KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märts 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-22-510 (kohtueelses menetluses nr 21261000900)

§ 121

lg 2 p-de 2,3 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Janno Hingla isikukood 38908056516; elukoht xxxxxxx-xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxx-xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxx; korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 02.11.2021 otsusega

§-de 184 lg 1, 263 lg 1 p 2, 424 lg 1 järgi liitkaristusega 3 aastat ja 3 kuud vangistust, millest eelvangistuses ära kantud 5 päeva,

§ 74

sätete alusel kohesele ära kandmisele kuulus 2 kuud 25 päeva vangistust, 3 aastat vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 4 aastase katseajaga, vabanes šokivangistuse kandmiselt 09.12.2021; oli kahtlustatavana kinni peetud 11-13.12.2021; Tartu Maakohtu 14.12.2021 määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist alates 14.12.2021 Vandeadvokaat Anu Pärtel 10.märts 2022 Võrus, Vabaduse tn 13 RESOLUTSIOON Janno Hingla süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.12.2021 s.o 3 päeva ja mõista Janno Hinglale kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust s.o 11 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 2.11.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 aastat vangistust võrra ning mõista Janno Hinglale lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates Janno Hingla vahistamisest s.o alates 14.12.

1. Janno Hingla suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Janno Hinglalt menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1123 (üks tuhat ükssada kakskümmend kolm) eurot 20 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 2104,20 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 175,35 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99922700009416 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-22-510). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Jätta rahuldamata Janno Hingla taotlus vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; telefon nr xxxxxxxx) on taotlenud enda teavitamist Janno Hingla vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 15.03.
2. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 6.04.
3. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 6.04.
4. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 15.03.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. 2

§ 263

lg 1 p 1 järgi (Tartu Maakohtu 30.01.2019 otsusega moodustati liitkaristus), 11.12.2021 kella 22.20 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris lõi oma xxxxxxxxxxx E. K. korduvalt rusikaga pähe, näkku ja kehasse, tekitades kannatanule füüsilist valu ning marrastused parema silma alla ja parema suunurga juurde, verevalumid parema silma alla, põse limaskestale ja paremale küünarliigesele. Peksmise käigus tabasid löögid ka E. K. süles olnud xxxxx xxxx (sünd. xxxxxxxxxx), mille tagajärjel sai laps parema oimupiirkonna hematoomi ja marrastuse. Seega pani Janno Hingla toime

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tema tervise kahjustamise lähisuhtes. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista, kuna ei ole kannatanut löönud. Kaitsja leiab, et J.Hingla süü pole tõendatud, mistõttu süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kannatanu E. K. 10.03.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 99 pöördel-101) on Janno Hingla tema xxxxxxxxxxx ja tuli ka peale vanglast vabanemist 9.12.2021 kannatanu juurde elama. Suhted nende vahel olid väga head. 11.12.2021 tarbis J.Hingla alkoholi. Välja minnes sai J.Hingla kokku inimestega, kes rääkisid E.K. kohta vastikuid jutte. Alkoholijoobes olles on J.Hingla väga kergesti mõjutatav, mistõttu jäi ta neid jutte uskuma. J.Hingla tuli koju tagasi mitu tundi hiljem ja siis läks neil omavahel karjumiseks, tüliks, kähmluseks. J.Hingla lõi magamistoas kannatanule paar-kolm korda lahtise käega näkku. E.K. võttis lapse voodist sülle. Seejärel lõi J.Hingla E.K. veel korra käega vastu pead. Löömise käigus sai laps möödaminnes pihta, aga see ei olnud Jannol nimelt tehtud. Löökide tagajärjel oli E.K. valus ja tal hakkas verd jooksma. Kehasse J.Hingla ei löönud ega kasutanud ka rusikaid. E.K. käsi võis siniseks saada kuhugi vastu minemisest. Enesekaitseks võttis E.K. puidust toika, millega lõi ise kõvasti J.Hinglat. Pärast löömist magamistoas jätkus tõuklemine trepikojas. Seejärel Janno läks ära korterisse ja pani ukse ära kinni. E.K. läks naabri juurde. Naaber oli politsei kutsunud ja käskis seda ka E.K. teha. Süüdistatava Janno Hingla 10.03.2022 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 101 pöördel102) vanglast vabanedes läks ta elama E.K. juurde. 11.12.2021 jõi J.Hingla üksi ära pool liitrit viina. Tekkis tüli E.K. juttude pärast. Tunded keesid üle ja seal võis ükskõik mida juhtuda. J.Hingla ei mäleta, et keegi oleks kedagi löönud. E.K. võis vigastused saada tõuklemise käigus. Omavahel nad kindlasti üksteist nügisid. Võib-olla haaras J.Hingla ka kannatanu käest kinni ja sakutas. Kuidas E.K. silma alla verevalum tuli või ninast verd hakkas jooksma, J.Hingla öelda ei oska. Ise ta ei näinud, et kannatanul oleks kuskilt hakanud verd jooksma. Ninast on E. verd varem ka niisama tulnud. Tunnistaja P. K. istungil antud ütluste kohaselt ( tl 93-94) on J.Hingla ja E.K. tema naabrid. P.K. ärkas 11.12.2021 õhtul peale kella kümmet mürtsu ja kolina peale. Oli kuulda lapse hüsteerilist kisa ja E. ning meesterahva vahelist karjumist. Tüli intensiivistumisel helistas P.K. majavanemale U. K. , et viimane kutsuks politsei. Mingil hetkel tüli kandus trepikotta. Trepikojas oli kuulda ka mürtsusid ja rüselust. Kui vaikseks jäi, oli trepikojas 3

