KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1716 Haldusasi Xi kaebus Politsei- ja Piiri

§ 4

lg 1 ja 3) vastamise tuvastamisel tuleb vastav staatus anda (

§ 4

lg 2 ja 4), v.a juhul, kui kohaldatakse

§-i 22. Kohtul pole alust pidada kaebajat rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Päritoluriigi teave12 ei kinnita, et vaikides või passiivselt sõja vastu olevaid VF-i kodanikke ootaks riigipoolne kohtlemine, mis küüniks tagakiusuni või kujutaks reaalset ohtu nende elule või tervisele. Puudub alus arvata, et kaebaja puhul võiks VF-i võimudele tema Putini režiimi vastane meelsus teada olla või seda omistataks võimude poolt kaebajale. Kaebaja varasem pigem vaoshoitult poliitilise meelsuse väljendamine ei anna alust arvata, et riigil võiks tema vastu olla mingi huvi, sh koheselt piiri ületamisel, mis võiks viia tema tagakiusamiseni. Võimalik küsitlemine ja läbiotsimine3 pole käsitletavad tagakiusuna. Pelgalt viisa tähtaja ületamine või kinnisvara omamine Eestis pole sellised erilised asjaolud, mis esineksid üksnes kaebaja puhul ja ärataksid seetõttu piiriületusel tavapäratut tähelepanu. Rahvusvahelise kaitse taotlemisest Eesti riik isikute kodakondsusjärgset riiki ei teavita ning vastav menetlus pole avalik (

§ 13lg 1).

Kaebaja on x-aastane ega oma reservohvitseri staatust või muid spetsiifilisi oskusi, mille tõttu ta võiks karta mobiliseerimist. Varasema käitumise ja kohtuistungil selgitatu (tegevus vabatahtlikuna muuseumis, erimeelsused abikaasa pojaga koduseinte vahel, aktiivse rolli puudumine protestidel ja võimude huviorbiiti mittesattumine, alalhoidlik käitumine meeleavaldustel) kohaselt ei pea kohus tõenäoliseks kaebaja poolt aktiivselt sõjavastastes protestides osalema asumist, mis võiks asetada ta võimude huviorbiiti. 9. Rahvusvaheline kaitse antakse

§ 1

lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund.

§ 4

lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.

§ 4

lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasivõi väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.

§ 4lg-s 3 ei sisaldu ammendav loetelu.

Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt).

§ 20

lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks.

§ 20lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi.

10. Kaebaja poolt kohtuistungil antud selgituste kokkuvõttena toob kohus välja järgmist: 1 https://www.gov.uk/government/publications/russia-country-policy-and-information-notes/country-policy-andinformation-note-critics-and-opponents-of-the-government-russia-august-2022-accessible 2 https://www.ecoi.net/en/document/2078884.html 3 https://euaa.europa.eu/publications/country-intelligence-report-russia-country-origin 2

§ 4lg 1 eeldustele (vt PPA kaevatava otsuse põhjenduste p 1).

Kaebaja toetus opositsioonilisele poliitilisele liikumisele ei saa iseenesest olla aluseks pagulasena kvalifitseerimiseks poliitilise meelsuse tõttu. Haldusmenetluses ei tuvastatud, et kaebaja poliitilised vaated oleks saanud võimudele teatavaks, vaatamata sellele, et kaebaja väidetavalt osales 3-5 aastat tagasi mitmetel poliitilistel meeleavaldustel. Kaebajal pole olnud võimuesindajatega konflikte ega kokkupuuteid, mis võiks viidata huvile tema isiku ja meelsuse suhtes. Kaebajat pole kunagi kinni peetud, karistatud ega ähvardatud. Kaebaja ei kuulu ühessegi VF-s tegutsenud või tegutsevasse opositsioonilisse liikumisse. Kaebuses väidetud oht saada kellegi poolt, poliitiliste vaadete tõttu, võimudele üles antud pole kohtule eluliselt usutav. Kaebaja ei suhtle oma endise abikaasa pojaga ega endiste sõpradega, kes tema vaateid ei jaganud. Võimude tegevusega rahulolematute arv VF-s kasvab ning pole eluliselt usutav, et kõiki neid asutaks taga kiusama kuni vangistamiseni. Mõttekaaslaste puudus VF-s pole samas kaebajale rahvusvahelise kaitse andmise alus. Samuti pole selleks aluseks perekonna puudumine VF-s. PPA on õigesti juhtinud tähelepanu, et kaebaja ei kavatsenud tema enda sõnul jääda viisa lõppemisel Eestisse ning tegi siis jäämise otsuse alles viimasel hetkel, kui VF alustas sõda Ukrainas. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et poleks muidu viisarežiimi rikkunud. Kohtu arvates pole eluliselt usutav, et inimene, kes kardab oma kodakondsusjärgses riigis tegelikku, mitte hüpoteetilist tagakiusu oma poliitiliste vaadete ja opositsioonilise liikumise toetamise pärast, oleks nõus sinna vabatahtlikult naasma. Kaebaja pole kokkuvõtvalt sellise profiiliga isik, kes võiks VF-i võimudele huvi pakkuda ja langeda tagakiusu ohvriks. Kuna kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise kriteeriumidele, pole PPA tema puhul kaalunud välistusklauslite kohaldamist (

§ 22), mh ohu tõttu avalikule korrale või julgeolekule.

