1-12-12076/29

Kriminaalasi 1-12-12076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-12076 Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi P.S KarS § 275 järgi Ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav isikukood XXX, kinnipeetav P.S , vangistusoakonnas; EV kodanik, emakeel: eesti keel, algharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati 14.07.2011.a. Tartu Maakohtu poolt KarS§ 275 järgi KarS§ 65 lg.2 alusel vangistusega 4 aastat 8 kuud ja 4 päeva. Kaitsja Jaan Tedder Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.S KarS § 275 järgi ja mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 14.07.2011.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 9 kuud 25 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks P.S ’ile vangistuse 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 24.05.2013.a. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 alusel välja mõista P.S ’ilt riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 435 eurot, kaitsjatasu 374,62 eurot. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistava nimi, 1-12-12076, sundraha, menetluskulud. Vabatahtlikult on võimalik menetluskulu hüvitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta ekspertiisikulu summas 382.50 eurot –riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel kohtmenetluse pool, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 17.06.2013.a. Asjaolud ja menetluse käik: P.S ’i süüdistatakse selles, et tema olles vangistusosakonnas, mis asub aadressil xxx, kambris nr 124 karistust kandev kinnipeetav, kasutas 25.11.2011 kella 11.45 ajal vangivalvurite Xxx, Xxx ja Xxx suhtes solvavaid ja alandavaid väljendeid „pederast ja sitapea“, solvates sellega vangistusosakonna vanemvalvuri Xxx, valvuri Xxx ja valvuri Xxx au ja väärikust ajal kui nad täitsid vangistusosakonnas oma ametijuhendite, mis on kinnitatud Vangla direktori 22.03.2011 käskkirjaga nr 63-p, järgseid ametikohustusi – märgates P.S ’i poolt vangistusseaduse § 67 p 1, 4 ja vangla kodukorra p 29.1 ja p 29.4 rikkumist /kinnipeetav lõhkus vangla inventari ning loopis sööginõusid/ ja allumatust, asusid rakendama abinõusid P.S’i rikkumiste likvideerimiseks, kasutades kinnipeetava suhtes käeraudu. Vangistusseaduse § 67 p 1, 4 kohaselt julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. vangla kodukorra p 29.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldusele. vangla kodukorra p 29.4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja majandusruumid ja nende sisustuse. Vangla poolt välja antud esemete ja riiete ning kinnipeetavate kasutuses olevate elu- ja majandusruumide rikkumiste eest kannavad kinnipeetavad vastutust. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles vangistusosakonnas, mis asub aadressil XXX, kambris nr 114 karistust kandev kinnipeetav, kasutas 02.06.2012 kella 20.20 ajal vanemvalvuri Xxx suhtes solvavat väljendit „pederast“ ja sülitas vanemvalvuri Xxx pihta, solvates sellega vangistusosakonna vanemvalvuri Xxx au ja väärikust ajal kui ta täitis vangistusosakonnas oma ametijuhendi, mis on kinnitatud Vangla direktori 22.03.2011 käskkirjaga nr 63-p, järgseid ametikohustusi – tuvastades P.S ’i poolt vangla kodukorra p 29.2 alusel rikkumise /kinnipeetav kasutas ebatsensuurseid väljendeid/, andis võimaluse P.S’il kirjutada seletuskirja. vangla kodukorra p 29.