(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus ÄS (äriseadustik) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 sätestatud nõuetele. 10.10.2022 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks. Kohus määras, et puudutatud isikul tuleb esitada kirjalik seisukoht sundlõpetamise osas 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates ja et puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks. Puudutatud isik on asja materjalid e-toimiku vahendusel kätte saanud 28.11.2022. Puudutatud isik kohtumäärusele vastanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist või 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara alla seadusega lubatud piiri. Äriregistri kohaselt on äriühingu osakapital 2 556 eurot. Nähtuvalt 2021.a. majandusaasta aruandest on äriühingu omakapitali summa -74 160 eurot, sellele eelneval aastal samuti -74 160 eurot. Registriosakond on netovara ebapiisavusele äriühingu tähelepanu juhtinud, kuid äriühing netovara puuduseid ei kõrvaldanud. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et puudutatud isiku netovara ei vasta seaduse nõuetele ja puudutatud isik tuleb sundlõpetada. Kohus sundlõpetab puudutatud isiku ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub puudutatud isikule kinnistu registriosa nr 2510435.
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.
ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kohus peab põhjendatuks määrata puudutatud isikule professionaalne likvideerija, eelduslikult on likvideerimist võimeline nõutaval tasemel korraldama pankrotihaldur. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud kohtule 31.01.2023 nõusoleku puudutatud isiku likvideerijaks nimetamiseks. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. 2
lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 22. augustiks 2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud
Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas
lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.