1-15-9664/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9664 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 6.09.2016 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esitatud materjalid S.F-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks S.F isikukood XXX Süüdimõistetu xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus Kohtuasi MÄÄRAS: Jätta S.F tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.F-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.F tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.11.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 ja § 65 kohaldamisega karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 16.11.2015 ja lõpp 16.11.
2. Kinnipidamisasutuses S.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama xxx Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Eriala puudub, tööoskused on omandanudtöö käigus. Enda sõnul on töötanud enamasti suuliste kokkulepete alusel ehitusel. Enne vangistust töötas firmas xxx. Vangistuses ei ole läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitte lähtuvatel asjaoludel. 1 Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes olles on pann toime vägivalla komponendiga kuritegusid. Alkoholiseaduse alusel karistatud viiel korral, viimati 2009 a. varasema vangistuse ajal läbinud xxx 1998-2002 tarvitas amfetamiini. Kinnipeetava sõnul ei tarbi narkootikume juba aastaid. S.F on kriminaalkorras karistatud 12 korral, vangistust kannab seitsmendat korda. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 64%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 51%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda emale kuuluvasse korterisse, aadressile xxx Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema xxx. S.F-i tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud ja alkoholiga liialdavaid isikuid. Ta on varem joobes olekus toime pannud kuritegusid, sh mitmel korral vägivallakuritegusid. Kuritegude toimepanemist pole suutnud ära hoida ka kriminaalhooldus. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime kohe kriminaalhoolduse algul. On andmeid, et S.F on tarvitanud narkootilisi aineid - kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetava ema sõnul töötas S.F enne vangistust xxx. Lxxx Txxxa on nõus oma poega vabanemise järel tööle asumiseni majanduslikult toetama. Vabanemise korral S.F-ile on garanteeritud xxx, xxx Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana on S.F-i vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. S.F taotleb ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et vabaduses on tal garanteeritud tööja elukoht. Narkootikume ta ei tarvita. Soovib ennetähtaegselt vabaneda, asuda tööle ja kustutada oma võlgnevused. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et S.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S.F on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vangistust kannab seitsmendat korda. Varasemalt karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Viimane karistus mõisteti varguse eest. 2 Isikut on varasemalt karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning S.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem S.F on olnud allutatud käitumiskontrollile, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks S.F uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja käitumist eelneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise valve alla veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.F-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Deniss Minzatov 3