KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3732 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi J.I väärteoasi

§ 262

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. (M.) 31.08.2021 otsus väärteoasjas nr: 2590,21,001799 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik J.I (isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta J.I kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. (M.) 31.08.2021 otsus väärteoasjas nr: 2590,21,001799, millega määrati J.I-le

§ 262

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot, muutmata. Rahatrahv summas 60 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 1 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. 10.08.2021 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Rakvere piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik A.K.väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,21,001799 menetlusaluse isiku J.I suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt J.I 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni 23.45-ni aadressil Xxxx eramu juures aia taga käitus avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja M.-K. K. suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Sellega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 262lg 1 järgi.

Menetlusalune isik J.I väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. 31.08.2021 otsusega väärteoasjas nr: 2590,21,001799 määrati menetlusalusele isikule J.I-le

§ 262lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

Määratud rahatrahv 60 eurot tuli tasuda hiljemalt 24.09.

1. Otsuse kohaselt 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni kella 23.45-ni aadressil Xxxx eramu juures aia taga J.I käitus avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja M.-K. K. suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Tunnistajate sõnul menetlusalune isik viibides tänaval solvas oma väljaöeldud sõnadega seal viibinud teisi isikuid. Menetlusalune isik oma süüd ei tunnista ja ei kahetse. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises otsese tahtluse. Sellise käitumisega näitab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist ja, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui sellise isiku karistamisel lähtuda karistuse alammäärast, annaks see ühiskonnale vale signaali. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lähtudes eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 2 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 24.09.
3. 23.09.2021 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku J.I kaebus kohtuvälise menetleja 31.08.2021 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,21,
4. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse täielikult. Ta leiab, et pole talle süüks arvatud tegu toime pannud. Otsuse tegemisel on võetud aluseks tunnistajate ütlused, mis on vastuolus omavahel ja teiste tõenditega. Kaebuse esitaja esitab kõne eristuse, kust nähtub, et ta pole 29.05.2021 helistanud M-K. K, nagu näiteks väidab K.N.. Samuti erinevad tunnistajate ütlused selles, et kes siis tegelikult ja keda ebatsensuurseid väljendeid kasutades solvas. Kord öeldakse, et A.V., kelle ütlusi paraku pole, siis jälle, et kaebuse esitaja. Samuti kuulis kõike autos olnud K.P., kuna nii autouks kui -aken olid lahti. Nii V. kui P. on üle kuulamata kohtuvälise menetleja poolt. Samuti jääb arusaamatuks, mis oleks pidanud olema tema põhjus ja motiiv teiste isikute solvamiseks. Osadest tunnistajate ütlustest nähtub, et nad teavad sündmust teiste isikute sõnade järgi. Tegelikkuses helistas ta N. ja kutsus teda grillima. Jõudes maja juurde soovis ühtlasi ka rääkida M-K. K. Tal polnud mingit põhjust kedagi solvata. Hoopis V.K oli see, kes teda J.I-ks sõimas. Arusaamatu on talle süüks arvatud väärteo toimepanemise aeg 22.15 kuni 23.
5. Politseinikud on öelnud, et väljakutse saabus kell 22.
6. Kuidas siis on teo toimepanemise ajavahemik pandud kuni 23.
7. Samuti väide, et ta oli raskes joobes, on meelevaldne ja tõendamata. Keegi tema joovet ei mõõtnud. Ta ei olnud raskes joobes. Ta on arvamusel, et kuna ühtegi tunnistajat sündmuse juures ei olnud, samuti pole videot toimunust, mis pidi olemas olema, kuid mille osas on arvata, et see tõendaks tema süütust, siis on tema süü tõendamata ja tema teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 262

alusel karistamine eeldab lisaks avalikus kohas toimepanemisele selle tuvastamist, kuidas objektiivselt avalikku korda rikuti. Pelgalt fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa endaga kaasa tuua menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2;
3. aprilli
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10, p 7.1 ja
5. mai
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.2). Kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Teisalt on kriminaalkolleegium sedastanud, et iga pisirikkumist ei ole õige lugeda

§ 262järgi väärteoks.

Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-11, p 14 koos viidetega varasematele lahenditele). Kaebuse esitaja leiab, et ta pole kedagi solvanud ja ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. Selle kohta puuduvad tõendid. Samuti leiab, et antud kaebust tuleb arutada kohtuistungil ja kuulata üle kõik 29.05.2021 õhtul Xxxx maja juures viibinud isikud. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 3 palub kaebuse esitaja välja nõuda väärteotoimik 2590,21,001799; tühistada vaidlustatud otsus ja teha antud asjas uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; alternatiivselt, kui kohus siiski leiab, et tal on mingi süü, siis lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
3. 18.10.2021 kohtule saabunud vastuskirjas J.I kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et on käesolevas väärteoasjas 31.08.2021 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvus põhjalikult enne otsuse koostamist väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse 3 koostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteo materjalidega, selgitas välja, et 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni kella 23.45-ni aadressil Xxxx eramu juures aia taga J.I käitus avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja M. -K. K. suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Tunnistajate sõnul menetlusalune isik viibides tänaval solvas oma väljaöeldud sõnadega seal viibinud teisi isikuid. Menetlusalune isik oma süüd ei tunnista ja ei kahetse.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

§ 18

lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 31-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Seega, tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja kohtult jätta otsus väärteoasjas 2590,21,001799 muutmata ja J.I kaebus rahuldamata. Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus süüteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Kohus määras J.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. 31.08.2021 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,21,001799 läbi vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 24.11.2021 kell 13.
2. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik/kaebuse esitaja J.I , kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja A.Uning tunnistajad M. K., M.-K. K., K.N., V.K., G.K., A.V. ja K.P.. 18.11.2021 teatas kaebuse esitaja J.I kohtule e-kirjaga, et 17.11.2021 sai ta positiivse koroonatesti vastuse ning peab olema karantiinis kuni 27.11.
3. 02.12.2021 pöördus kohus e-kirjaga J.I poole ning palus tal anda teada, kas tema tervislik seisund on paranenud ning kas kohus võib määrata uue kohtuistungi aja. Ühtlasi selgitas kohus, et juhul kui J.I ei soovi kohtuistungist osa võtta ning esitab kohtule vastavasisulise avalduse, siis on VTMS § 120 lg 1 kohaselt võimalik kaebust lahendada ka kirjalikus menetluses. 10.12.2021 esitas J.I kohtule avalduse, mille kohaselt ta soovib, et kaebus lahendatakse kirjalikus menetluses. 4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
7. Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Karistusseadustiku (

) § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule J.I-le on kohtuvälise menetleja 31.08.2021 otsusega väärteoasjas nr: 2590,21,001799 määratud

§ 262

lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni 23.45-ni aadressil Xxxx eramu juures aia taga käitus avalikus kohas teisi isikuid (M. K. ja tema poja M.-K. K. suhtes) häirival viisil, solvates isikuid erinevate ebatsensuursete sõnadega (jobu, idioot jne), millega pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Kohtupraktika kohaselt eeldab

§ 262

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks 5 loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks

§ 262järgi peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda Kor

S §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. 9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku J.I poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on VtM kutse V.K15.06.2021, VtM kutse K.N. 15.06.2021, VtM kutse J.I 06.08.2021, VtM tunnistaja M. K. ülekuulamise protokoll 14.06.2021, VtM alustamise teatis M. K. 09.06.2021, VtM kutse A.V. 15.07.2021, VtM tunnistaja K.N. ülekuulamise protokoll 17.06.2021, VtM tunnistaja G.K. ülekuulamise protokoll 13.06.2021, VtM kutse M. K. 09.06.2021, süüteoteade – M. K. 29.05.2021, VtM tunnistaja M.-K. K. ülekuulamise protokoll 17.06.2021, VtM kutse J.I 15.07.2021, VtM kutse M.-K. K. 15.06.2021, VtM kutse K.P. 22.07.2021, VtM tunnistaja V.K ülekuulamise protokoll 17.06.2021, VtM kutse K.P. 29.07.2021, VtM kutse A.V. 06.08.2021.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud J.I poolt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, st kas menetlusalusele isikule inkrimineeritud käitumisega on rikutud mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ettenähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. M.K(K.) esitatud süüteoteatest (tl 56) nähtub, et 29.05.2021 kell 22.00-23.45 Xxxx oli neil tavaline saunapäev, tema oli 8-kuuse pojapojaga toas, lapse ema K.N. oli saunas, kui talle helistas J.I ning nõudis kokkusaamist. K. keeldus ning mõne aja pärast tiirutas hall auto nende maja ees. Mõne aja pärast tuli veel teine auto. Hiljem said nad teada, et hallis autos olnud isikud kutsusid selle kohale (Xxxx tänavale). Umbes 10 minutit nad ootasid ja sõitsid vaikselt mööda tänavat. 20 minutit oli vaikus ning siis oli auto jälle tagasi. Kuna tema oli väljas ning pani pesu kuivama, siis jäi auto seisma ning sealt väljus purjus ning lällav J.I, kes tahtis teada, kus elavad Xxxx tänaval K.i nimelised. Ta teadis, et sellest võib probleem tekkida ning ütles, et ei tea ning sõitku nad parem minema. Talle vastati, et ise teavad, kus on. Tema vastusele, et neil on majas väike laps, kes ei saa magama jääda, sest koerad ümberringi hauguvad, kästi tal koer tuppa võtta. Marju läks karjudes autosse ning siis lasti alla auto tagumine aken ning seal olnud mees hakkas teda ropult sõimama. Auto sõitis vaikselt minema signaalitades ning autost kostva sõimu saatel. Selle aja jooksul olid nad juba teinud politseile väljakutsed