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama või häirima vanglateenistujaid ja muid isikuid nende teenistuskohustuste täitmisel ning teisi kinnipeetavaid, olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne. Seega P.S , solvates võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.S ’i enda positsioon esitatud süüdistuses jäi kohtule teadmata, kuna kohtuistungi toimumise ajaks oli kohus sunnitud süüdistatava kohtusaalist eemaldama. Ja nimelt oli P.S 27.02.2013.a. ja 07.03.2013.a. kohtumääruse alusel kohtusaalist eemaldatud toimuvate istungite ajaks seoses kohtuistungi korra rikkumisega ning kohtuniku korralduste mittetäitmisega. Süüdistatava kaitsja Jaan Tedder asus seisukohale, et süüdistus on põhjendamatu. Kaitsja on seisukohal, et süüdistuse järgi on tegemist kuriteoga, mille on P.S pannud toime kinnipidamiseasutuses ja objektiivselt see tegevus väljendus selles, et ta avaldas sõnaliselt omapoolset suhtumist nii vangla kui vangla korra kohta ja teos väljendas seda suhtumist selliselt, et ta lõhkus vangla vara – WC potte, toidunõusid jne. Selleks, et tegemist saaks olla teoga KarS § 275 tähenduses, peab selle teo toimepanija olema ühtepidi seadnud endale eesmärgiks sellist tegu toime panna ja selle teo läbi ka teatud tulemit saavutada ehk, et siis oleks X ja teised vangivalvurid saadud solvatud. Kui tegemist on ameti järgi aastaid vanglas seda tööd teinud isikutega, siis vaieldamatult selliste isikute taluvuslävi peaks olema küll tasemel, mis efektiivseks vangivalvuri tööks peaks võimaldama sellistest asjadest üle vaadata ja sellele isegi mitte mingisugust tähelepanu pöörata, rääkimata sellest, et kui vanglas kedagi „pederastiks“ sõimata, siis sellepärast hingepõhjani solvuda ja et seda hinnata kuriteo toimepanekuks. Sõnal „pederast“ on oluliselt erinevaid tähendusi ja kui vangivalvur vanglas kuuleb seda, et teda keegi sõimab „pederastiks“, siis kaitsja hinnangul on enam kui 110 % kindel, et vangivalvur isegi ei vaevu seda tõsiselt võtma. Vanglaametnik peab teadma, et vanglas on see selline pöördumine tavaline kõnekeel. Kummastaval moel on aga nüüd täiskasvanud tursked mehed nii raskelt solvunud igapäevase vangla kõnepruugi pärast. Samuti juhtis kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et X ütlustest nähtub kannatanu arusaam, et P.S teeb oma solvamistega teatrit teistele vangidele. Sel juhul on aga tema ütlused vastuolulised, sest kuidagi ei ole võimalik eeldada, et selline teatri tegemine vanglaametnikku oleks võinud solvata. Kaitsja hinnangul on vanglas oluliselt teisi mõjutusvahendeid, milliseid tuleb siis rakendada, kui keegi seal WC potti lõhub või sööginõusid lömmi taob ning eeltoodu alusel palub kaitsja P.S talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu järeldused P.S süüdistuses KarS§ 275 järgi. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanu ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on P.S süü KarS§ 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti. Kohus motiveerib oma järeldusi alljärgnevalt: Vaidlust ei ole asjaolu osas, et P.S , olles Vangla kinnipeetav, kasutas vanglaametnike suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning sülitas ka ühe kannatanu pihta. Kontrollimaks, kas P.S saab täpselt aru mida ta räägib, teostas ka kohus P.S suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt ei põe P.S vaimuhaigust, nõdrameelsust ega muud rasket psüühikahäiret. Ta on oma psüühilise seisundi poolest võimeline oma tegude tähendusest (sealjuures keelatusest) aru saama ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima. P.S on võimeline oma käitumist kontrollima, temal ei esine sellise raskusega psüühikahäiret, mille tõttu ta oleks enda tahtest sõltumata ohtlik endale ja ühiskonnale. Ta on vaimse seisundi poolest võimeline kandma karistust vangistuse näol ning ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Nähtuvalt ekspertiisiaktist on tõendatud, et P.S sai aru, mida ta ütles või kuidas käitus vanglaametnike suhtes. Kuigi kohtul puudus võimalus P.S