Seega ei oma kaebaja puhul puuduv oht tähtsust. PPA on jätnud õigesti kaebaja pagulasena tunnustamata.

1. Samuti ei vaja kaebaja täiendavat kaitset. Seda on PPA asjakohaselt põhjendanud kaevatava haldusakti punktis
2. Eestist tagasisaatmine VF-i ei too kaebajale kaasa

§ 4lg 3 mõttes tõsist ohtu.

VF pole olnud demokraatlikke väärtusi austav riik kogu selle aja jooksul kui kaebaja on seal elanud ning see pole kaebajale varem olulisi probleeme tekitanud. Olukorras, kus VF on kokku kukkuva majandusega riik enda alustatud sõja tõttu ning kaebaja ei soovi sellises ebastabiilses riigis enam elada ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisele. Ka kohtuotsuse tegemise ajal ei toimu VFs kodusõda ega selliseid sündmusi, mis võiksid iga VF-i territooriumil elava isiku ohtu seada pelgalt seal viibimise tõttu. Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle tuleks anda rahvusvaheline kaitse

§ 4lg 3 p 2 ja/või 3 alusel.

Kohus nõustub PPA-ga, et VF-i vastu kohaldatavad majanduslikud sanktsioonid ei kujuta seal elavate inimeste elule ja tervisele tõsist ohtu. Kaebaja puhul ei esine mingeid erilisi asjaolusid (nt haruldane ja VF-s mitteravitav elu ohtu seadev 3

§ 4

lg 3 kohaldamise eeldused) Kaebaja soovimatus Venemaale naasta on inimlikult mõistetav aga ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks, mis on mõeldud olukordadeks, kus päritoluriigis viibimine toob kaasa tõsise ohu taotleja elule ja tervisele.

1. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebaja taotlust on hinnatud individuaalselt. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.
2. Kaevatavat otsust (resolutsiooni p 2) pole alust tühistada ka vabatahtliku täitmistähtajaga (30 päeva) lahkumisettekirjutuse osas. PPA on tuvastanud, et kaebaja puhul ei esine seadustamise alust (VSS § 9 lg 1) ega asjaolusid, mis võimaldaks jätta lahkumisettekirjutuse tegemata (vt haldusakti lk 9). Lahkumisettekirjutus tehakse koos rahvusvahelisest kaitsest keeldumisega, ühes haldusaktis, kuid lahkumisettekirjutuse täitmise kohustus tekib alles seadusliku viibimisaluse lõppemisest (vt haldusakti resolutsiooni p 2), mitte enne seda. Kui kohus oleks tühistanud rahvusvahelisest kaitsest keelduva otsuse, langenuks ära ka lahkumiskohustus. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et lahkumisettekirjutus oleks tehtud ennatlikult. Kaebajat on kohustatud lahkuma Venemaale, sest tegu on tema kodakondsusjärgse riigiga. VSS § 17 lg 1 kohaselt saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Kaebajal pole alternatiivset riiki, kuhu ta saaks lahkuda ning kus oleks tal perekondlikke sidemeid. Käesoleval hetkel ei esine asjaolusid, mis annaks alust pidada väljasaatmist lubamatuks (VSS § 17¹).
3. Kaevatav haldusakt on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1). Esialgne õiguskaitse
5. Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse peatada lahkumisettekirjutuse täitmine kuni kohtumenetluse lõppemiseni, juhul kui kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vastustaja esindaja taotluse rahuldamisele vastu ei vaielnud.

§ 251

lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused.

§ 31

lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus mh PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Kuivõrd halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, on lõppenud kaebaja varjupaigataotleja staatus ja ühes sellega õigus viibida Eestis ehk hakkaks kulgema vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaeg. Kohus peab põhjendatuks anda kaebajale võimalus viibida oma kohtumenetluse ajal Eestis. Riigikohus on 13.11.2020 määruses asjas nr 3-20-349 selgitanud, et esmase õiguskaitse meede peab olema proportsionaalne. Proportsionaalseks meetmeks (vähimaks vajalikuks) on praegusel juhul PPA 21.07.2022 otsuse punktis 2 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohtuotsuse avaldamise piirang 4