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga täitmisele pööramata.

Kohtuotsuse sisust nähtuvalt kasutas J.Hingla alkoholijoobes olles füüsilist valu tekitanud vägivalda kaupluse turvatöötaja suhtes, surudes viimasele käega näkku, pigistades kannatanut näost ja keerates kõrvast. Viimati karistati J.Hinglat Tartu Maakohtu 02.11.2021 otsusega

§ 184lg 1, § 263 lg 1 8

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, millest J.

Hingla pidi kohe ära kandma 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 3 aastat vangistust jäeti

§ 74

sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata kui Janno Hingla ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid ja lg 2 p 21 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. J. Hingla vabanes vanglast 09.12.2021. Kannatanu ütluste kohaselt tarvitas J.Hingla lõpuks iga päev alkoholi ja on purjus olles on täiesti teine inimene. Käesolevas asja tuvastatu kohaselt jätkas J.Hingla ka pärast šokivangistusest vabanemist alkoholi tarvitamisega, mis oli tal kohtuotsuse kohaselt keelatud. Kalduvus alkoholiga liialdada ja joobes olekus vägivaldselt käituda teeb ebausaldusväärseks süüdistatava käesolevas menetluses esitatud väite, et ta ei ole löönud kannatanut 11.12.2021 õhtul. Süüdistuses on esitatud etteheide ka kannatanule rusikaga korduvalt kehasse löömises ning paremale küünarliigesele verevalumite tekitamises. Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et süüdistatav teda kehapiirkonda ei löönud ja möönis, et käsi võis viga saada kuhugi vastu minnes. Ka muud olemasolevad tõendid ei võimalda lugeda tõendatuks, et süüdistatav peksis kannatanut rusikaga kehasse. Kannatanu on sündmuskohal küll korduvalt avaldanud, et süüdistatav teda peksis, kuid enamasti pole täpsustanud, kuhu süüdistatav teda lõi. Üksnes kiirabikaardis on märgitud, et kannatanu rääkis rusikaga näo piirkonda peksmisest. 11.12.2021 politsei vormikaamera videosalvestisest P32270 [11.12.2021 22_59_49] nähtuvalt on kannatanu rääkinud, et J.Hingla lükkas ta vastu pesumasinat ja osutas valusale kohale parema abaluu juures. 11.12.2021 politsei vormikaamera videosalvestisest P32270 [11.12.2021 22_43_21] nähtuvalt kannatanu selgitab, et J.Hingla oleks ta lapsega trepist alla lükanud ning käevigastus võis sellest tekkida. Ka 11.12.2021 kiirabikaardi 10833853VÕRU91320211211223520 väljatrükist (tl 23) nähtuvalt kannatanu sõnul oleks süüdistatav ta koos lapsega peaaegu trepist alla lükanud, mistõttu võis vigastada õlavart. Nagu kohus eespool tuvastas, on kannatanul olnud vigastus paremal küünarliigese välisküljel (verevalum). Lükkamist või muud tegevust (peale löömise), mille tagajärjel kannatanu käsi võis viga saada, pole süüdistuses J.Hinglale ette heidetud. Seetõttu kohus leiab, et kannatanule rusikaga korduvalt kehasse löömine ning paremale küünarliigesele verevalumi