1-22-7213/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-22-7213 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kriminaalasi Mait Tankušini süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. detsembri 2022 lühimenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Mait Tankušin isikukood 38307060050; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel ukraina keel; valdab vene keelt; elukoht XXX; XXX; töökoht XXX; tõkendit ei ole kohaldatud; varem karistatud Pärnu Maakohtu
3. juuli 2021 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi Kaitsja Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Jätta Mait Tankušini kaitsja apellatsioon läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohus tunnistas Mait Tankušini
5. detsembri 2022 otsusega süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistas teda 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust 1 aastani. Seda karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Pärnu Maakohtu
6. juuli 2021 otsusega mõistetud kandmata karistuse osa, s.o 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks sai 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võttis kohus M. Tankušinilt KarS § 424 lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel 1 aastaks 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõiguse. Maakohus mõistis M. Tankušini KarS § 424 lg 2 järgi süüdi selles, et ta juhtis kolmel korral mootorsõidukit Volvo V70 reg-nr-ga XXXXXX joobeseisundis olles:
7. juulil 2022 kella 19.55 ajal Järvamaal Paide linnas Tarbja külas Järve teel, mil M. Tankušini väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli 0,88 mg/l +/- 0,09 mg/l, seega mitte vähem kui 0,79 mg/l.
8. septembril 2022 kella 09.58 ajal Järvamaal Paide linnas Pärnu tn 53 juures, mil M. Tankušini väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli 1,35 mg/l +/- 0,12 mg/l, seega mitte vähem kui 1,23 mg/l.
9. oktoobril 2022 kella 14.58 ajal Järvamaal Paide linnas Mäo-Tarbja-Eivere-Korba tee 12 km-l, mil M. Tankušini väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli 0,95 mg/l kohta +- 0,09 mg/l, seega mitte vähem kui 0,86 mg/l kohta. Seejuures oli M. Tankušinit Pärnu Maakohtu
10. juuli 2021 otsusega juba KarS § 424 lg 1 järgi karistatud. Mõistetud karistust põhjendades arvestas kohus, et M. Tankušin oli juhtinud sõidukit alkoholijoobes olles kolmel korral, teda oli varem KarS § 424 lg 1 järgi karistatud ja ta pani kuriteod toime katseajal. Pärnu Maakohus karistas
11. juuli 2021 otsusega M. Tankušinit samalaadse kuriteo eest 8 kuu pikkuse vangistusega, mille jättis täitmisele pööramata tingimusel, et M. Tankušin ei pane 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leidis, et katseajal uute kuritegude toimepanemine näitab, et tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistus ei ole oma eesmärki täitnud. M. Tankušin on pannud kuriteod toime teadmisel, et ta oli hiljuti joonud alkoholi ning tal ei olnud vajadust kohe pärast alkoholi joomist autoga sõitma minna. Ka siis, kui materjalid esimese episoodi kohta olid kohtule saadetud, jätkas M. Tankušin samaliigiliste kuritegude toimepanemist. See näitab, et tal oli ükskõik sellest, et joobeseisundis ei tohi sõita. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna N. Tankušini puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus leidis, et arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ja suunamaks M. Tankušini õiguskuulekale käitumisele tuleb teda karistada vangistusega. M. Tankušini süü suurusele vastavaks luges kohus teise kolmandikku jääva vangistuse pikkuse, mõistes vangistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, s.o üheaastase vangistuseni. Kuna M. Tankušin pani kuriteo toime katseajal, suurendas kohus mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Lisakaristuse kohta märkis maakohus, et M. Tankušinilt juhtimisõiguse äravõtmine on möödapääsmatu, sest M. Tankušin on olnud sõiduki juhtimisega alkoholijoobes ohuks teistele kaasliiklejatele. Kohus leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks on piisav, et M. Tankušin suudaks teha järeldusi ja edaspidi hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest.