§ 262lg 1 tunnustel.

Menetleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Rakvere piirkonnagrupp. Menetlusalune isik J.I on 10.08.2021 koostatud väärteoprotokolli kohaselt andnud ütlused (tl 53), milles selgitab, et 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni kella 23.45-ni viibis ta aadressil Xxxx eramu juures aia taga, temaga koos olid A.V., kes viibis koos temaga eramu juures aia taga ja K.P., kes viibis kogu selle aja sõiduautos ning kordagi vestlusesse ei sekkunud. Ta oli eelnevalt joonud kaks 0,33 l õlut Saku Ice ja sinna kohale minnes soovis rahulikult vestelda K.N. ning M-K. K. Hoovis viibisid ning nägid kõike pealt veel M. K. ning V.K.. Ta helistas neile varasemalt telefoni teel ette, kuid K. ja M.K. ei öelnud otseselt talle, et nad ei soovi temaga vestelda. Jõudes Xxxx eramu juurde ja väljudes sõidukist proovis ta uuesti rääkida M.K. iga, kutsudes teda tänavale suitsu tegema, kuid M.K. keeldus tänavale tulemast. Seal olles tema kedagi ebatsensuursete sõnadega ei solvanud, püüdis rääkida nendega rahulikult. Samal ajal ütles V.K talle mitmel korral selliseid sõnu nagu J.I, mis teda samuti solvasid. Ta on varasemalt paaril korral antud aadressil nende isikute juures saunas käinud ja grilli nendega teinud ning mingeid probleeme pole siiani olnud. Ta soovis oma külaskäiguga ainult M.K. iga asjad selgeks rääkida, kuna varasemalt toimus nende vahel üks intsident, millele soovis temapoolseid vastuseid. Samuti väidab, et tema juuresolekul tema endine elukaaslane A.V. ei solvanud kedagi ebatsensuursete sõnadega ja ei ähvardanud kedagi suuliselt füüsilise vägivallaga. M.-K. K. kutsus tema endise elukaaslase eemale, nad rääkisid omavahel rahulikult ning M.K. kutsus A. isegi sauna ning soovis saada Facebookis sõbraks. Temale jääb arusaamatuks, milleks seda kõike on vaja läinud, kuid oma süüd ta selles juhtumis ei tunnista üldse. Tunnistaja G.K.u ütlustest (tl 62-64) nähtub, et 29.05.2021 oli ta graafikujärgselt patrullis G.K.. Kell 22.48 said nad väljakutse, aadressile Xxxx, tänavale, kus maja ees kahtlane auto registreerimisnumbriga XXxx, sündmuskohal ähvardati teatajat ja rikutakse teataja rahu. Sündmuskohale sõites tuli antud registreerimisnumbriga sõiduk neile vastu Tapa Olerexi, Pikk tn 70. Antud sõidukile peatumismärguanne ja sõiduk peatus. Sõidukis oli kokku kolm inimest: juht K.P., J.I ja A.V.. Marju oli raskes alkoholijoobes ja rääkis neile, et käisid antud aadressil selletõttu, et seal viibib noormees nimega M.-K. K.. M. olevat mõned kuud tagasi ühel üritusel Marju sõnade kohaselt andnud talle korgijooki, peale mida Marju ei mäleta midagi ja hommikul ärgates sai ta aru, et teda on vägistatud. Marju selgitas neile, et ta ei ole politseile avaldust esitanud, kuna kunagi ei ole politseist abi olnud. Marju sõnade kohaselt on tal vägistamise tagajärjel tekkinud vigastused ja jäljed fikseeritud arsti poolt. Marjule selgitatud, et tuleb pöörduda politseijaoskonda avalduse kirjutamiseks, kui selline juhtum on aset leidnud, aga Marju seda teha ei soovinud ja käitus üleolevalt. Antud aadressil käisid nad, kuna soovisid M rääkida antud teemal. Marju väitis, et M. ei tahtnud õue tulla, mille tõttu nad võisid suuremat lärmi teha. Selgitatud isikutele, et antud aadressile ei tohi tagasi minna ja isikud said sellest aru. Nad läksid koos G.K. Xxxx, kus oli kohapeal M.-K. K., koos oma ema, isa ja praeguse elukaaslasega. Nende sõnade kohaselt isikud soovisid territooriumile tungida ja ähvardasid M., 7 milliste sõnadega ähvardasid, ta täpselt ei mäleta, aga antud vestlus on jäädvustatud vormikaamera P32139 videosalvestusele. M. sõnul ta viibis antud üritusel mõned kuud tagasi, aga lahkus sealt koos oma praeguse elukaaslasega ja tema sõnul ei ole ta Marjule liiga teinud. M. ema selgitas neile, et ta tundis ohtu oma tervisele, kuna isikud olid agressiivselt meelestatud ja neil oli samal ajal kodus ka väikene laps. Tunnistaja M.K(K.) ütlustest (tl 59-61) ja tunnistaja V.K. (K.) ütlustest (tl 66-68) nähtub, et