lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: N.L, ik: XXX, elukoht: xxxx. Kaitsja: Aleksandra Päid, Paeid Legal OÜ, Kõbla tee 14, Naage küla, Harku vald, Harjumaa. RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras 1. Jätta N.L-i kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 25.02.2021 otsusele nr 2302,21,001162 N.L-i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 25.02.2021 otsus nr 2302,21,001162 N.L-i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot, muutmata ja tühistamata.
lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on jätnud liiklusõnnetuse asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata, vääralt tõlgendanud väärteomenetluses kogutud tõendeid ja rikkunud menetlusõigust ning seetõttu puudub alus kaebuse esitajale ette heita liiklusseaduse nõuete rikkumist ning
Vastavalt kohtuvälise menetleja Otsusele on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 18.03.2021, seega esitab kaebuse esitaja käesolevaga kaebuse tähtaegselt. Taotluse sisu ja põhjendus: Kaebuse esitaja ei võta omaks talle inkrimineeritud väärtegusid. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja viibis 31.01.2021 kell 13.10 Tallinna kesklinnas Liivalaia tn 3 juures, kuid kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja järeldusega kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt politseid teavitama lahkumise osas. Kohtuväline menetleja sedastab Otsuses, et väärtegude toimepanemine on tõendatud sündmuskoha, sõidukite ja asitõendi vaatlusprotokollide, tunnistaja ütluse ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja sellise seisukohaga. Kuna kaebuse esitaja eitas liiklusõnnetuses osalemist ka 08.02.2021 väärteoprotokollile esitatud vastulauses, oli kohtuvälise menetleja kohustuseks kontrollida kõiki oletatava liiklusõnnetuse asjaolusid. Kaebuse esitaja palub pöörata tähelepanu asjaolule, et vastavalt avariipolitseiniku L.L pool koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile nr 3100210055165 sündmuskoha vaatlust ei teostatud, seega ei saa eelmainitud vaatlusprotokolliga olla tõendatud kaebuse esitaja poolt väärtegude toimepanek. 2 Sõidukite vaatlusel tehtud fotodest nähtub, et kaebuse esitaja juhitud sõiduautol xxxx puuduvad jäljed liiklusõnnetusest. Kohtuväline menetleja küll sedastab sõiduki vaatlusprotokollis, et paremal tagumisel põrkeraual on õrnad kraapejäljed, kuid vaatlusprotokolli lisadeks olevatel fotodel need jäljed kaebuse esitaja hinnangul ei kajastu. Kaebuse esitaja sõiduauto xxxx väljalaskeaasta on 2006, seega oli auto 31.01.2021 seisuga 15 aastat vana ning sellel esines loomulikku kulumist. Fotodelt on näha, et auto paremal tagumisel küljel on ümmargune auto tavapärasest kulust tulenev lakikahjustus, mis ei saanud kuidagi olla kaebuse esitajale inkrimineeritavast liiklusõnnetuse põhjustamisest tingitud. Nii kaebuse esitaja sõiduautost kui A V sõidukist tehtud fotodelt nähtavate vigastustega analoogseid on võimalik leida pea igal sama aastakäigu autol. Kaebuse esitaja on ka 08.02.2021 Otsusele esitatud vastulauses kinnitanud, et ei sõitnud otsa A V kuuluvale Xxxx, ei tajunud kokkupõrget ning enda autol hiljem vigastusi ei tuvastanud. Kaebuse esitaja seisukohal on kaebuse esitaja poolt varalise kahju tekitamine A V tõendamata. Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevalt Xxxx pardakaamera salvestiselt (väärteotoimikus CD-plaadil) on selgelt näha kaebuse esitajat tegemas möödasõitu, küll aga ei nähtu sellelt liiklusõnnetuse põhjustamist ega asetleidmist. Pardakaamera salvestisest saab järeldada, et kaebuse esitajal puudus igasugune mõistlik põhjus uskumaks liiklusõnnetuse toimumist ja seega ei saanud tal lasuda kohustust politseid teavitamast, kui ta ise ei tajunud ega saanudki tajuda liiklusõnnetu toimumist. Möödasõidu tegemine on liikluses tavapärane ning iga möödasõidu järel ei ole autojuhil kohustust liiklusõnnetuse juhtumist kahtlustada. Lisaks sellele, et kaebuse esitaja juhitud sõidukil liiklusõnnetuse jäljed kaebuse esitaja hinnangul puuduvad, on ka A V juhitud Xxxxi vasakul esiküljel fikseeritud kraapejäljed vaevu nähtavad. Seega ka sõidukitel fikseeritud vigastuste maht ei anna alust arvata, et ka juhul, kui liiklusõnnetus oleks toimunud, oleks kaebuse esitajale selle toimumine olnud arusaadav ja tajutav. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-87-06 märkinud, et oluline on tuvastada, kas isik liiklusõnnetuse toimumisest teadis. Kuna kaebuse esitaja liiklusõnnetusest ei teadnud, ei saa järgneda tema vastutust
Väärteomenetluses kogutud tõendid annavad teavet selle kohta, et kaebuse esitaja viibis 31.01.2021 kell 13.10 Liivaia tn 3 läheduses ja teostas möödasõitu A V poolt juhitud sõidukist, millel samal kuupäeval kell 14.30 tehtud vaatlusprotokolli järgi tehtud fotodel nähtuvad õrnad kraapejäljed. Menetluses kogutud tõenditest ei järeldu, et kaebuse esitaja ei oleks hoidnud ohutut külgvahet ja sõitnud otsa A V juhitud Xxxx, oleks olnud teadlik põhjustatud liiklusõnnetusest ning teadlikult sündmuskohalt lahkunud. Väärteomenetlusele kohalduvad vastavalt VTMS §-le 2 kriminaalmenetluse sätted, seega ka süütuse presumptsioon KrMS § 7 lg 3 mõistes – väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse menetlusosalise kasuks, mida käesoleval juhul kohtuväline menetleja teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja ülesandeks on tõendada kaebuse esitaja süüd, mitte kaebuse esitaja ei pea oma süütust tõendama, liiatigi olukorras, kus negatiivse asjaolu tõendamine on kaebuse esitajale pea võimatu. Antud juhul ei nähtu kogutud tõenditele tuginedes kaebuse esitaja süüd talle inkrimineeritud väärtegudes ning Otsuses kajastub vaid kohtuvälise menetleja püstitatud versioon juhtunust. Alternatiivselt, kui kohus siiski peab kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist tõendatuks ning sündmuskohalt lahkumist ja liiklusõnnetusest mitteteatamist
lg 5 ja lg 4 p 4, 5 rikkumiseks, palub kaebuse esitaja võimaldada tal tasuda 320 euro ja 340 euro suurused rahatrahvid osamaksetena 12 kuu jooksul, seoses sellega, et kaebuse esitaja on töötu. Menetluslikud küsimused: Kaebuse esitaja palub asja menetlemist kirjalikus menetluses. Ülaltoodule tuginedes palub kaebuse esitaja:
320 eurot.
340 eurot. N.L-i kaitsja Aleksandra Päid esitas 18.03.2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses. Alternatiivselt taotleb kaitsja rahatrahvi ajatamist 12 kuu pikkuse perioodi peale. Kohtuväline mentleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud.
lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
Lähtudes videosalvestisest ja tunnistaja ütlustest tuleb asuda seisukohale, et N.L ei hoidnud teise sõidukiga ohutut külgvahet ning ei olnud viisakas, ei arvestanud teiste liiklejatega ja ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Seega tuleb asuda seisukohale, et N.L ei täitnud
lg 1 ja
lg 3 sätestatud nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
lg 1 järgi toime pandud väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), arestiga, või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks, et N.L ei tajunud taolist sõidukite vahelist kokkupuudet. Hoolas ja tähelepanelik juht tunneb rooli taga ka kokkupuudet tee ääres kasvava põõsaste okste või ka näiteks kivist ülesõitmisega rääkimata kokkupuutest teise sõidukiga. Seega pidi menetlusalune isik kindlasti tajuma, et riivas Xxxxi esinurka ja aru saama, et talle kohandusid alates sellest hetkest
sätestatud kohustused.
lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 4 1) Inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) Liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) Hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) Nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) Liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saajad on punktides 2 -4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele. Kuivõrd üheselt on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik ei teadnud kellele kuulub kahjustada saanud sõiduk Xxxx ja ta ei täitnud ka muid eelkirjeldatud nõudeid, kuigi tal oli selleks kõik võimalused, siis tuleb asuda seisukohale, et ta pani toime
Seadusandja on
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine oma olemuselt väga ühiskonnaohtlikud teod, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ning teatud juhtudel ka üxxxxritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine ei ole mitte mingil juhul käsitletavad vähetähtsate väärtegudena, mille suhtes puuduks avalik huvi. Tulenevalt eeltoodust peab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastama toimepandud tegude raskusele, peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat, kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumistest hoiduma ja ei tohigi olla kerge kanda. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud., mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, vastulauses toodud seisukohti ning ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Otsuse tegija on hinnanud N.L-i süü suurust, tema tegude ohtlikkust, on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel tugevalt alla sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegija on õigesti leidnud, et rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus suudavad mõjutada kaebajat edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õiguserikkumiste toimepanemisest hoiduma. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 25.02.2021 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse osas Kaebuse esitaja on oma kaebuses palunud kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, millisest taotlusest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja, kes edastas kohtule oma kirjaliku seisukoha 5 kaebuse osas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h videosalvestist, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 1 ja § 46 lg 3 nõuete eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Tunnistaja A V ütlustest nähtuvalt sõitis tunnistaja 31.01.2021 autoga Liivalaia tänaval esimeses reas Kristiine keskuse poole. Ristmikul mingil põhjusel xxxx otsustas reastuda tema ritta suure kiirusega ning tekitas avarii ja kadus sündmuskohalt. Märkas veel tema ees sõitva auto ja nende vahel olevat pidevat joont. Video on olemas. Avarii käigus andis paar korda signaali. Kes oli teise auto roolis kahjuks ei näinud. Suure kiiruse tõttu sõitis natuke edasi. Helistas 112 ja kutsus kohale politsei. Väärteomaterjalide juures olevalt tunnistaja sõidukis Xxxx registreerimismärgiga xxxx asunud videoregistraatori videosalvestuselt nähtub Xxxxi liikumine Liivalaia tänaval suunaga Pärnu mnt poole. Sõiduk liigub esimesel sõidurajal ja sõiduki ees liigub kaubik, mis enne Liivalaia 3 6 maja aeglustab ja teeb parempöörde Liivalaia 3 ja 5 majade vahel olevasse kangialusesse. Manöövri tõttu vähendab liikumiskiirust ka Xxxx ning pärast eessõitva sõiduki parempööret kiirendab Xxxx. Samal ajal teisel sõidurajal vähendab sõidukiirust sinine sõiduk ja lülitab sisse vasaku suunatule, et üxxxxer reastuda kolmandale sõidurajale, kuid ei mahu täies ulatuses kõrvalsõidurajale ees peatunud sõidukite tõttu ja jääb pooles ulatuses teisele sõidurajale. Sel hetkel sõidab Xxxxist paremat suunatuld sisse lülitades vasakult poolt mööda tume universaalkerega sõiduk, mis keerab järsult paremale esimesele sõidurajale Xxxxi ette, ulatudes sõiduraja keskosani ja seejärel suundub tagasi vasakule, teisele sõidurajale ning jätkab suhteliselt suurel kiirusel edasiliikumist, ületades Liivalaia tn ja Pärnu mnt ristmiku. Videosalvestiselt on tuvastatav, et tume sõiduk on xxxx registreerimismärgiga xxxx. Menetlusaluse isiku N.L-i selgituste kohaselt sõitis ta 31.01.2021 Liivalaia tänaval Pärnu mnt ristmiku suunas „Kosmose“ juures Mustamäe poole vasakul sõidurajal. Tema ees liikus Xxxx. Lähenedes ristmikule Xxxx pidurdas ja lülitas sisse vasaku suunatule, kuigi sellelt sõidurajalt vasakpööret teha ei või. Et vältida kokkupõrget tuli üxxxxer reastuda paremale sõidurajale, kuid pärast läks tagasi oma sõidurajale. Sõitis autoga XXXX registreerimismärgiga xxxx. Kontakti teise autoga ei tundnud, seetõttu ei teadnud, et toimus mingi kokkupõrge, s.t ei teadnud, et toimus õnnetus ja teadlikult sündmuskohalt ei lahkunud. Liiklusõnnetuse põhjustamises ennast süüdi olevana ei loe, kuivõrd ees oli takistus Xxxx ja otsasõidu vältimiseks reastus üxxxxer paremale sõidurajale. Ilmselt oli paremal sõidurajal liikuv XXXX tema jaoks n.n surnud tsoonis, kuid ta ei näinud teda. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei vasta osaliselt tõele. Videosalvestiselt on näha, kuidas Xxxxist möödub vasakul teisel sõidurajal sinist värvi Xxxx, mõne aja pärast, olles Xxxxist eespool, pidurdab ja lülitab sisse vasaku suunatule. Xxxx liigub sel ajal aeglaselt edasi ja tema ees olev kaubik teeb parempöörde. Kui Xxxx hakkab kiiremini liikuma, on näha, et Xxxx on peatunud ja vasak suunatuli vilgub. Kui Xxxx on edasi liikudes jõudnud peaaegu kohakuti sinise Xxxxega, mis on peatunud ja on osaliselt veel teisel sõidurajal, möödub Xxxxist, Xxxx esimesele sõidurajale ette keerates Xxxx, mis kohe seejärel teisele sõidurajale tagasi pöördub ning kiirendades edasi liigub. Sellisest videosalvestisest saab järeldada, et Xxxxi juhile, ehk kaebuse esitajale pidi juba kaugelt näha olema, et ees liikuv sinine Xxxx tahab üxxxxer reastuda, kuivõrd see asjaolu on ka videosalvestiselt näha eespoolse nähtavusulatuse piires piisavalt kaugelt. Sellele järgnenud Xxxxi juhi manööver näitab seega seda, et Xxxxi juht ei pidanud vajalikuks peatuda eespoolse nähtuvusulatuse piires teele tekkinud takistuse ees, vaid kiirendas, et esimesele sõidurajale kõrvalpõiget tehes takistusest paremalt mööda sõita ja teha seda paremal sõidurajal liikunud Xxxxi eest läbi sõites. Seejuures ei arvestanud ta aga sellega, et ka Xxxx asus kiirendama kui tema ees liikunud sõiduk oli parempöörde sooritanud ja Xxxxi juht sai pärast pidurdamist hakata liikuma tavapärase kiirusega. Seega ei saanud jääda Xxxx kaebuse esitaja n.n surnud alasse, vaid ta kiirendas, et kahe auto vahelt paremale sõidurajale põigates läbi sõita ja teda ei huvitanud see, kui kiiresti eelnevalt temast eespool paremal sõidurajal liikunud Xxxx liigub ega ka see, kas ta takistab oma manöövriga Xxxxi liikumist ja põhjustab liiklusohu või liiklusõnnetuse. Videosalvestisest saab üheselt järeldada, et kaebuse esitaja soovis kiirendades n.ö ükskõik mis hinnaga kahe sõiduki vahelt ennast läbi pressida. Taoline videosalvestiselt nähtuv kaebuse esitajast sõidukijuhi käitumine viitab üheselt sellele, et kaebuse esitaja ei olnud teiste liiklejate suhtes ei viisakas ega arvestanud teiste liiklejatega ega ka hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust või ohustada vara. Kohtu arvates tuleneb see asjaolu nii tunnistaja A V ütlustest kui ka videosalvestisest, millest nähtub kaebuse esitaja teadlik ja ohtlik käitumine, millega ohustati teisi liiklejaid. Samamoodi tuleneb samadest tõendiallikatest ka see, et kaebuse esitaja sõiduki juhina ei hoidnud ohutut külgvahet. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja käitumises on
7 Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sõidukite Xxxx registreerimismärgiga 111MJT ja Xxxx registreerimismärgiga xxxx vaatlusprotokollidest ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused mõlemal sõidukil. Seejuures on kriimustused Xxxx esipõrkeraua vasakul nurgal ja Xxxxi tagapõrkeraua paremal nurgal. Arvestades videosalvestiselt nähtuvat, saidki kokkupuutes olla just need sõidukite väljaulatuvad osad. Sõidukite kahjustuste vaatlusel ja mõõtmisel on tuvastatud, et kahjustuste kõrgus maapinnast on ühesugune, millest saab järeldada, et need sõidukite osad on omavahel olnud kokkupuutes. Kaitsja on kaebuses asunud seisukohale, et vigastuste puhul on tegemist tavapärase kulumisega, mis on vanematele sõidukitele iseloomulik, viidates seejuures ka Xxxxi põrkeraual olevale ümmargusele lakikahjustusele. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles osas, et kaebuse esitaja sõidukil on lakikahjustus, mis viitab sellele, et värvi kaitsev lakk on vananenud ja irdub värvikihist ning viidatud ümmargune lakikahjustus aja möödudes ilmselgelt suureneb. Ometigi ei saa loomulikuks kulumiseks või sõiduki vanusest tingitud kahjustusteks pidada vaatlusega tuvastatud kriimustusi, mis ei ole sama vanad kui sõiduk, vaid päris värsked ning need kriimustused ulatuvad viidatud lakikahjustusest mõlemale poole, kattes ka lakikahjustuse ala. Kriimustuste kuju ja erinev sügavus viitab sellele, et kokkupuutepind ei olnud tasapinnaline, vaid kumerusega. Xxxxil asuvad aga kriimustused esipõrkeraua vasaku nurga kumeruse juures ja rattakoopa servas ning ka need kriimustused on värsked. Seega ei saa tuvastatud kahjustusi pidada sõiduki vanusest tekkivateks kahjustusteks või kulumisjälgedeks. Seejuures ulatub Xxxx rattakoopa serva tekitatud kriimustus läbi põhivärvi ka alusvärvini. