S § 424 järgi ning mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD M.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 02.09.2017 kella 01.25 ajal IdaVirumaal Kohtla-Järve linnas xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 15.09.2017 EKEI uuringuakti nr 1643T tulemusele, oli M.P veres alkoholisisaldus mitte vähem, kui 2,10 +/- 0,06 mg/g kohta ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega süüdistatakse M.P KarS § 424 (alates 01.11.2017 redaktsioonis KarS § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada M.P süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav M.P on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb M.P süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-st 3,9 tulenevalt menetluskulu on ekspertiisikulud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2018. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista M.P-lt. Menetluskulud tasuda 12kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.