nimetatud tunnistajad on väärteomenetluses andnud kohtuvälisele menetlejale omavahel kattuvaid ütlusi. Nad kirjeldavad, et 29.05.2021 kella 22.00 ajal Xxxx oli nende perel tavaline saunapäev, M. K. oli 8-kuuse pojapojaga toas, lapse ema K.N. oli saunas, kui talle helistas tuttav J.I ning nõudis kokkusaamist. K. keeldus kokkusaamisest ning mõne aja pärast tiirutas hall sõiduauto maja ees, autos oli kolm isikut (roolis tundmatu naisterahvas, J.I ja võõras meesterahvas). Mõne aja pärast tuli veel teine sõiduauto, kuid sealt ei tulnud otseselt keegi välja. Hiljem said nad teada, et hallis sõiduautos olnud isikud kutsusid selle kohale Xxxx tänavale. Umbes 10 minutit sõidukis olnud isikud ootasid ja sõitsid vaikselt mööda tänavat edasi. Pärast seda oli 20 minutit vaikus ning siis oli sama sõiduauto jälle tagasi Xxxx tänaval. M. K. oli eramu hoovis väljas ja pani seal pesu kuivama, sõiduauto jäi seisma ning sealt väljus purjus ning lällav J.I. Marju tahtis teada, kus elavad Xxxx tänaval K.i nimelised. M. K. ütles, et ei tea selliseid ning sõitku nad parem minema. Talle vastati, et ise teavad, kus nad on. Marju istus karjudes ja ropendades erinevaid ebatsensuurseid väljendeid öeldes, püüdes neid lihtsalt solvata, sõiduautosse ning siis lasti alla sõiduauto tagumine aken ning seal olnud meesterahvas hakkas M. K.i ropult sõimama. Sõiduauto sõitis vaikselt nende maja juurest minema signaalitades ning sõiduautost kostva sõimu saatel. Selle aja jooksul olid nad juba teinud politseile väljakutseid. Mingi aja pärast tuli sõiduauto jälle Xxxx tänavale tagasi ning uuriti naabritelt perekond K.ide maja asukohta (sellest said nad hiljem naabritelt teada). M. K. oli läheduses ja kuulis, kui J.I helistas tema pojale M-K. K ning palus tal majast välja tulla ning üks suits koos temaga teha. M. olevat ju Marju sõber. M. keeldus eramu hoovist välja minemast, öeldes, et nad ei ole omavahel sõbrad ning neil pole omavahel millestki rääkida. Siis tuli sõiduauto nende maja ette ning sõiduautos olnud meesterahvas tuli värava taha. Mees soovis väravast siseneda, kuid õnneks oli väraval riiv peal ja sisse ta ei saanud. M.K., M. ja V.K läksid maja ette välja ning autost väljunud meesterahvas hakkas M. ähvardama, mõnitama ning lubas lausa M.le peksa anda. M. K. helistas uuesti politseisse, koerad haukusid, 8-kuune pojapoeg ärkas üles ja nuttis. Sõiduautost välja tulnud J.I räuskas ja ropendas nende suunas, otseselt M.K.i suhtes mingite vanade asjade suhtes, üritas eramu väravast sisse saada ja tuikus aia taga. Marju karjus M.K.i kohta, et oled nii julge mees, et peidad nüüd ennast oma vanemate selja taha. Seda kõike kuulis ka K.N., kes samuti karjumise peale välja tuli. Selline käitumine J.I poolt ei ole normaalne, selliseid probleeme ei lahendata joobnud olekus ja sellisel viisil. J.I poolt toimepandud tegevus häiris suuremal või väiksemal määral M. K.i ja tema abikaasat V.K.i. Tunnistaja K.N. ütlustest (tl 70-72) ning tunnistaja M.K.K. (K.) ütlustest (tl 74-76) nähtub, et nende ütlused on sarnased tunnistajate M. ja V.K. ütlustega. Lisaks nähtub nende ütlustest veel, et Marju süüdistas M.K.it selles, et Kadrinas ühel peol olevat ta Marjule väidetavalt korgijooki andnud, peale mida Marju ei mäletanud enam midagi ning hommikul ärgates sai aru, et teda on vägistatud. K.N. ja M.-K. K. viibisid antud üritusel koos ning koos sealt ka lahkusid, seega see väide ei vasta tõele, et M.-K. K. sellega kuidagi seotud oleks olnud. J.I poolt toimepandud tegevus häiris suuremal või väiksemal määral M.-K. K.i ja tema elukaaslast K.N.t. Eelpool nimetatud tõenditega on kohtu hinnangul tõendatud, et menetlusalune isik J.I, viibides süüdistuses tähendatud ajal avalikus kohas, s.o Xxxx eramu juures aia taga, rikkus KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeid, solvates erinevate ebatsensuursete sõnadega M.-K. K.i ja tema ema M. 8 K.i, millega häiris M.-K. K.i ja M. K.i ning ka teisi samal aadressil viibivaid isikuid (V.K.i ja K.N.t), pannes sellega toime