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud kahjustuste tekkimine mõlemale sündmuses osalenud sõidukile. Arvestades kaebuses väidetut võib jõuda järeldusele, et kaebuse esitaja arvates on tema sõidukil vaid sõiduki vanusest tingitud kulumisjäljed, mistõttu kaebuse esitaja sõiduk eeldatavasti mingit taastamist ei vaja. Viide sõiduki vanusele, s.t sellele, et sõiduki väljalaskeaasta on 2006 ja sellised kahjustused on sõidukile iseloomulikud, viitavad sellele, et kaebuse esitaja jaoks on tema sõiduki seisund ja väljanägemine vähetähtis. Seda ei saa aga öelda tunnistaja kohta, kes pärast kokkupõrget teavitas toimunust politseid, leides, et tema sõiduk on kahjustatud. Kuigi kaebuses on asutud seisukohale, et tunnistaja sõidukil esinevaid vigastusi võib leida pea igalt tunnistaja sõidukiga sama aastakäigu autolt, leiab kohus, et selline väide on tõendamata. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi fotot sama aastakäigu Xxxxist, millisel oleks samasugused vigastused. Juhul, kui ka teistel sama aastakäigu sõidukitel on samasugused vigastused (sama asukoht, kõrgus jne), tuleks asuda tuvastama seda, mitmele sama aastakäigu sõidukile on kaebuse esitaja veel otsa sõitnud. Kohus leiab, et tunnistaja sõidukile tekitatud kahjustus on selline, mis võib vajada taastamist. Vastasel juhul, kuivõrd tegemist on ka alusvärvi kahjustusega, võivad järgneda ka roostekahjustused, mida ei saaks tekkida juhul, kui värvikahjustust ei oleks tekitatud. Seejuures ei ole tunnistaja käitumises tuvastatud midagi sellist, mis võiks viidata sellele, et see kahjustus sõidukile oleks tekkinud tunnistaja enda süülise käitumise tagajärjel. Eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja N.L juhtis sõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega sõitis otsa paremal liikunud sõidukile Xxxx registreerimismärgiga xxxx. Liiklusõnnetuse aktist ja tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtuvalt kuulus sõiduk Xxxx registreerimismärgiga xxxx A V ning liiklusõnnetuse aktist ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt kuulus sõiduk Xxxx registreerimismärgiga xxxx N.L-ile . Väärteotoimikus leiduvast sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde on tuvastatav, et sõidukil on kriimustatud esipõrkeraua vasak nurk ja rattakoopa serv. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid vigastusi saab järeldada, et sõiduki vigastused eeldavad taastamisremonti. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki omanikule A V. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. 8 Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest, s.h videosalvestisest sõitis kaebuse esitaja takistusest möödumiseks kiirendades ette paremal liikunud sõidukile XXXX, riivates paremal asunud sõidukit ja sõitis peatumata edasi. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas ning sõitis valesid sõiduvõtteid kasutades otsa teisele sõidukile. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et kaebuse esitaja ei järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samamoodi saab tulle järeldusele, et paremale poole takistusest mööda põigates põrkas ta kokku paremal pool liikunud takistusega, mis sai võimalikuks vaid seetõttu, et ta ei hoidnud ohutut külgvahet. Seejuures liikus tunnistaja juhitud sõiduk parempoolsel sõidurajal sõiduraja keskel ega ohustanud ühtegi teist liiklejat. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas ja ei hoia ohutut külgvahet, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik, võib ta võõrast vara kahjustada või inimesele tekitada tervisekahjustuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus
lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule A V.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Menetlusaluse isiku sõnul ei teadnud ta liiklusõnnetuse toimumisest, mistõttu puudus ka vajadus midagi ette võtta. Kohus peab kaebuse esitaja väiteid ennastõigustavateks ja tehioludele mittevastavateks. Videosalvestiselt võib järeldada, et sõidukite kiirused võisid olla tavapärased linnaliikluse kiirused ning sõidu ajal on sõidukisse kuulda nii tänavakonarustelt ülesõidud kui ka salongis asjade liikumine. Kui aga sõidu ajal toimub kokkupuude teise sõidukiga, on see eriti hästi kuulda, kuivõrd kokku puutuvad omavahel plastdetailid, millede kokkupuudet saadab iseloomulik heli. Seejuures nähtub tunnistaja A V ütlustest, et pärast kokkupõrget andis ta mitu korda signaali ja jäi pärast kokkupõrget enne ristmikku seisma, kuigi fooris põles lubav roheline tuli. Ka signaali andmisele kaebuse esitaja tähelepanu ei pööranud nagu ei huvitanud teda seegi, miks sõiduk, mille eest ta kõrvalepõike tegi, foori lubava rohelise tulega enne ristmikku seisma jäi ja ristmikule välja ei sõitnud. Selline asjaolu on üheselt nähtav nii tahavaatepeeglist kui ka paremast küljepeeglist. Seejuures erinevalt kaebuse esitajast sai tunnistaja A V millegipärast koheselt aru, et on toimunud kokkupõrge. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajat see ei huvitanudki, kuivõrd kokkupõrge ei olnud niivõrd tugev, et see oleks sõiduki liikumistrajektoori muutnud. Seega ei olnud kaebuse esitaja jaoks kerge kokkupuude ja 9 võimalik sõidukite kahjustamine oluline ega tähtis ning ta jätkas liikumist, kuigi pidi aru saama, et on toimunud tema enda põhjustatud liiklusõnnetus. Juhul, kui kaebuse esitaja ei kuulnud kokkupõrke heli, siis on tema terviseseisund selline, et ta peab minema uuesti tervisekontrolli ning vaegkuulmise tuvastamisel ilmselgelt ta enam sõidukit juhtida ei tohi.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd kaebuse esitajast juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitajast juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli otsa sõitnud teisele sõidukile, oli ta tekitanud asja omanikule varalist kahju ja talle ei olnud teise sõiduki omanik teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, seega ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Kaebuse esitaja selgitustest ei nähtu, et ta oleks sõiduki omaniku kohta mingeid andmeid saanud ja temaga milleski kokku leppinud. Kaebuse esitaja käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt lahkumine. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitaja kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Politseile teatas liiklusõnnetusest hoopis tunnistaja A V, kes jäi ka sündmuskohale politseid ootama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik sai liiklussituatsiooni arvestades aru sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega kaebuse esitajast sõidukijuhi eeldatavad teadmised liiklusnõuetest viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik tegutses süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadmises, et see tagajärg saabub, s.t väärtegu on toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
10 Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et N.L-i käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja pani toime
lg 1, § 46 lg 3 ning § 169 lg 4 p 4, 5 ja p 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot. Seega kaebuse esitajale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsioonide piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse liigi ja määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot. Seejuures jäeti kaebuse esitaja suhtes nii
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 11 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates N.L-i süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning tunnistaja A V sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates olulised. Küll põhjustab sõiduki taastamine olukorra, kus tunnistaja ei saa mõnda aega sõidukit aeganõudva värvimistöö tõttu kasutada. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus kaebemenetluses. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Kohtuvälisel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, samuti ei tuvastanud neid ka kohus kaebemenetluses. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed kaebuse esitaja süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, vaid alla 1/3 määra võimalikust määrast. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Samas on kaebuse esitajal ka kehtiv väärteokaristus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning varasemate väärtegude iseloom viitab samuti kaebuse esitaja hoolimatule suhtumisele juhile kehtestatud kohustustesse. Seejuures on kaebuse esitaja temale määratud rahatrahvi tasunud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.