2-23-2859/3

Tsiviilasi nr 2-23-2859 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-2859 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming TXXX TXXXXXXX hagi MXXX Txxxxxxx vastu abielu lahutamiseks Hageja: Txxx Txxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald xxxxxxxxxx Kostja Mxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, eluja viibimiskoht teadmata) Avalduse menetlusse võtmise otsustamine RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast Txxx Txxxxxxx hagi Mxxx Txxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Asjaolud ja menetluse käik TixxxTxxxxxxx esitas 18.02.2023 kohtule hagi, milles ta soovib lahutada oma abielu. Kostjaks on hagis märgitud Mxxx Txxxxxxx, kelle elu- ja viibimiskoha andmeid pole hageja näidanud. Hagi selgitusse on hageja märkinud, et Mxxx Txxxxxxx on teadmata kadunud 1982 aastast. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist kostja andmeid- sünniaja ja isanime alusel sai kohus kostja isikukoodi. Registris puuduvad tal igasugused andmed elu- ja viibimiskoha ja kontaktide kohta. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ei saa menetlusse võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 sätestab: Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et käeoelvalt ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki eeldatavalt võimalik saavutada. Hageja esitatud asjaolude alusel ja kohtu poolt kogutud andmete alusel on suur tõenäousus, et kostja ei ole elus- kostja on teadmata kadunud olnud 40 aastat ja kuna tema kohta pole tehtud ühtegi kannet rahvastikuregistrisse, siis pole ta vähemalt alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest riigi või kohaliku omavalituse asutustega suhelnud. Kohus leiab, et on peaaegu võimatu Eesti Vabariigis elada ja toimetada ilma, et selle kohta tehtaks mingitki kannet riigi poolt peetavatesse andmekogudesse. Kohus möönab, et on ka võimalik, et kostja on kunagi Eestist lahkunud, kuid kuna tema lähedased temast midagi ei tea, siis pole tema asukohta välismaal võimalik välja selgitada. Hagi menetlemiseks peab olema võimalik välja selgitada vastaspoole elu- või viibimiskoht. Menetluses on kostja üheks põhiõiguseks saada teada enda vastu esitatud hagist, sellega tutvuda ja esitada selle osas oma seisukoht (TsMS § 199 lg 1). Kuna pole teada, kus kostja asuda võiks, ei saa sellist nõuet täita. Abielu lahutuse asjas peab kohus pooled üldjuhul ka isiklikult ära kuulama (TsMS § 346 lg 2), mis pole käeolevalt võimalik, sest kohus ei tea isegi kuhu kostjale kutse saata. Seega pole menetluse läbi viimine poolte abielu lahutamiseks võimalik. Kohus märgib, et eelnev on eriti aktuaalne olukorras, kus on teada, et kostja on ka tegelikult elus. Käesolevalt on aga suur kahtlus, et kostja on surnud, kuid tema surm 1980-datel aastatel on jäänud registreerimata. Kohus selgitab, et antud olukorras oleks kohasem esitada avaldus isiku surnuks tunnistamiseks ja tema surmaaja tuvastamiseks vastavalt TsMS § 509 jj. Nõude aluseks saab olla TsÜS § 19 ja § 20. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus avaldust menetlusse ei võta. Sama paragrahvi lg 4 tuleneb, et riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule vastav taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik