Obsah (4)

§ 217§ 222§ 5§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-23-319 Tsiviilasi Nikolai

) § 217 lg 1 alusel on kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise õigus vaid täitemenetluse osalisel. Maakohus leidis, et avaldajal puudub õigus esitada kohtule kaebust kohtutäituri otsuse peale. Kuivõrd täiteasjas nr 066/2010/1301 on võlgnikuks Ilja Britikov, ei ole avaldaja täitemenetluses osaline. Kaebusest nähtub, et avaldaja on kolmas isik, kes vaidlustab täitemenetluses kohtutäituri toimingut, vara arestimist. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 477 lg 1 alusel ka hagita menetluse avalduse kohta. Kohus järeldas, et kaebus on õiguslikult perspektiivitu, kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja kaebusega ei ole võimalik avaldaja taotletud eesmärki saavutada. MÄÄRUSKAEBUS 3. 1. veebruaril 2023 esitas avaldaja määruskaebuse, millega taotleb tühistada Viru Maakohtu 16. jaanuari 2023 kohtumäärus ja saata asi tagasi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõigust. Avaldaja hinnangul on ta täitemenetluses osaline tulenevalt

§-st 5, kuna täitemenetlus puudutab tema õigusi. Sellest lähtuvalt on avaldajal ka

§ 217lg-st 1 tulenev õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale.

Kaebuse esitamine ei välista tema õigust esitada 2 hagi

§ 222lg 1 järgi.

Avaldaja leiab, et kohus ei ole õigesti tuvastanud, kes on täitemenetluses osalised

mõttes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu kohtumäärus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Täitemenetluse raames täiteasjas nr 066/2010/1301 arestis kohtutäitur võlgniku liikmesuse liikmemaksumääraga 190/6251 Hooneühistus VALGE KAJAKAS. Vastavalt äriregistri andmetele kuulub vastav liikmesus hooneühistus võlgnikule Ilja Britikovile.

§ 5

lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Vaidlusaluses asjas ei ole arestitud vara (hooneühistu liikmesus) registreeritud avaldaja nimele, täitur on täitetoimingute tegemisel lähtunud registriandmetest ning arestinud võlgniku nimel oleva vara. Äriregistris puuduvad andmed selle kohta, et liikmesus kuuluks avaldajale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja on kolmas isik, kes vaidlustab täitemenetluses kohtutäituri toimingut, vara arestimist.

1. Analoogilises asjas on Riigikohus
2. septembri
3. a määruse 3-2-1-95-15 p-s 20 selgitanud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumitest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Sama määruse p-s 21 on Riigikohus selgitanud, et kohtutäituril on üksnes piiratud võimalus vabastada asi arestist kolmanda isiku avalduse alusel

§ 77lg 2 järgi, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja.

Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule

§ 77lg 3 järgi õigust esitada vara arestist vabastamise hagi.

Ka kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (

§ 217) ei ole vara arestist vabastamiseks õige õiguskaitsevahend.

Selle raames ei saa vähemasti üldjuhul lahendada vaidlust arestitud eseme kuuluvuse üle. Selleks tuleb kolmandal isikul esitada

§ 222järgi hagi.

Praegusel juhul ei ole tegemist mitte asja, vaid õiguse arestimisega, mille suhtes kohalduvad aga samad põhimõtted. 7.

§ 217

lg 1 kohaselt saab kaebuse kohtutäituri otsuse peale esitada üksnes täitemenetluse osaline, seetõttu ei ole kolmanda isiku kaebus kohtutäituri otsuse peale asjakohane õiguskaitsevahend hooneühistu liikmesuse kuuluvuse küsimuses.

§ 222

lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Kuna avaldaja ei ole täitemenetluse osaline, on avaldajal võimalik oma eesmärgi täitmiseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

§ 222järgi. 3 8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Ts

MS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4