küsitlemiseks, nähtub ekspertiisiaktis tema käitumise motiiv. Ja nimelt on P.S enda küsitlemisel ekspert Jüri Ausmees poolt andnud selgitusi, kus põhjendab oma käitumist vangivalvurite ja kohtu töötajatega sellega, et ta mõisteti tõestamata tapmise eest 2008.a. pikaajaliselt vangi. P.S ei näe midagi laiduväärset endapoolses vanglaametnike ja kohtutöötajate (sh naissoost) sagedases solvamises ebatsensuursete väljenditega. See olevat tema õigus repressiivorgani tegudele reageerida, neid psühholoogiliselt mõjutada. Ta on seda teinud kogu vanglas viibimise aja ja jätkab samamoodi. P.S on oma selgitustes enda sellise käitumise kohta väga sõnalaialdane ja kriitikata, sageli lamedalt naerdes toimunud intsidentides rääkides. Ta ei kahetse vangla-ja kohtutöötajate solvamisi ebatsensuursete sõnadega, ei leia endal olevat mingit süüd ega muretse ka temale tõenäoliselt lisanduva vangistusaja pärast. / toim. lk. 146150/. Seega on kohtu hinnangul juba pelgalt P.S ’i enda selgitustega tõendatud, et tal on otsene soov käituda maksimaalselt solvaval viisil. Ta teeb seda kavatsetult, ajendatuna vihast õiguskorra vastu ning ei kavatse oma tegevust lõpetada, pikenegu või selle võrra vangistuses viibimise aeg. P.S sellekohast käitumist kinnitasid ka oma ütlustega kannatanud Xxx, Xxx ja P.S ning tunnistaja XX X. Kannatanu Xxx andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta on Vangla vangivalvur. Selle kohta on ka toimikusse prokuröri poolt esitatud käskkiri ametisse nimetamise kohta, samuti tema valvuri ametijuhend, kus on ka valvekord kinnitatud. / toim. lk. 17-18; 19-20/. Kannatanu selgitas, et 25.11.2011.a. kella 11.40-11.45 ajal töötas ta
2. ploki vanemvalvurina. Tegemist on suletud plokiga, kus on lukustatud kambrid ja kartsad. Koos temaga oli veel tööl 3-4 valvurit, kindlasti mäletab ta XXX ja XXX. P.S viibis kartserikambris nr:
3. Kannatanu ülesandeks oli juhatada ja korraldada valvurite tööd, pidada õiget päevakorda, viia läbi loendusi ning vajadusel aidata valvuritel teostada läbiotsimist, tagada vanglas avalik kord, seega kokkupuude kinnipeetavatega oli olemas. Kannatanu viibis parasjagu XX Xjuures, kui XX X tuli informatsioon, et kambri nr: 124 ukse alt voolab vett. Läinud koheselt I korrusele kamber 124 juurde, P.S karjus kambris, et ta viidaks arsti juurde, kuna tal valutavad silmad, kostis kolinat, ta nagu lammutas seal midagi. Kannatanu palus P.S’il läbi ukse rahuneda, kuna arsti hetkel vanglas ei viibinud. P.S ei rahunenud ning hakkas roppustega sõimama. Kuna oli toidujagamise aeg, oli selleks ajaks kambri juurde jõudnud ka XX X koos toidujagajaga, kes oli kinnipeetav ning XX X. Kambri ukse alt voolas välja vett ning kannatanu sai aru, et P.S oli järjekordselt ära lõhkunud WC poti. Nimelt on P.S oma kinnipidamisaja jooksult ära lõhkunud vähemalt 10 WC potti. Seejärel palus ta X kamber avada ja koheselt lendas ka vastu trellitatud ust lusikas, plastmassist kruus ja metallist kausid, mille P.S oli kokku pressinud. Nimelt on kambrid varustatud nii tavaukse kui trellitatud uksega. Tavaukse avamisel tuleb avada ka trellitatud uks, et kinnipeetava juurde pääseda. P.S loopis asju vastu trellitatud ust ning sõimas ja karjus. Kannatanu käskis P.S akna juurde minna, mida ta ei teinud. Seejärel käskis kannatanu tal käed seinale panna, et kambrisse siseneda ning P.S läbi otsida leidmaks võimalikke metallist esemeid. P.S pani parema käe seinale ning väitis, et kuna vasak käsi on tal haige, siis seda ta liigutada ei saa. Koos kannatanuga sisenes kambrisse ka Xxx ning XX X oli ka juba selleks ajaks koridoris lähemale jõudnud. P.S oli ärritunud ning kui kannatanu talle lähenes, hakkas P.S oma vasaku käega vehkima. Kannatanu otsustas