1-17-4814/13

1-17-4814 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-4814 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu U.A (XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 21.02.2018.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada U.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.07.2019.a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg. 5 alusel allutada U.A katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg. 1 p. 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
3. Kohaldada U.A suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS §-le 75 lg-le 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) xxxx 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. U.A-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. U.A vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja U.A-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.02.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 18.05.2017.a kohtuotsusega tunnistati U.A süüdi KarS § 424 järgi ja põhikaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 28.06.2016.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (s.o 1 aasta ja 6 kuu) võrra ja mõisteti liitkaristuseks U.A-le vangistus 2 aastat ja 2 kuud. Karistuse kandmise algus oli 16.05.2017.a ja lõpp on 16.07.2019.a. U.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglas viibib esimest korda. Neljal korral neist on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ühel korral kelmuse eest. Kuriteod on olnud tahtlikud, toime pandud nii enda kui sõprade initsiatiivil ja mõjutusel. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja seejärel impulsiivselt ning riskeerivalt tegutsemine. Alates 31.07.2017.a töötab vanglas majandustöödel – on töötanud korrektselt ilma probleemideta. Nähtuvalt iseloomustusest läbis U.A perioodil 04.10.2017.a – 15.11.2017.a sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis saavutas kinnipeetava suhtes oma eesmärgi. Kinnipeetava tulevikuvisioon on välja kujunenud, isik tegutseb motiveeritult. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Nähtuvalt kinnipeetava iseloomustusest hakkas U.A alkoholi tarvitama umbes 17-aastaselt, samas kindlat tarbimismustrit ei esine. Seejuures ta mootorsõiduki joobes juhtimist ei õigusta, mõistes alkoholitarbimise piiramise vajalikkust. 2015.a on juhtinud autot olles narkojoobes (MDMA) ja saanud selle eest ka kriminaalkaristuse. 3 Suhtlemisoskused on U.A eale vastavad, vägivaldselt käitunud ei ole. Vanglas olles on hakanud rohkem probleeme teadvustama ja teab, kuidas neid lahendada. Eesmärgid küllaltki realistlikud, välja saades soovib tööle saada, täita kriminaalhoolduse nõudeid, hakata kodus remonti tegema ja nõudeid tasuma ning mitte alluda sõprade negatiivsetele mõjutustele. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, on ametnikega koostöövalmis ja motiveeritud hõivetes osalema ning töötama. Nähtuvalt kinnipeetava iseloomustusest on U.A küll pannud kriminaalhoolduse ajal toime uue samalaadse kuriteo, kuid isik ei õigusta kuritegevust ja oma karistusi ei vaidlusta. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on seega olemas. Isiku suhtes esineb küll oht mootorsõiduki joobes juhtimises, kuid see on kõige tõenäolisem juhul kui U.A jätkab alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamist. Kaitseteguriteks on seejuures läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, toetav tugivõrgustik ja kindel elukoht. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 34 %, vägivaldset kuritegu toime pannud ei ole. Lähtuvalt eeltoodust Vangla toetab U.A vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. U.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on päritoluperekond õiguskuulekas. Lähedastest on ema Xxxxja vanem õde xxxx, säilinud on ka suhted isa Xxxx. Riskihindamise andmete põhjal on isik lõpetanud xxxx põhikooli ja edasi õppinud ehitusviimistlust Ehituskoolis. Kutsekooli viimase kursuse jättis pooleli ja asus tööle XxxxOÜ-s, milline paigaldas kilpmaju xxxx. 2011.a – 2012.a oli kaitseväeteenistuses, seejärel töötanud erinevates firmades (xxxxOÜ lao juhataja 2014.a – 2015.a, xxxx OÜ alates 2016.a). Pärast vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile Xxxx. Tegemist on kinnipeetava ema Xxxx kuuluva eramajaga. Ema Viktoria kinnitas, et annab oma nõusoleku ja lubab kinnipeetaval elada aadressil Xxxx. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab U.A elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks on kinnipeetava ema Xxxx poolt olemas. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub, kuid lähedased on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. U.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et soovib vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegeleda ja läbida vastavasisulisi programme. Samuti on nõus pöörduma psühhiaatri poole alkoholiravi läbimiseks. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, milles märgib, et Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha U.A vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve kohaldamisega, (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et U.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaoluga, et U.A on temale mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud vangistust, tema käitumine vanglas on olnud korrektne. Seda kinnitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Seega saab järeldada, et kinnipeetav on mõistnud 4 õiguskuuleka käitumise vajalikkust, suutes kehtivatest normidest kinni pidada. Kinnipidamise ajal on U.A tegelenud resotsialiseeruva tegevusega, mis on teda igati positiivselt iseloomustavaks asjaoluks: alates 31.07.2017.a töötab vanglas majandustöödel, korrektselt ilma probleemideta. Perioodil 04.10.2017.a – 15.11.2017.a läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis saavutas kinnipeetava suhtes oma eesmärgi. Kinnipeetava tulevikuvisioon on välja kujunenud ning isik tegutseb motiveeritult. Kuriteod on olnud küll tahtlikud ning mille soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, kuid isik on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, mõistes alkoholitarbimise piiramise vajalikkust. Vangistuses on U.A hakanud rohkem probleeme teadvustama, teades, kuidas neid lahendada. Tema eesmärgid on täitmiseks realistlikud – asuda tööle, hakata täitma kriminaalhoolduse nõudeid ning mitte alluda sõprade negatiivsetele mõjutustele. Kohus peab oluliseks välja tuua ka asjaolu, et U.A ei ole leidnud oma tegudele õigustusi, mis näitab, et motivatsioon kuritegelikust käitumises loobuda on täielikult olemas. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 34 %, mida saab pidada madalaks riskinäitajaks. Kohus usub, et oma hoiakuid saab kinnipeetav muuta ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks U.A-le taasühiskonnastamise põhimõtteid ja tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse ning sotsiaalprogrammides omandatud teadmiste kinnistamise ühiskonnas kriminaalhooldusametniku nõustamise ja järelevalve teostamise abil. Samuti võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada U.A üle käitumiskontrolli ning teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vabanemisel on U.A olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik, mis on vabastamise aluseks olevad vajalikud ning positiivsed eeldused. Kindel töökoht pole küll garanteeritud, kuid U.A on igati motiveeritud koheselt tööle asuma. Kriminaalhooldaja on kontrollinud elukoha sobivust aadressil Xxxx ning selgitanud, et elukoht on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. U.A saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja selle kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Seejuures saab katseajal hinnata U.A püüdlusi oma elu korraldamisel ning ühiskonnas kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused, asunud paranemise teele ning edaspidises elus võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/