Obsah (5)

§ 76§ 121§ 65§ 75§ 73

1-21-1761 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19. jaanuar 2023, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-21-1761 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kaitsja Olga Dorogan Ljubov Allikmäe Merike A

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Kert Evertson vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON
2. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Kert Evertsonilt menetluskuluna riigituludesse 124,80 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99921700014732 selgitusse märkida: „1-21-1761 menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 124,80 eurot (sh käibemaks 20%) 1 1-21-1761 vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu Kert Evertsoni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Kert Evertsonile ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. K. Evertson kannab talle Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a otsusega

§ 121

lg 2 pde 2, 3 järgi mõistetud 5 kuu pikkust vangistust, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Viru Maakohtu 4.

septembri

1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aastat 5 kuud vangistust võrra. Liitkaristuseks mõistetud 3 aasta 5 kuu pikkust vangistust kannab ta alates kinnipidamisest, s.o
2. veebruarist
3. Karistuse lõpptähtaeg saabub
4. juulil
6. Viru Vangla esitas 27.12.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Evertsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul, kui kohus leiab, et K. Evertson tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, ettepaneku isikule katseaaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 03.07.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kriminaalhooldusametniku sõnul määrata K. Evertsonile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta K. Evertsoni ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata.
2. Kohtuistungi toimumise eelselt 02.01.2023 registreeris Viru Maakohtu kantselei K. Evertsoni kohtule motivatsioonikirja, kus toob kokkuvõtlikult välja tema ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud. Motivatsioonikirjale on lisatud Viru Vangla käskkiri kinnipeetava ümberpaigutamisest avavanglaosakonda ja kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus.
3. Lisaks esitas K. Evertsoni kaitsja kohtuistungi toimumise eelselt asja materjalide juurde lisamiseks prokuratuuri vastuse päringule kriminaalmenetluse nr 22922700074 kohta, Viru Maakohtu 27.04.2022 määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2022 määruse. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Süüdimõistetu K. Evertson taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et on nõus kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega ning on valmis võtma ka täiendava programmi „Hoolivad isad“, mis tal vabaduses pooleli jäi. Leiab, et kohustus mitte tarvitada alkoholi on talle jõukohane ja ta saab sellega hakkama, sest alkoholisõltuvust ei ole ja enda sõnul ei ole raske seda mitte tarbida. Vabaduses plaanib esialgu minna elama vanema venna juurde, kelle abiga hakkab vaatama endale teist elukohta. Süüdimõistetu selgitas, et kui saab endale jalad alla, siis võtab ette võlgnevused, et saada lahti oma arved. Selle jaoks teeb kohtutäituriga maksegraafiku. Usub, et pingutades läheb kõik paremuse poole. K. Evertsoni sõnul toetab teda alguses vanem vend, kuni ta uuesti järje peale saab. Elukaaslane D. G elab XXX, temaga suhelda ei plaani ja koos ei ole, kuid on suhelnud telefoni teel. Vabaduses on 2 1-21-1761 kinnipeetava sõnul tal olemas töökoht OÜ-s K, tööleping veel sõlmitud ei ole, kuna viibib kinnipidamisasutuses, aga see on kooskõlastatud ja kriminaalhooldaja poolt kontrollitud. Kuigi varem on olnud ebaõnnestunult katseajal ja kohaldatud kontrollnõudeid, siis nüüd on endale selgeks teinud, mida tahab