ohutuse tagamiseks panna peale käerauad haarates P.S-i vasakust käest, Xxx haaras paremast käest ning pani P.S-ile käerauad peale ning jätsid ta nari peale. Kogu selle aja P.S sõimas neid „pederastideks“, “mentideks“, „sitapeaks“. „Pederastiks“ sõimamine tundus aga eriliselt solvav. Kannatanu selgitas, et üldjuhul sellist sõnavara kasutust vanglaametnike suhtes kinnipeetavate poolt ei toimu, ammugi ei sõimata vanglaametnikku „pederastiks“, mis on vanglas kõige solvavam sõna üldse. Eriti solvavaks muutis selle väljendi kasutamine asjaolu, et kogu intsidenti kuulsid ka teised kinnipeetavad ning see juba iseenesest õõnestab tema jaoks vanglaametniku autoriteeti. Kannatanu selgitas, et olles pikaajalise staažiga vanglaametnik, teeb ta selgelt vahet, kas kinnipeetav ropendab üleüldiselt või kasutab ta solvavaid väljendeid konkreetse vanglaametniku suhtes. P.S-i poolt tema nimetamine „pederastiks“ oli suunatud otseselt kannatanu pihta, P.S vaatas talle seda öeldes suisa silma ning ilmselgelt oli see solvav, seda enam, et kunagi varem polnud P.S talle midagi sellist öelnud. Käesoleval ajal on kinnipeetavad muutunud tunduvalt distsiplineeritumaks ning vanglaametniku suhtes käitutakse reeglina respektiga. P.S on keeruline kinnipeetav, tema suhtes on korduvalt kirjutatud ettekandeid, vanglaametnikesse suhtus ta lugupidamatult, ei tõuse loenduse ajal demonstratiivselt püsti, ei kanna nimesilt, vaid rebib selle kohe ära ning viskab minema. Tema kohta koostatakse 1-2 ettekannet päevas. Kannatanu ei eitanudki asjaolu, et selline P.S-i poolne solvang rikkus ta tuju kogu päevaks. P.S ei ole alati selline, vahel on ta meeldiv, teeb nalja ja on koostöövalmis. Seda enam solvatuna kannatanu end tundis. 02.06.2012.a. viibis P.S samuti Vanglas, aga kambris
4. Tegemist oli tavalise kambriga. Sel päeval oli kannatanu osakonna valvur –jagas toitu, tablette, viisi kinnipeetavaid jalutama. P.S oli kirjutanud avalduse, et soovib kuuma vett, ka teised kinnipeetavad olid sellise avalduse esitanud. Korrapidamisruumis on spetsiaalne teekann, et kinnipeetavatele võimaldada sooja vett. Õhtul, peale õhtusööki kuulis kannatanu P.S-i ust kolistamas ning lülitas koheselt veekannu sisse. Esmalt andis ta sooja vee teistele kinnipeetavatele ning kui P.S-i juurde jõudis, hakkas viimane sõimama, et ootas seda vett juba tunduvalt varem ja kerigu nüüd minema selle sooja veega. Kannatanu pakkuski, et läheb edasi ja tagasi tulles pakub talle veel korra vett. Kuid P.S-ile uuesti vett pakkudes ütles P.S, et mine minema selle veega „pederast“. Kannatanu läks korrapidamisruumi, seal viibis ka XX X ning ta kutsus viimase P.S-i kambri juurde kaasa kui tunnistaja, et pakkuda P.S-ile võimalust kirjutada seletuskirja. Kannatanu avas kambri ukse ning XX X jäi ukse taha varju. Kirs karjus koheselt, et kas sa ei saanud aru, mine minema „pederast“, midagi ma ei kirjuta ning sülitas kannatanu pihta. Kuigipalju jõudis kannatanu taganeda, kuid sülg tabas tema särki ning varrukat. Sellist asja ei osanud kannatanu oodata. „Pederastiks“ sõimas P.S teda sedavõrd kõvasti, et kannatanu kuulis, kuidas üks kinnipeetavatest hakkas teises kambris kõvasti itsitama selle peale. See tegigi olukorra eriliselt solvavaks. Kui kinnipeetavad kuulevad, kuidas vanglaametnikku alandatakse ja solvatakse, seab see mingil määral ka ohtu ametniku autoriteedi. Seletuskirja kirjutamisest P.S keeldus. Kannatanu selgitas, et selline käitumine ei ole tavapärane ning on üldreegel, et kinnipeetavad käituvad vanglaametnikega väljapeetult. Kannatanu Xxx andis ütlusi selle kohta, et sündmuste toimumise ajal töötas ta Vanglas valvurina. Selle kohta on ka toimikusse prokuröri poolt esitatud käskkiri ametisse nimetamise kohta, samuti tema valvuri ametijuhend ning direktori käskkiri. /toim. lk. 21-23; 24/. 