ja võiks tõusetuda üksnes küsimus süüdistatava vastutusest ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Järelikult tuleb O. K. õigeks mõista ka siis, kui asuda seisukohale, et ta luges end ekslikult hädakaitseseisundis olevaks.

1. ASITÕEND KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmine meede: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva kriminaalasja materjalide juures oleva asitõendi – DVD-plaadi Xxxx asuva baari xxxx turvakaamera salvestisega, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades kriminaalmenetluse seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. 13 Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kohus mõistis O. K. õigeks temale

§ 121

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses, siis tuleb määratud kaitsjatasu kokku summas 1125,60 eurot (tl 13-14, 66-69, 117-118) jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Lisaks eelnevale on O. K. kaitsja Yaroslav Radziwill kohtule esitanud 10.01.2023.a menetluskulude nimekirja (tl 119-122), mille kohaselt on O. K. kandnud ka lepingulise kaitsja kulusid summas 600 eurot. Lepingulise kaitsja kulud on kantud seoses nõustamise, tõendite hankimise ja ülekuulamisega kriminaalasjas nr 1-22-2914. Kulude tasumist tõendab arve nr 12114x ja 18.04.2021.a maksekorraldus. Kuigi maksekorralduse kohaselt on advokaadibüroole lepingulise kaitsja kulu summas 600 eurot tasunud Oleksii Smirnov, siis 11.01.2023.a kohtuistungil selgitas kaitsja, et maksja on süüdistatava sõber. Kuivõrd kohus mõistis O. K. õigeks temale esitatud süüdistuses, siis tuleb talle riigi eelarve vahenditest hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 14