KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18. detsember 2018.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-18-9207 (17278000834) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistu

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada J.D Kar

S § 169 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 9 (üheksa) kuud vangistust J.D suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui J.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu:

§ 180

lg 3 alusel jätta J.D sundrahast 150 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista J.D-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:  sundraha 600 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 600 (kuussada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt iga kuu

1. kuupäevaks vähemalt 50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700067556 ning selgituse “J.D, otsus nr 1-18-9207, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõend – kriminaalasja juures asuv CD-plaat, millele on salvestatud järelepärimise vastus seoses V. M. OÜ kogumiskontoga nr XXX – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus J.D süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on kõrvale hoidunud oma nooremate kui 18-aastaste laste A. I. ( sünd XX.XX.XXXX.

1. a)ja K. I. (sünd XX.XX.XXXX.
2. a)ülalpidamise kohustuse täitmisest, mis seisneb selles, et Tartu Maakohtu 26. juuni 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7922 mõisteti temalt alates 01.01.2008. a välja igakuine elatisraha summas 2175,00 krooni, s.o 139,01 eurot kummagi lapse eest eraldi kuni laste täisealiseks saamiseni, mida suurendati Tartu Maakohtu 6. augusti 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1453261, millega mõisteti temalt alates 01.09.2014. a välja igakuine elatisraha summas 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kummagi lapse eest eraldi kuni laste täisealiseks saamiseni ja perioodi 13.06.-31.08.2014. a eest summa 461,50 eurot kummagi lapse eest eraldi, kuid J.D pikema aja vältel perioodil mai 2010 kuni detsember 2014 kuritahtlikult ja perioodil jaanuar 2015 kuni august 2018 teadvalt, olles töövõimeline isik, kes ei ole nimetatud perioodidel olnud ametlikult arvele võetud töötu ega tööotsijana ning kellele ei ole töövõimetusega seoses välja makstud hüvitisi, toetusi ega pensione, jättis kohtu poolt välja mõistetud elatisraha täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata, samal ajal on tema töötamine tuvastatud näiteks pikaajaliselt sanitaartehnikuna 2

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistvakohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot. J.D ülalpidamisel on 3 last, kellest 2 last elavad koos süüdistatavaga. J.D on samuti lapsendanud elukaaslase V. S. lapse. Süüdistatav töötab V. M. OÜ-s, mille eest hakkab teenima töötasu 160 eurot kuus. Elukohaga seoses süüdistataval kulusid ei ole, kulud tasub elukaaslane. Süüdistatavalt nõuavad erinevaid võlgnevusi sisse mitu kohtutäiturit, s.h rahaliselt suurt elatise võlgnevust. Vara ja sääste J.D ei ole. Suuresti elab süüdistatav elukaaslase arvel. Süüdistataval on lepinguline kaitsja, kes esitab talle kriminaalmenetluses osalemise eest samuti tasutaotluse. On ilmne, et süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja nende väljamõistmine halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Suure tõenäosusega tasuks menetluskulud süüdistatava elukaaslane, mis aga ei ole õiglane lahendus. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks.

§ 180

lg 1 alusel mõista J.D-lt menetluskuluna välja 600,00 eurot sundraha.

§ 180

lg 3 alusel jätta sundaraha summas 150,00 eurot jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel lubada J.D menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 28. kuupäevaks tuleb süüdistataval tasuda vähemalt 50,00 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.D, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. 3

§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.D süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.D menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.D on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks, kuivõrd ta elatub hetkel torutöödena tehtavatest juhutöödest. Talle on jõukohane tasuda menetluskulu katteks igakuiselt 50 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades J.D sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.

§ 180lg 3 alusel jätab kohus J.D sundrahast 150 eurot riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades J.D varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 600 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4