12. Maakohtu otsuse peale esitas
13. jaanuaril 2023 apellatsiooni M. Tankušini kaitsja Natalia Suvorova, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Tankušinile mõistetud karistuse osas ja mõista M. Tankušinile kergem karistus. Kaitsja märgib, et M. Tankušini arvates võiks mõistetud karistus olla tunduvalt kergem. M. Tankušin palub arvestada, et maakohus võinuks rohkem arvestada puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust ning tema perekondlikku olukorda. M. Tankušin on perekonnas põhiline sissetuleku teenija ning tema ülalpidamisel on alaealised lapsed. Ta on töötanud XXX laitmatult kolm aastat. Vabadusekaotus tingiks töökoha kaotamise ja perekonnale materiaalselt raske olukorra. M. Tankušin on andnud nõusoleku asendada tema vangistus üldkasuliku tööga.
14. Kuna M. Tankušin sai otsuse tõlke kätte
15. jaanuaril 2023, lõppes apellatsioonitähtaeg
16. veebruaril 2023, Tallinna Ringkonnakohus sai kriminaalasja toimiku
17. veebruaril
18. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kohtukolleegium on üksmeelel, et apellatsiooni põhjendused ei anna ilmselgelt alust M. Tankušinile kergema karistuse mõistmiseks ega tema vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Seega on apellatsioon perspektiivitu.
20. Ringkonnakohus võib maakohtu otsuse mõistetud karistust puudutavas osas vastavalt KrMS § 338 p-le 4 tühistada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Apellatsioonis on leitud, et kohus oleks pidanud rohkem arvestama M. Tankušini puhtsüdamlikku kahetsust ja perekondlikku olukorda. Apellatsioonis ei ole põhjendatud, miks apellant leiab, et maakohus on – arvestades karistusseadustikus ette nähtud karistuse mõistmise regulatsiooni – arvestanud karistuse mõistmisel M. Tankušini puhtsüdamliku kahetsusega liiga vähe. Ka M. Tankušini perekondliku olukorra puhul pole apellatsioonis põhjendatud, miks peaks see karistuse mõistmisel omama määravat tähendust. Maakohus on otsuses märkinud, et arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Seda, et kohus on tõesti karistust kergendavat asjaolu arvesse võtnud, näitab 3 M. Tankušinile mõistetud vangistuse määr – hoolimata sellest, et M. Tankušin oli juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles kolmel korral, mõistis kohus talle karistuse, mis jäi alla sanktsiooni keskmise määra. Seda, millisel määral tuleb puhtsüdamliku kahetsuse korral karistust kergendada, seadus ette ei näe, vaid selle üle otsustamine on kohtu pädevuses. Maakohus ei ole otsesõnu käsitlenud kaitsja taotlust asendada M. Tankušini vangistus üldkasuliku tööga, kuid otsuses on toodud argumendid, miks kohus peab sobivaks karistusliigiks just vangistust. Lisaks sellele, et praeguse menetluse esemeks on kolm mootorsõiduki joobes juhtimist, tõi kohus välja, et M. Tankušin on pannud kuriteod toime katseajal. See näitas kohtu hinnangul, et M. Tankušinile mõistetud tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistus pole oma eesmärki täitnud. Kohus lisas, et M. Tankušin jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist veel siis, kui esimese episoodi materjalid olid kohtule saadetud. Seega on maakohus näidanud ära, miks on M. Tankušini süü suhteliselt suur ning miks leiab kohus, et mõjutamaks M. Tankušini uutest kuritegudest hoiduma tuleb teda karistada vangistusega. Samuti on kohus osutanud üldpreventiivsele eesmärgile leides, et kuna M. Tankušinile on „esitatud süüdistus kolmes kuriteoepisoodis, mis on mootorsõiduk juhtimine joobeseisundis, mistõttu vajab süüdistatava käitumine riigipoolset ranget hukkamõistu“. Maakohtu otsus vastab ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt karistusseadustiku karistuse mõistmise regulatsioonile ja mõistetud karistus on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikale.
21. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt 4