25.11.2011.a. kella 11.40 ajal oli ta mäletamist mööda osakonna koridoris ning nägi monitorist, et koridoris on vesi. Ta läks kartserikamber nr: 124 juurde, kus viibis P.S. Küsinud viimaselt, mis juhtus, vastas P.S, et lõhkus WC poti ära, kuna talle ei väljastatud ravimit. Kannatanu läks korrapidamisruumi ning helistas vangla korrapidajale XXX , kes andis korralduse kinnipeetav maha rahustada. Läbi kambri ukse asuski ta seda tegema. P.S oli väga ärritunud ja sõimas nii teda kui X „sitapeaks“ ja „pederastiks“. Kannatanu avas välimise kambri ukse. Trellitatud uks jäi suletuks. Ta nägi, et P.S seisis keset kambrit püsti, käes olid tal toidukausid, mis olid lömmis ning hakkas neid ukse poole loopima. X andis korralduse loopimine lõpetada ning minna kambri seina äärde ning tõsta käed seinale. P.S läks ning tõstis ainult ühe käe, kuna teine olevat haige. Samal ajal oli ta argessiivne ning karjus kogu aeg. Samal ajal tuli XX X koos toidujagajaga teisest koridori otsast ning P.S tuli ka kambri lähedusse. Kui P.S oli käe seinale pannud, avas kannatanu trellitatud ukse ning nad kolmekesi sisenesid kambrisse. Nad väänasid P.S’il käed selja taha ning panid ta narile pikali ja kannatanu pani P.S’ile käerauad peale. Samal ajal sõimas P.S nii kannatanut kui X’d ja X’i „sitapeaks“ ja „pederastiks“. Kannatanu selgitas, et otseselt temale P.S varem selliseid sõnu öelnud ei ole ning üldjuhul on kinnipeetavate poolt selliste väljendite kasutamine valvurite suhtes üsnagi erandlik olukord. Seetõttu oli väga solvav kuulda, kui kinnipeetav sõimab isiklikult „pederastiks“. Kannatanu selgitas, et teda see äärmiselt ärritas ning tööpäeva lõpuni oli meeleolu rikutud. Keegi teistest kinnipeetavatest ei ole teda kunagi selliselt solvanud. Ka teistes kambrites olid selle intsidendi toimumise ajal kinnipeetavaid ning läbi ukse kuulsid ka nemad kindlasti toimuvat ning kindlasti on ka oht, et valvurit sedasi sõimates langeb ka tema autoriteet. Selles oli kannatanu veendunud, et P.S tegutses täiesti tahtlikult sooviga solvata nii teda, kui X’d ja X’i ning üsnagi õnnestunult, kuna meelolu sai tõsiselt rikutud. Peale juhtunut on ta veel P.S’iga kokku puutunud, kuid rohkem ta selliseid väljendeid tema suhtes kasutanud ei ole. Küll on ta kuulnud P.S’i kuulunud sõimavat kogu õigussüsteemi tervikuna. Kannatanu XX X andis ütlusi selle kohta, et on osakonna endine valvur. Selle kohta on ka toimikusse prokuröri poolt esitatud käskkiri ametisse nimetamise kohta, samuti tema valvuri ametijuhend ning direktori käskkiri. /toim. lk. 25-27; 28/. 25.11.2011.a. oli ta tööl vangistusosakonna esimeses osakonnas. Toimus lõunasöögi jagamine ning kannatanu oli koos toidujagajaga esimese kambri juures. Jõudnud kambri 127 juurde kuulis ta müra. Kuna ta teadis, et kartserikambris nr: 124 viibib ka P.S, siis ta kohe eeldas, et ilmselt tema jälle laamendab. Siis nägi ta aga, et P.S-i kambri ukse alt voolab vett ning juba saabus ka X kohale, selgitamaks, mis toimub. Siis X lahkus ning tuli tagasi juba koos X’ga, kes hakkas P.S’i korrale kutsuma. P.S ei allunud korraldusele ja karjus edasi, oli kuulda kolinat ja nagu kannatanu aru sai, lõi ta seal toidunõusid lömmi. Kannatanu andis toidujagajale korralduse toidujagamine lõpetada ning seista seina äärde ja läks ka ise P.S-i kambri juurde. Ta nägi, kuidas X avas välimise kambri ukse ning nägi, et prillaud oli kahe ukse vahel maas, toidunõud olid lömmis, prügi oli laiali ja P.S ise jooksis mööda kambrit ringi ja karjus, et mul on „pohui“, „ kuradi pederastid“ ja „nikkujad“, „ ma annan teile suhu“ jne . Kuigi X andis talle korralduse laamendamine lõpetada ja rahuneda, siis sellest P.S välja ei teinud ning X võttis vastu otsuse kasutada erivahendit ning panna P.S’ile peale käerauad. Käerauad peal, panid nad P.S-i narile pikali. Kannatanu selgitas, et varasemalt pole P.S nii agressiivne olnud ja selliseid väljendeid pole otseselt kasutanud ning loomulikult „pederastiks“ sõimamine oli juba liig, mis liig. Tunnistaja XXX andis ütlusi selle kohta, et töötab Harju ja Vangla valvurina. Tema nägi, kuidas P.S sülitas Xxx pihta 02.062012.a. Tunnistaja oli sel päeval
