) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel
lg 1 järgi ning
lg 1, 4 järgi võidakse leping sõlmida kirjalikult, mis tähendab, et lepingu pooled on lepingule alla kirjutanud.
lg 1 järgi tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist
lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 järgi.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. Hageja esitas kohtule hageja poolt 25.01.2021 kl 20:58 digitaalselt allkirjastatud ja kostja poolt 25.01.2021 kl 20:59 digitaalselt allkirjastatud laenulepingu (hagi lisa 1). Kostja taotluse alusel kogus kohus tõendeid Elisa Eesti AS-lt, Telia Eesti AS-lt, Tele2 Eesti AS-lt, AS-ilt TV Play Baltics IP-aadressi kohta, millelt tehti järgmine toiming: 25.01.2021.a. kell 20.58 X´i digiallkiri ja kell 20.59 Y´e digiallkiri laenulepingule ning kohus palus teatada, kes oli selle IP-aadressi omanik (dok 26, 13.10.22). Kohtule esitatud viidatud äriühingute vastustest ei nähtu, kellele see 3
Tegemist on elektrooniliselt sõlmitud kirjaliku lepinguga ning kostja väited, et need on allkirjastatud väikse ajavahega, ei oma tähendust. Ka ei oma tähtsust kostja väide, et see on ühes eksemplaris, sest tegemist on elektroonilise dokumendiga. Kostja esitas kohtule väljavõtted enda haigusloost (vastuse lisa 3, vt zip), kuid neist ei nähtu, et 25.01.2021 oleks kostja viibinud raviasutuses või oleks olnud seisundis, mis ei võimaldanud lepingule alla kirjutada või oma tahtest aru saada. Kohtule esitatud laenulepingu p -st 1.1 nähtuvalt on kostja saanud 24.08.2020 - 26.01.2021 hagejalt laenu 10700 €, millest osa (kokku 9700) on saanud pangaülekandega ja 1000 € sularahas. Laenulepingu lisa 1 on pooled digitaalselt allkirjastanud 30.04.21 ja selle järgi lugesid pooled 30.04.21 seisuga laenuvõlaks 10925 €. Kostja esitatud enda haigusloo väljavõtteist (vastuse lisa 3, vt zip) ei nähtu, et 30.04.21 oleks kostja viibinud raviasutuses või oleks olnud seisundis, mis ei võimaldanud tal lepingu muudatusele alla kirjutada või oma tahtest aru saada. Seda, et kostjale on osaliselt laen panga ülekannetega antud, kinnitab hageja enda poolt kohtule esitatud hageja Swedbank pangakonto väljavõte (hagi lisa 2) perioodist 24.08.2020-26.01.
Lepingu p 2.2. järgi on kostjal kohustus laen tagastada hageja kontole XXXXXXXXXXXXXX, mis on täitmise tingimus
Seega pidi kostja tagastama laenu just sellele kontole. Lepingu lisa 1 järgi võlgnes kostja hagejale 30.04.21 10925 €. Kostja esitas enda konto väljavõtted (vastuse lisa 2, zip), millest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale pärast 30.04.21 raha laenulepingu p -s 2.2 märgitud hageja kontole XXXXXXXXXXXXXX 15 € 14.05.21, 30 € 22.07.21, 25 € 13.06.21 €, 400 €, 03.09.21 kokku 495 €, mis ühtib hageja poolt hagiavalduses märgituga. Kostja poolt muud maksed ei ole tehtud laenulepingu p -s 2.2 märgitud kontole. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks maksnud lepingu p 2.2 märgitud kontole rohkem kui 495 €. Kostja on ise märkinud, et pooled elasid enne koos ning hageja on väitnud, et muudele tema kontole tehtud maksed ei ole seotud laenuga ega selle tagasimaksega. Seega on kostja täitnud laenulepingut
lg 1, 3 järgi vaid 495 € ulatuses ning ülejäänud maksed, mis kostja on teinud hageja muudele kontodele, ei ole makstud vaidlusaluse lepingujärgse laenu katteks. Seega on põhjendatud ja tõendatud hageja väited, et kostja on veel hagejale võlgu vaidlusaluse laenulepingu järgi 10430 € ning kostja vastupidised väited on tõendamata. Kuivõrd lepingus oli kokku lepitud laenu tagastamise aeg
lg 1 järgi 31.12.2021 ja kostja pole tõendanud, et ta oleks ülejäänud laenu 10430 tähtaegselt tagastanud, siis on ta rikkunud lepingust ja
lg 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust ja on viivituses
Viivise arvestust kui sellist ei ole kostja sisuliselt vaidlustanud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda
lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 113 lg 1 järgi võlgnetava laenu tagastamist ja viivist laenulepingus nimetatud määras ehk 0,066 % päevas võlgnetavalt laenult. Hagi esitamise aja seisuga 20.01.22 on viivis võlalt vastavalt 137,68 €. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda võlalt viivist alates kohtuotsuse jõustumise päevast põhivõlalt 0,066% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja primaarsel alusel esitatud nõue on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlga 10430 €, viivised 137,68 € ja alates kohtuotsuse jõustumise päevast võlgnetavalt põhivõlalt viivist 0,066% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kuna hageja primaarsel alusel esitatud nõue kuulub rahuldamisele, jääb alternatiivsel alusel nõue 10430 euro väljamõistmiseks rahuldamata ja kohus ei pea seda põhjendama. Kohtul ei ole vaja sisuliselt hinnata hageja esitatud nõudekirja kostjale, kostja vastust sellele, sest kostja ei ole vaidlustanud nõudekirja saamist (hagi lisa 5, 6). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud jäävad selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja esitas primaarsel alusel (lepingust tuleneva) nõude ning kostja vastuväidete järgselt esitas juhuks, kui kohus leiab, et leping pole tõendatud, 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.