Obsah (9)

§ 113§ 415§ 35§ 88§ 76§ 100§ 101§ 42§ 41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-17951 Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Osaühing Aktiva Finants hagi L M vastu

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1 Menetluskulud

1. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I HAGEJA NÕUE
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 25.01.2018 xxx krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 1470 eurot ja laenulepingu nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu s 700 eurot. Kostja on tasunud laenuandjale lepingu nr xxx põhivõla katteks kokku 374,71 eurot ning lepingule nr xxx põhivõla katteks kokku 326,54 eurot. Kokku 477,52 eurot, seega on põhiosa võlgnevus 991, 23 eurot (1470 + 700 – 374,71 – 326,54 – 477,52). Hagejale laekunud summa on arvestatud juhindudes

§ 415lg 2.

2. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx 25.08.2019 lepingu xxx üles ning 27.07.2019 lepingu xxx üles. xxx loovutas 27.08.2019 kostja vastase nõude hagejale. Hageja tugineb

§-le 101 lg 1 p 6, 113, 164, 416 ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 991,23 eurot, intressi 138,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 793,32 eurot ja viivise alates 16.11.2021 kuni põhinõude 991,23 eurot täitmiseni 36,02% aastas. II KOSTJA VASTUS 3. Kostja hagi ei tunnista. Hagis ei kajastu ka, millal ja missugustes summades kostja makseid on teostanud ja mille katteks laekunud maksed on arvestatud. Hagejal puudub õigus nõuda viiviseid 36,02% aastas.

§ 415

lg 1 järgi ei või tarbijalt nõuda viivist rohkem kui

§ 113lõikes 1 sätestatud (Riigikohtu otsust 3-2-1-25-16).

Kummaski ülesütlemise teates ei kajastu missuguse ajaperioodi sh tagasimakse tähtaegade osas võlgnevus esineb. Hagejal puudus õigus laenulepinguid üles öelda. III KOHTU PÕHJENDUSED 4. Arvestades hagi hinda 2279, 96 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et xxx ja kostja sõlmisid 25.01.2018 krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1470 eurot ja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu s 700 eurot ning xxx loovutas 27.08.2019 nõude hagejale. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga

§-de 52 lg 1, 621, 401 lg 1, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Samuti saab lepingutingimusi pidada tüüptingimuseks (

§ 35

). Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks lepingu tingimused eraldi läbi rääkinud. 5. Kostja väitel ei olnud laenuandjal õigust laenulepingut üles öelda, kuna ülesütlemise teadetes ei kajastu missuguse ajaperioodi sh tagasimakse tähtaegade osas võlgnevus esineb. 2 Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas ülesütlemise teadetes on välja toodud konkreetselt milliste kuude eest võlgnik ei ole tasunud. Asja materjalidest nähtub, et kostja on jätnud tasumata rohkem kui pool mõlema lepingu põhiosa maksetest. Ülejäänud ülesütlemise eelduseid kostja vaidlustanud ei ole.

§ 88

lg 1 järgi võib eelkõige võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab. Kuna kostja ei ole määranud millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis, ei oli hagejal

§ 415lg 2 alusel õigus määrata, et millised summad ta luges tasutuks.

6. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (

§ 76lg 1 ja 82 lg 1).

Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust

§ 100

mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist

§ 101lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 990, 48 eurot ja intress 138,37 eurot. 7. Hageja nõuab viivist 36,02% aastas. Kostja väitel ei või

§ 415

lg 1 järgi tarbijalt nõuda viivist rohkem kui

§ 113lg 1 sätestatud.

Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13).

§ 113

lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega ületab hageja poolt nõutav viivisemäär seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra ja lähtuvalt

§ 42lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 on selline kokkuleppe tühine.

8. Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes

§ 41

selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras, so 176, 19 eurot, perioodi 27.08.2019-15.11.2021 eest ja edaspidi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2023 lahendiga. 3