§ 262lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et otsuse tegemisel aluseks võetud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus ning vastuolus ka teiste tõenditega. Tunnistajate M.K., V.K., M.K.K. ning K.N. ütlused on omavahel kooskõlas ning suures ulatuses kattuvad, lisaks sellele on need kooskõlas ka süüteoteates märgituga ning politseiametnikust tunnistaja G.K. u poolt antud ütlustega. J.I on samuti kohtuvälises menetluses kinnitanud, et viibis süüdistuses tähendatud ajal Xxxx eramu juures aia taga ega ole seda vaidlustanud ka kaebuses. Lisaks on ta kohtuvälises menetluses selgitanud, et oli eelnevalt joonud kaks 0,33 l õlut ning soovis rääkida K.N. ja M-K. K ning helistas neile eelnevalt ette. Politseiametnikust tunnistaja G.K. u ütlustest nähtub samuti, et J.I oli alkoholijoobes ning oli politseinikele selgitanud, et nad soovisid rääkida M, kuid M. ei soovinud õue tulla, mille tõttu nad võisid suuremat lärmi teha.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et

§ 262

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani J.I toime otsese tahtlusega, sest viibides 29.05.2021 ajavahemikul kella 22.15-st kuni 23.45-ni Xxxx eramu juures aia taga (s.o avalikus kohas) ning käitudes seal teisi isikuid häirival viisil ja solvates neid erinevate ebatsensuursete sõnadega, pidi ta teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönma seda. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid J.I teos ei esine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 10.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 262

lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik J.I.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis J.I puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 262lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

Seega peaks J.I-le

§ 262

lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-100 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on

§ 262

lg 1 9 alusel määranud J.I-le karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot, milline on oluliselt väiksem kui sanktsiooni keskmine määr. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning J.I pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist (tl 86) nähtub, et J.I ei ole varem väärteokorras karistatud (isikut ei ole registrisse kantud). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteo eest J.I-le määratud karistus, rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras vastab tema süü suurusele ning eripreventiivsetele kaalutlustele. Seetõttu leiab kohus, et

§ 262

lg 1 alusel J.I-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot, on põhjendatud. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III väärteomenetleja K. M. 31.08.2021 otsuse väärteoasjas nr: 2590,21,001799 muutmata ja J.I kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 10