Obsah (6)

§ 201§ 90§ 91§ 224§ 99§ 88

4-23-612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-612 (2315,23,000620) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekr

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks arest 6 (kuus) päeva.

1. Mõistetud arest 6 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.04.
3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 28.02.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.01.2023 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1621347 (2315,23,000620) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 27.01.2023 kella 00.20 ajal juhtis Lembit Rohilaid Ahtri X juures Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

1 Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Kukkus nii välja, et ei olnud Austraalias välja antud juhiluba kaasas, arvas, et on autos, ei leidnud üles. Senini ei ole leidnud. Rootsis oli ka Rootsi juhiluba, kuid Rootsi juhiluba ei võtnud kaasa, sest Rootsis võeti juhiluba kaks aastat tagasi ära. Saab vahetada Eesti juhiloa vastu. Kui vaja, saab Rootsi juhiloa kätte. Kuidas eelmine kord karistati, seda ei mäleta, ka seda ei mäleta kas käis kohtus. Peab juhiloaga tegelema, saab aru, et kui on kolmas kord, siis on kriminaalkaristus. Jäätmeseaduse eest määratud karistus tuli sellest, et aitas garaaži koristada ja prügi veeti metsa alla ja see aeti tema kaela. Ei ole mingit teavitust saanud rahatrahvi kohta, oleks ära maksnud. Eelmine üldkasulik töö kindlasti mõjus, pani mõtlema. Aresti kandmisest ei ole tolku, see oleks maksumaksja raha eest, teeks midagi head. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine on aset leidnud ja on menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Isiku väide, et tal on võimalik Rootsi juhiluba, ei mängi mingit rolli. Liiklusseadus näeb ette, et kaasas ei pea kandma Eestis välja antud juhiluba, muidu on juhiloa kaasas kandmise kohustus. Alates vastulause esitamise tähtajast ei ole menetlusalune isik midagi rääkinud Rootsi juhiloast. Registri järgi on isiku elukoht Eestis ja ta pidanuks juhiloa ümber vahetama. Uue rahatrahvi mõistmist ei pea mõistlikuks, rahatrahv läheb meelest ära. Isikule on juba kohaldatud rikkumise eest aresti, mis asendati üldkasuliku tööga. Eelmine kord oli kaks rikkumist ja süü suurem, nüüd üks rikkumine. Otstarbekas oleks mõista arest, mistõttu taotleb

§ 201lg 2 järgi aresti 7 päeva.

Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

§ 90

lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91 (p 3). Lembit Rohilaidi andmeid kajastavast Transpordiameti liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivat juhiluba ei ole, millest menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal teadlik. Seega oli ta 27.01.2023 mootorsõidukit juhtides

§ 90lg 1 p 1 märgitud isikuks.

Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd väärteotoimikus leiduvast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on Lembit Rohilaid sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 29.03.2022

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Seejuures karistati Lembit Rohilaidi 29.03.2022 toime pandud teo eest Harju Maakohtu 31.05.2022 otsusega nr 4-22-1203 nii

§ 224

lg 2 kui ka

§ 201

lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ületavas seisundis kui ka mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Seejuures karistati menetlusalust isikut

§ 201

lg 1 järgi seetõttu, et ta esitas Austraalia juhiloa kehtivusega kuni 08.07.2026, kuid elas ise alaliselt Eestis, mistõttu pidanuks juhiloa vahetama

§ 99lg 6 alusel Eesti juhiloa vastu.

Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik taas, et ta teadis, et tal on autos Austraalia juhiluba, kuid ei leidnud üles. Samas oli teda juba karistatud

§ 201lg 1 järgi just seetõttu, et juhiluba on vahetamata.

Seega teadis menetlusalune isik, et see Austraalias väljastatud juhiluba tal enam juhtimisõigust ei anna ja ta pidanuks juhiloa vahetama Eesti juhiloa vastu juba rohkem kui aasta tagasi. Kohtuistungil esitas menetlusalune isik uue kaitseversiooni, mille kohaselt on tal olemas ka Rootsis väljastatud juhiluba, mille ta saaks esitada, kuid see juhiluba on Rootsis 2 aastat tagasi ära võetud. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 99

lg 1 sätestab millised välisriigis väljaantud juhiload Eestis kehtivad ning ilmselgelt oleks kehtiv ka Rootsi Kuningriigis välja antud juhiluba, kuid seda vaid tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa väljastanud riigis peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud (

§ 99lg 4).

Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on aga Rootsis välja antud juhiluba temalt Rootsis ära võetud. Seega ei kehtiks Rootsis välja antud juhiluba Eestis enne, 2 kui see juhiluba on kätte saadud ja seda on võimalik kontrollijale esitada. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalusel isikul kontrollijale esitada mitte ühtegi menetlusaluse isiku poolt väidetavalt olemas olevat juhiluba, millise esitamise kohustuse näeb ette

§ 88lg 1 ja § 96 lg 2.

Seejuures näitavad rahvastikuregistri andmed seda, et menetlusaluse isiku püsiv elukoht on Eestis ning kaks aastat tagasi ära võetud Rootsi juhiloa pidanuks menetlusalune isik samuti

§ 99lg 6 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu seega vähemalt aasta tagasi.

Kuivõrd aga juhiluba on ära võetud, ei saa seda ka vahetada. Seega ei kehtiks ka Rootsis välja antud juhiluba ning menetlusalune isik on isikuks, kellel puudub kehtiv juhtimisõigus

§ 90lg 1 p 1 mõttes.

Kuna menetlusalust isikut on aga varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on Lembit Rohilaid isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja menetlusalune isik oli 27.01.2023, mil ta taas sõiduki juhtimiselt kõrvaldati,

§ 90lg 1 p 3 märgitud isikuks.

Seda, et Lembit Rohilaid juhtis 27.01.2023 mootorsõidukit, tunnistab menetlusalune isik ka ise. Kuivõrd menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole, siis on ta üheselt teadlik ka sellest, et tal ei ole seda senini ning kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest juba arestiga karistatud, siis on ta teadlik ka sellest, et selline keelu rikkumine on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja et see ka saabub ning seejuures oli ta teadlik ka varasema karistuse pinnalt sellest, et see tegu on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd

§ 201

lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv väärteokaristus

§ 201

lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning karistuseks mõisteti menetlusalusele isikule arest, mis asendati üldkasuliku tööga, mis on täidetud 08.07.

1. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo eest vangistusega 6 kuud, milline karistus jäeti tingimisi 1 aastase katseajaga täitmisele pööramata ning katseaeg lõppes 02.08.
2. Seega pani menetlusalune isik eelmise väärteo toime temale kohtuotsusega määratud katseajal. Käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo pani menetlusalune isik toime kuue kuu möödudes eelmise väärteootsusega määratud üldkasuliku töö tegemisest. Lisaks sellele ilmnes menetlusaluse isiku isikuandmetest, et menetlusalune isik ei tööta. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et ta on tööle asunud ja töötab Norras. Kohtul andmed menetlusaluse isiku sissetuleku olemasolu ja suuruse kohta puuduvad. Seejuures ei suutnud menetluslune isik nimetada ka tööandjat ja pidi seda järele pärima telefoni teel. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt töötab ta kaks nädalat Norras ja seejärel on kodus. Sellise töögraafikuga ei ole kohtu arvates eriti võimalik piisavat sissetulekut saada. Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, s.o puuduvad 3 rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mida näitab ka eelmise rahatrahvi tasumata jätmine. Peale selle nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud teiseliigilise väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis on jäetud tasumata. Tasumata jätmist põhjendas menetlusalune isik algselt sellega, et trahv on meelset läinud, kuid seejärel hoopis teatas, et talle ei olegi mingit teavitust rahatrahvi kohta tulnud. Kohus suhtub sellisesse väitesse kriitiliselt, kuivõrd selgitusi andes suutis menetlusalune isik täpselt meenutada mille eest teda karistati, kuid menetlusaluse isiku selgituste andmiselt erinevate versioonide esitamine ja vastuoluliste põhjenduste esitamine viitab sellele, et menetlusalune isik püüab erinevate põhjendustega vastutusest pääseda ja enda käitumist õigustada. Seega on menetlusalune isik jätnud varasema määratud rahatrahvi tasumata ning tal puudub ka piisav töine sissetulek, millest rahatrahvi tasuda, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on jäänud tulemuseta ja menetlusalune isik on jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist. Seejuures ei ole teda õiguskuulekusele suunanud ei tingimisi kohaldamata jäetud vangistus ega ka üldkasulik töö. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü keskmine, kuivõrd süü suurust ei ole võimalik hinnata numbrilise näidu alusel. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses ei ole menetlusaluse isiku käitumises kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud, mistõttu ei ole tuvastatud ka asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas. Seejuures on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna ja kahel korral on teda karistatud ka sõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegemist on järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, kuid ta jätkab juhina liikluses osalemist. Isiku käitumine näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Arvestades lisaks veel menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse mõistmist toetab ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, õigupoolest ei ole ta aresti kandnud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd varasemalt karistusena kohaldatud rahatrahv, tingimuslik vangistus ja aresti asenduskaristusena määratud üldkasulik töö ei ole seda eesmärki saavutanud. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4