5. osakonnas valvur ning kui ta tuli alla esimesse osakonda puhkeruumi, kutsus vanemvalvur X ta endaga kaasa P.S-ilt allkirja võtma, kuna P.S segas X’d vee jagamisel ning üldise tavana antakse kinnipeetavale võimalus seletuskiri kirjutada. P.S oli kambris
6. Nad läksid kambri juurde, tunnistaja seisis X paremal pool, X avas kambril metallukse, võreuks jäi suletuks. P.S-i otseselt tunnistaja ei näinud, kuid kuulis tema ja X vahelist vestlust. X ulatas P.S’ile seletuskirjaks paberi, peale mida ütles P.S, et mingit seletuskirja ta ei kirjuta ja „kao minema kuradi pederast“, peale mida ta sülitas X pihta. X pöördus ümber ning tunnistaja nägi tema rinnal sülje pritsmeid. Nad sulgesid ukse ja läksid osakonna valveruumi, kus X kirjutas ettekande ning tunnistaja seletuskirja. P.S-i iseloomustas tunnistaja kui suhteliselt allumatut kinnipeetavat, kellele meeldib palju ropendada, ässitada ja provotseerida valvureid. On tuvastatud, et vangivalvurid Xxx, XX X ja Xxx on KarS§ 275 mõttes kuriteo subjektideks ehk siis nad on avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, kes täitsid oma ametikohustusi. Vangivalvurite avaliku korra kaitsmise funktsioon tuleneb nende ametijuhendist, samuti Vangistusseadusest, mille § 111 lg.1 sätestab, et vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava, vahistatu ja karistusjärgselt kinnipeetava kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Vangistusseaduse § 67 p.1,4 kohaselt julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorra eeskirju ja alluma vangistusteenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu-ja olmeruumid. Nimetatu on ka sätestatud Vangla kodukorra punktides 29.1 ja 29.4 / toim. Lk, 50-88/. Sama kodukorra punkt 29.2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud mitte takistama või häirima vanglateenistujaid ja muid isikuid nende teenistuskohustuste täitmisel ning teisi kinnipeetavaid, olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne. Kohtu hinnangul on nii kannatanute kui tunnistaja ütlustega tuvastatud, et P.S eiras igati kodukorra reegleid. Lugupidavast, viisakast ning korrektsest käitumisest ei saa siinkohal juttugi olla. Kuigi kaitsja viitas küll asjaolule, et kuna P.S-i silmanägemine on äärmiselt vilets ning tal puudusid prillid, ei saanud ta näha, millele kodukorra tutvustamisel alla kirjutab ning seega ei saanud ta tegelikkuses teadlik olla kehtivast reeglistikust, siis kohus seda õigustust ei arvesta. Kogu sotsiaalne elu tervikuna eeldab üksteise suhtes lugupidavat ning korrektset käitumist, üldelu reeglid kehtivad igal pool ning peavad inimesele teada olema. Ei ole mingit alust arvata, et sellised reeglid lakkaksid olemast sattudes kinnipidamisasutusse. Vanglaametnike ütlustest nähtub üheselt, et P.S tahtlikult lõhkus vanglainventari, ei allunud vanglaametnike korraldustele lõhkumine lõpetada ning tema korralekutsumine päädis vanglaametnike isikliku solvamisega. Solvamine on inimese halvustamine ebasündsas vormis, s.h. ka tegudega. Solvamine on isiku sisemise au riivamine. Tegemist on inimese halvustamisega ebasündsas vormis. On tuvastatud, et P.S kasutas korduvalt ja vahetult kannatanute suhtes väljendit „pederast“. Seda