tekitamine tuleb J.Hingla süüdistusest välja jätta. Tuleb nentida, et kohtuistungil ütlusi andes püüdis kannatanu sündmuse asjaolusid näidata tegelikust leebemana väites, et süüdistatav siiski rusikaga ei löönud ning lõi 3-4 korda lahtise käega pea- ja näopiirkonda. Kui vahetult pärast sündmust kannatanu on avaldanud politseipatrullile, et süüdistatav oleks ta lapsega trepist alla lükanud, siis istungil selgitas toimunut jällegi leebemalt. Kohtuistungil kannatanu kinnitas, et trepikojas tõuklemist oli, kuid ühel hetkel oleks kannatanu J.Hingla peaaegu trepist alla lükanud ning teisel hetkel oleks ta ise kukkunud, kui ei oleks saanud käsipuust kinni. Samuti eitas ta istungil pesumasina vastu lükkamist. Kohus leiab, et kannatanu sellise käitumise üheks motiiviks võib olla hirm süüdistatava ees, mida kannatanu sündmuskohal peale süüdistatava äraviimist korduvalt avaldas politseipatrullile ja kiirabitöötajatele. 11.12.2021 politsei vormikaamera videosalvestisest P32270 [11.12.2021 22_43_21] nähtuvalt kannatanu korduvalt kinnitas, et ei julge teha avaldust J.Hingla vastu, sest kardab Hinglat. Sama on kannatanu kinnitanud ka tunnistajatele K.S. ja K.S. . Samas võivad kannatanu sellise käitumise põhjuseks olla ka jätkuvad soojad tunded süüdistava vastu. Kannatanu kohtuistungil avaldas, et kui J.Hingla on täiesti kaine, on ta üks paremaid mehi, keda endale soovida. Kui ta on purjus, on ta täiesti teine inimene. 9

§ 263lg 1 p 1 järgi ja see karistus on kehtiv.

Tartu Maakohtu 2.10.2017 otsusega mõistetud karistus on

§ 65

sätete alusel liidetud Tartu Maakohtu 30.01.2019 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõistetud vangistus 2 aastat asendati üldkasuliku tööga 720 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Karistusregistri teatise kohaselt sai karistus kantud 15.01.2021. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud 3 aastat. Seega on J.Hingla 11.12.2021 kannatanu E.K. kehalise väärkohtlemise toime pannud vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest karistatud isikuna s.o korduvalt. Ühtlasi pani süüdistatav kuriteo toime ka lähisuhtes. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest tuleneb, et nad on olnud 5-6 aastat elukaaslased ning neil on ühine laps. Süüdistatav naasis peale vanglast vabanemist kannatanu juurde. Kuigi kannatanu väitel süüdistatav 11.12.2021 õhtul tüli käigus ütles, et jätab kannatanu maha, kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et ei mõelnud seda tõsiselt. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et J.Hingla varem vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest karistatud isikuna (karistatud Tartu Maakohtu 02.10.2017 otsusega

§ 26310

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tema tervise kahjustamisena korduvalt ning lähisuhtes. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb

§ 56

kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel kohus arvestab J.Hingla süüd, mida ei saa pidada väikseks. Süüd suurendab vägivalla intensiivusus ja laad. Tegemist pole ühekordse löögiga, vaid süüdistatav on kannatanut löönud korduvalt, sealjuures just pea piirkonda ja näkku. Kannatanu pole tundnud pelgalt vaid valu, vaid tal on tekkinud ka tervisekahjustus. Süüd suurendab ka asjaolu, et esineb mitu kuriteokoosseisu kvalifitseerivat tunnust – vägivallateo korduv toimepanemine ja lähisuhe. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt on J.Hingla kannatanule avaldanud, et ta kahetseb väga, et lasi ennast too päev provotseerida. Süüdistatav kohtuistungil ka viimases sõnas avaldas kahetsust. Eeltoodule vaatamata ei saa kohtu arvates kahetsust käesoleval juhul pidada karistust kergendavaks asjaoluks. Süüdistatav on tunnistanud kannatanuga tülitsemist ja temaga toimunud füüsilist kontakti, kuid on kannatanu löömist kategooriliselt eitanud. Kannatanuga tülitsemist pole süüdistatavale süüdistuses ette heidetud. Süüdistuses on ette heidetud kannatanu peksmist. Kuna süüdistatav kannatanu löömist üldse ei tunnista, ei saa rääkida ka süü puhtsüdamlikust kahetsusest. Kannatanu J.Hingla ranget karistamist ei soovi. Nagu kohus eespool leidis, püüdis kannatanu kohtuistungil igati pisendada J.Hingla toimepandud teo raskust. Kannatanu käitumine annab alust kaaluda, kas esineb karistust kergendava asjaoluna kannatanu leppimine süüdistatavaga. Süüdistatav on kannatanu löömist kategooriliselt eitanud. Kohus leiab, et leppimine saab olla kergendavaks asjaoluks ainult siis, kui see on süüdistuses näidatu osas mõlemapoolne. 11

§ 58p 13).

Kannatanu ütlustest tuleneb, et süüdistatav lõi teda toas, kus viibis ka nende ühine laps xxxx xxxxxx. Ka tuleneb kannatanu ütlustest, et vähemalt ühe löögi ajal oli laps kannatanu süles, mistõttu löömise käigus sai pihta ka laps. Olles ema lähedal ja viimaks ka tema süles, nägi ja kuulis laps toimuvat. Tunnistaja P.K. ütluste kuulis ta lapse nuttu. Tunnistaja on kirjeldanud seda mitte kui tavalist lapse nuttu, vaid hüsteerilist, ehmunud, heidutatud lapse kisa. Kuigi P.xxxxx oma vanuse tõttu ( sünd. xxxxxxxxxx) ei mõistnud täiel määral toimuvat, oli tema turvatunne ja heaolu süüdistatava käitumise tõttu 11.12.2021 hilisõhtul ilmselgelt väga tugevalt häiritud. Nagu kohus eespool tuvastas, sai ema suhtes toimepandud ründe käigus vigastada ka laps.

§ 121

lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest ja sealhulgas ka vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest. Uue vägivalla kasutamisega seotud kuriteo toimepanemine, seda pealegi katseajal ja paar päeva pärast šokivangistusest vabanemist, osutab asjaolule, et süüdistatav varasematest karistustest pole mingeid järeldusi teinud. Seetõttu ei saa J.Hinglat karistada kergemaliigilise karistuse s.o rahalise karistusega nagu kaitsja alternatiivselt taotles kohtuistungil. Süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Süü suurust arvestades ei saa vangistus olla sanktsiooni alammääras. Kuna raskeid tagajärgi antud juhul siiski ei saabunud, peab kohus võimalikuks vangistuse mõista sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb liitkaristus mõista

§ 65lg 2 alusel, pöörates täitmisele ka eelmise karistuse kandmata osa.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt ( tl 38-40) on J.Hingla kinni peetud 11.12.

1. Tartu Maakohtu 14.12.2021 määrusega ( tl 41-47) on J.Hingla suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist kaheks s.o kuni 14.02.
2. Tõkendi jättis kohus muutmata ka süüdistatava kohtu alla andmisel.

§ 68

lg 1 alusel tuleb süüdistava eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Kuna kohus karistab süüdistatavat reaalse vangistusega, tuleb tõkend jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 9.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2022 töötasu alamäär kuus on 654 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 654, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on J.Hingla kaitsjale välja makstud riigi 12