ja mida ei taha ning niiviisi jätkata ei soovi. K. Evertson märkis, et tal on peaaegu kaks aastat vangistust täis ja mõistus jõudis pähe, on teinud järeldusi sellest karistusest. Selgitas, et soovib naasta ühiskonda ja normaalselt elu elada, mitte vangimaja vahel käia, sest see ei ole meeldiv keskkond, kus oma aega veeta. K. Evertsoni sõnul jätab see oma jälje ja ta sooviks sellel jäljel edasi mitte käia. Enda sõnul on ilma jäänud väga paljust ja ka lähedastest ning ei soovi, et peaks veel millestki ilma jääma. Leiab, et peaks harjumusi muutma ja elama hakkama. Vabaduses plaanib igapäevaselt suhelda vendade, õdede ja isaga, kes on eakas. Avavanglas tegeleb majandustöödel toidu jagamisega ja vabal ajal kitarri õppimisega, raamatute lugemise, trenni tegemise ja õues jalutamisega. Tööst ei ole kunagi keeldunud. Kõige rohkem motiveerib ennetähtaegselt vabanema võimalus olla lähedastega koos, omada isiklikku pangaarvet, käia tööl ja soetada isiklik kodu. K. Evertson märkis, et võib-olla oligi tal vangistust vaja, sest alkoholi tarbimised olidki juba üle käte läinud ja vajalik oli seda pidurdada. Olles olnud vangla keskkonnas, tunneb, et ei soovi seal enam olla ja loodab, et ei pea enam rohkem siia tulema.
5. Kaitsja Merike Allikmäe toetas K. Evertsoni ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja sõnul oli tema kaitsealune juba eelmisel istungil so 27.04.2022 tõestanud oma vangla käitumisega, et ta on ühiskonnas ohutu ja ta vabastati ennetähtaegselt Viru maakohtu kohtumäärusega. Kaitsja sõnul juhtus arusaamatus ja talle ette heideti uue rikkumise toimepanemist. Kaitsja märkis, et kahjuks Ringkonnakohus tühistas selle määruse ja tema kaitsealune jäi edasi vangistusse, see on juba rohkem kui üle poole aasta. Kaitsja sõnul kriminaalasi on lõpetatud ja distsiplinaarkaristust sellele sündmusele, mis talle ette heideti ei järgne. Kaitsja sõnul on ta sellist asja kohanud, et kohtualuse kahjuks toimub menetlus olukorras, kus isik esmakordselt kannab pikalt karistust ja toimub selline eksitamine. See et selleks menetlus on lõpetatud on väga hea. Kaitsja sõnul tema kaitsealune on alates novembrist avavanglas, töötab seal ja oma käitumisega tõestanud seda, et ta on teinud muudatusi käitumisele ei saa midagi ette heita. Ühtegi distsiplinaarkaristust ja tööst keeldumist ei ole ja mitte midagi talle ette heita ei ole. Kõige rohkem motiveerib kaitsja sõnul K. Evertsoni lähedaste koosolemine, number üks likvideerida võlad ja pärast seda on kõik võimalused edasiste eesmärkide saavutamiseks on avatud. Kaitsja arvab seda, et need ohud, mis olid kunagi olemas, mis olid endise elukaaslase käitumisest, need riskid on kõik maandatud. Peale viimast kohtulahendit suhted läksid halvaks ja ei ole alust arvata, et need uued teod saaksid korduda. Kaitsja sõnul on tema kaitsealune nõus võtma endale lisakohustuse jätkata programmi ja need kaks kohustust, mis on märgitud mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle, et need on piisavad isikule, kes vabaneb tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja märkis, et tõepoolest võib ette heita, et esimesel korral ei õnnestunud täita käitumiskontrolli nõuded sellisel määral nagu eeldati, aga K. Evertsonil puudus kaitsja sõnul selline kogemus, et kanda karistus vanglas ja see pidi toimuma, see saab viia teda ainult edasi positiivses suunas. Kaitsja tõi välja, et isik on noor, soovib tööd teha, tal on hobid, ta on täiesti olemas kõik võimalused selleks, et edaspidi hakkama saada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega, K. Evertsoni esitatud motivatsioonikirjaga ning kaitsja esitatud dokumentidega, kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et K. Evertson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
7. Kohus märgib esmalt, et K. Evertsonile on mõistetud karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel lähtuda

§ 76

lg-s 1 sätestatust.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise 3 1-21-1761 astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on K. Evertson talle mõistetud karistusest (3 aastat ja 5 kuud vangistust) ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on K. Evertsoni puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et K. Evertson on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 12. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Positiivseks peab kohus K. Evertsoni puhul distsiplinaarkaristuste puudumist, vanglas töökohustuse täitmist, sotsiaalprogrammide läbimist, samuti ka avavanglasse paigutamist.
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et K. Evertsoni puhul esineb oht ja risk: eluaseme, suhete ja elustiili, alkoholi, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute osas. 15.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Kinnipeetav on avaldanud, et läheb elama venna juurde XXX. Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist eramajaga, mis kuulub isiku vennale M P. Kohus leiab, et eeltoodud elukoha valik pigem ei räägi K. Evertsoni ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks. Tegemist on küll majaga, kus elab hetkel süüdimõistetu vend üksinda, kuid nädalavahetustel käib majas venna perekond, naine ja lapsed. Teeb ärevaks asjaolu, et mh mitmel korral on lähisuhte vägivalla kuriteod pannud K. Evertson toime ohvri elukohas. Ka viimati pani süüdimõistetu kehalise väärkohtlemise toime enda endise elukaaslase suhtes tolle poolt üüritud korteris, kus elas lisaks kannatanule ka tema alaealine laps. Seega asuks süüdimõistetu elama jälle kellegi enda lähedase koju st sarnasesse keskkonda, kus ta on varasemalt korduvalt kehalisi väärkohtlemisi toime pannud.

1. Süüdimõistetu nimetas toimunud kohtuistungil enda lähedastena vennad, õed ja eaka isa. K. Evertsoni arvates tuleb arvesse võtta ka seda, et ta isa on eakas. Kohus märgib, et juba vangistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal oli K. Evertsoni isa võrdlemisi eakas, kuid see teadmine ei suutnud isikut mõjutada õiguskuulekalt käituma. Paraku õdedevendade olemasolu ei takistanud K. Evertsonil kuritegeliku käitumise jätkamist ja ta oleks pidanud oma soovile lähedastega koos aega veeta, mõtlema enne seda, kui pani toime uue kuriteo.
2. Kohus peab oluliseks alkoholi tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi K. Evertsoni õiguskuulekale käitumisele. Tuleb arvestada sellega, et alkohol on olnud K. Evertsoni puhul õigusvastast käitumist soodustav tegur. K. Evertson väljendas kohtuistungil, et tal 4 1-21-1761 alkoholisõltuvust ei ole ja vabaduses suudab täita alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtu hinnangul viitavad isiku ütlused ja materjalidest nähtuv, et kinnipeetav ei teadvusta tegelikult enda alkoholiprobleemi tõsidust. Kinnipeetav tarvitas esimest korda alkoholi juba 11-aastaselt, üksi alkoholi tarvitanud ei ole, tarvitas pigem ikka seltskonnas või pidudel. On tarvitanud nii lahjasid jooke, kui kangemaid. Iseloomustuse kohaselt isik tunnistab, et alkohol võib muuta teda agressiivseks. Isik on alkoholijoobes pannud toime korduvalt vägivallategusid. Kuigi K. Evertson leiab, et alkoholisõltuvust tal ei ole ja alkoholi tarvitamisekeeldu suudab täita, siis möönis ta kohtuistungil, et vabaduses tal alkoholi kuritarvitamisega probleeme esines öeldes, et: „Tegelikult ise endamisi olen mõelnud et võib-olla ehk oligi seda vaja, sest mul need alkoholi tarbimised olidki juba üle käte läinud ja et pidurdada seda kõike oligi see vajalik /…/.“. Vaatamata sellele, et K. Evertson on läbinud vangistuse kestel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei ole kohus veendunud, et see maandab tema puhul alkoholi tarvitamise riski, sest isik ei tunnista endale alkoholisõltuvust. Ei saa jätta märkimata, et isik viibib kinnipidamisasutuses, kus alkohol ei olegi kättesaadav, seega mittejoomine viimasel ajal on vangistusega paratamatult kaasnev ega kõnele üheselt isiku piisavast tahtejõust alkoholist hoidumiseks. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ning arvestades isiku varasemaid tarbimisharjumusi ning kergekäelist suhtumist probleemi, on suur tõenäosus, et isik asub taas alkoholi tarvitama.
3. Vaieldamatult saab positiivseks pidada K. Evertsoni ümberpaigutamist avavangla osakonda alates 23.11.
4. Samas K. Evertsoni kehtivaid karistusandmeid arvestades pani ta kuritegusid toime
5. a septembrist kuni
6. a veebruarini, sh olles alates
7. aasta septembrist kriminaalhooldusel. Tänaseks on ta kandnud vangistust lühemalt, kui ta pani viimati vabaduses kuritegusid toime. Umbes 2 aastat vangistust, sh vähem kui 2 kuud avavanglas viibimist, ei ole kohtu hinnangul nii pikk aeg, arvestades K. Evertsoni kuritegeliku karjääri pikkust, et võiks veel arvata, et tema mõttemaailmas on toimunud muutus ja ta on suuteline edukalt täitma kriminaalhoolduse nõudeid.
8. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et Viru Maakohu 04.09.2020 otsusega tunnistati K. Evertson süüdi

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi, s.o lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eest, korduvalt ja isikuna, keda on taolise teo eest karistatud.

§ 73

lg 4 ja

74 lg 1 ja 3 alusel kohaldati karistusest tingimisi vabastamist koos süüdlase allutamisega

§ 75

lg-s 1 ja 2 sätestatud käitumiskontrollile ning elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p 9 sätestatud korras.

Katseajaks määrati 3 aastat ja 3 kuud, mille ajaks määrati ta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustai käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 04.09.2020 kohtuotsus jõustus 22.09.

1. Uue kuriteo, s.o lähisuhtes olevale isikule tahtliku füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise pani K. Evertson toime 03.02.2021 ehk ajal, mil ta oli katseajal ja allutatud käitumiskontrollile. Seega on süüdimõistetu analoogses olukorras korra juba riigi usaldust kuritarvitanud ja eelmisel korral tingimuslik karistus ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine seega oma eesmärki ei täitnud.
2. Kummastav ka kaitsja kohtuistungil väljendatud seisukoht, et need ohud olid tingitud endise elukaaslase käitumisest ja nüüd on need riskid kõik maandatud. Ei saa õigustada toime pandud kehalisi väärkohtlemisi sellega, et kannatanu oma käitumisega justkui ise tingis selle. Esmalt on asjakohane märkida, et K. Evertsonil on kolm kehtivat kriminaalkaristust kehaliste väärkohtlemiste eest, mis näitab selget käitumismustrit. Sealjuures ei alanud K. Evertsoni kuritegelik käitumine mitte endise elukaaslase kehalise väärkohtlemisega, vaid Rakveres asuvas kasiinos teise meesterahva korduva kehalise väärkohtlemisega. Seega ilmneb K. Evertsoni senisest käitumisest risk nii tema lähedastele kui ka teistele täiskasvanutele ning kannatanu süüdistamist peab kohus taunimisväärseks. 5 1-21-1761
3. Samuti ei ole K. Evertsoni puhul täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. K. Evertsonile on mh planeeritud 2023 I kvartalis vestlus esilekerkivate probleemide lahendamisest ja konfliktsituatsioonides toimetulekust vägivalda kasutamata; lisaks 2023 II kvartalis jätkutegevus sotsiaalprogrammile "Eluviisitreening" ja 2023 IV kvartalis jätkutegevus sotsiaalprogrammile "Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Viimati nimetatud jätkutegevuse läbimise olulisust on pidanud vajalikuks ka programmi läbiviija tehtud kokkuvõttes, kus märgitud, et läbiviija hinnangul tuleks meeles pidada jätkutegevuste raames ka vägivaldsust toetava alkoholi tarvitamise probleemi (mõistab vähendamise vajalikkust, on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening") ning arutleda ka partneri vaatenurka ja tundeid/mõtteid seoses vägivalla kogemisega (vägivalla mõju lähedastele). Arvestades, et alkoholi tarvitamine ja puudlik probleemide lahendamise oskus on K. Evertsoni puhul riskitegurid, siis aitavad nende tegevuste läbimised isikut ettevalmistada riskiolukordade vältimiseks.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (avavanglas viibimine, vanglas töötamine, töökoha olemasolu vabaduses, sotsiaalprogrammides osalemine, lähedaste olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine) üles negatiivseid (elukoha valik, alkoholi tarvitamise risk, uue kuriteo toimepanemine ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine katseajal, korduv varasem karistatus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. K. Evertsoni ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru Vangla.

1. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus K. Evertsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. K. Evertsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana osa vandeadvokaadi abi M. Allikmäe. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 124,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on täies summas põhjendatud ja kinnitab riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 124,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus K. Evertsonilt menetluskuluna välja 124,80 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi M. Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6