pole P.S ju sisuselt eitanudki ja avaldanudki, et teeb seda kavatsetult, sest selline on tema viis näidata oma suhtumist kogu õiguskorda tervikuna. Kuigi ka siinkohal viitas kaitsja asjaolule, et vanglaametniku valulävi peaks olema sedavõrd kõrge, et igat kinnipeetava poolt öeldut mitte isikliku solvanguna võtta, asub kohus teisele seisukohale. Just nimelt kodukorra reeglid on need, millest tuleb kinnipeetaval juhinduda ning ka vanglateenistujal on õigus oma igapäeva töös eeldada, et neid reegleid järgitakse. On üldteada asjaolu, et vanglaametniku töö nõuab suhtlemist kinnipeetavatega ning eeldab sotsiaalset küpsust, suhtlemisoskust ja -valmidust, enesekehtestamis-, analüüsi- ja sünteesivõimet. Vajalik on stressi- ja pingetaluvus. Töötaja peab olema kõrge moraaliga, õiglus- ja missioonitundega, korraarmastaja ja kohusetundlik. Sellel tööl on vaja tunda nii õigus- kui ka usuküsimusi, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jpm. Töö eeldab füüsilist pingutust ja vaimset tervist. Vangivalvurid peavad jääma objektiivseks ja rahulikuks ka kõige keerulisemates olukordades. Kuid ei tohi ära unustada asjaolu, et vanglaametniku näol on tegemist ikkagi pelgalt inimesega, kellel on välja kujunenud omad tõekspidamised ja arusaamad üldelu reeglitest. Seega ei ole kuidagi võimalik kannatanutele ette heita, et kui nad sisemiselt tundsid P.S-i poolt öeldut isikliku solvanguna, ei oleks nad justkui vanglaametnikuks pädevad töötajad. Solvang on sisemine tundmus ning seega väga subjektiivne. Veelgi enam, kohus on tuvastanud, et ka peale solvanguid suutsid kannatanud ise jääda korrektseks ja oma tööülesannete vääriliseks, seda isegi siis, kui P.S mitte ainult sõnadega ei solvanud, vaid ka kõigi nähes kannatanu Xxx pihta sülitas. Tegelikkuses on ka üldteada asjaolu, et väljendit „pederast“ kasutaksegi solvamaks homoseksuaalseid inimesi. Kohus on tuvastanud, et P.S solvas kannatanuid tahtlikult eesmärgiga neid alavääristada ning nende autoreeti õõnestada ka teiste kinnipeetavate suhtes. Ei ole alust kahelda kannatanute ütlustes, et nad tundisid end solvatuna ning elasid seda sisemiselt väga läbi. Öeldes välja halvustavaid väljendeid valvurite pihta ning ka sülitades nende pihta, tegutses P.S kavatsetult ja nagu eelpool öeldud, on see P.S enda poolt valitud teadlik käitumistaktika. Eeltoodu alusel kujuneski kohtul siseveendumus, et on tõendatud P.S süütegu KarS§ 275 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. P.S näol on tegemist probleemse kinnipeetavaga. Tal on korduvad distsiplinaarkaristused, millistest paljud on oma sisult sarnased. 14.07.2011.a. mõisteti Sulev P.S Tartu Maakohtu poolt samuti süüdi KarS§ 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, milline annab kohtule aluse tegemaks järelduse, et P.S on jätkanud vanglas samalaadset elu ja rikkumiste toimepanemisi ning ei ole varasematest rikkumistest järeldusi teinud. Selles oli ka kohtul endal võimalus veenduda viimasel kohtuistungil, kus P.S avaldas selgesõnaliselt oma seisukohti, mis ta kõigist ja kõigest arvab. Samuti on kohus kindlal veendumusel, et käesoleva kuriteo eest mõistetava karistuse määramisel tuleb arvesse võtta üldpreventiivset mõju, mis seisneb selles, et ühiskonnale ei tohi anda signaali, et riik tolereerib vangide käitumist ükskõik mis moel ning kinnipeetavad võivad endale lubada igasugu käitumist ilma, et sellele järgneks karistus. Ka vanglas kehtivad ühiselu reeglid, mille üheks alustalaks on vastastikune respekt. Võttes arvesse, et puuduvad vastust kergendavad ja raskendavad asjaolud, õiguskorra kaitsmise huvisid ning et P.S poolt toime pandu on järjekordne, tuleb P.S-i karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik