Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. veebruar 2023 Tsiviilasja number 2-2

) § 97 p 3 ja § 96, mis näevad ette, et oma vanemalt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav täisealine laps, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Sellise 4 nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja vanem; 2) hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama; 3) kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Selle üle, et kostja on hageja isa, vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on raske puudega ja ta ei ole võimeline ise endale ülalpidamiseks vajalikku raha teenima. Hageja ema on Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12254 määratud hageja eestkostjaks. Hageja on puuduva töövõimega ning sügava puudega. Tal on sügava puude raskusastmele vastav keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle, samuti vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Kostja väitel saab hageja riigilt toetusi, mille arvel peaksid tema vajadused saama rahuldatud. Hageja väidetel ei piisa toetustest selleks, et katta kõiki hageja vajadusi. Seega oleks hagejal tulenevalt

§ 97

p-st 3 õigus saada kostjalt ülalpidamist eeldusel, et tema enda sissetulekust enda ülalpidamiseks ei piisa. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi (

§ 99lg 2).

Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine laps elatise saamiseks

§ 99järgi igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (Riigikohtu 19.

oktoobri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Maakohus luges tõendatuks, et hageja enda sissetulek on 507 eurot 60 senti, s.o sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti (tl 31) ja Eesti Töötukassa toetus 453 eurot 90 senti (tl 32). Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ühekordsete maksekorraldustega ei saa tõendada hageja kuusissetulekut. Hageja puudest tulenev seisund on muutumatu ja kohtul ei ole alust arvata, et hageja sissetulekud oleksid olnud ajas muutuvad. Kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on kohtul ülalpidamisasjas kohustus ka endal nõuda, et pooled esitaksid tõendeid. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja sellele, et hagejal on vandeadvokaadist esindaja, kellele peab olema arusaadav, mida tähendab kulutuste tõendamine, on hageja oma tõendamiskoormust väga puudulikult täitnud. Kostja on menetluses korduvalt väljendanud seisukohta, et hageja nõue tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna see ei ole tõendatud. Maakohus leidis, et elatisenõuet ei saa jätta täies ulatuses rahuldamata üksnes seetõttu, et hageja ülalpidamiskulude suurus on puudulikult tõendatud. Tavaolukorras on eeldus see, et igal inimesel kulub mingi raha elamisele. Seetõttu analüüsis maakohus hageja esitatud asjaolude ja tõendite alusel hageja vajadusi ja nendega seotud põhjendatud kulutusi. Kostja, hageja kuludele vastu vaieldes, on esile toonud, et hageja elab koos ema ja veel kahe lapsega Võrus, Roosisaarel asuvas X talus ja et seal elab peale hageja pere ka teisi inimesi. X talu on majandustegevuseks mõeldud majutusasutus, mida hageja peab kostjaga ühise äriühingu OÜ XXXXXXXXXXXXXXX kaudu (tl 104). Maakohus nõustus kostjaga, et hageja esitatud elektriarved kajastavad kogu puhkekompleksi elektrikulu ja see ei saa olla üksnes hageja kulu. Samuti nõustus maakohus kostjaga selles, et kõnealune kulu on puhkekompleksi pidava äriühingu kulu, sest hageja esitatud
2. a detsembrikuu elektriarvetest (tl 83–84) nähtub, et nende järgi on maksja OÜ XXXXXXXXXXXXXXX, mitte hageja ema. Eeltoodust nähtub, et hageja eluasemekulusid kannab hageja ema ja kostja ühine äriühing. Hageja ema kontoväljavõttest ajavahemiku
3. detsember 2020 kuni
4. november 2021 kohta (tl 50–70) ei nähtu, et hageja ema oleks seoses hageja elukohaks oleva X taluga mingeid kulutusi kandnud. Hageja ema on küll tasunud XX korteriühistu arveid, kuid poolte avaldatud ja vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt ei ole see hageja elukoht. 5 Ravimite kulu tõendamiseks on hageja esitanud Kagukeskuse Südameapteegi arve (tl 82), millest nähtuvalt on
5. detsembril 2021 apteegist ostetud järgmised ravimid: Lorans 2,5 mg, Risperidon Actavis 2 mg, Magne B6, 400 mg Ibumetin ja 400 mg Ibumax. Lorans on ärevusevastane ravim ning Risperidon Actavis on antipsühhootikum. Maakohus nõustus kostjaga, et Ibumetin ja Ibumax on ravimid, mis on eelduslikult mõeldud kõigile pereliikmetele. Ka ei ole need sellised ravimid, mida tarbitakse pidevalt. Seega ostetakse selliseid ravimeid tavaliselt mõned korrad aastas ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Sama käib ka toidulisandi Magne B6 kohta, mida ei tarvitata pidevalt, vaid kuuridena tervise toetamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et nimetatud ravimid (Ibumetin ja Ibumax) või toidulisand Magne B6 oleksid üksnes hageja jaoks. Küll aga selgitas hageja ema kohtuistungil, et hageja peab tarvitama rahusteid ning seega saab eeldada, et Lorans ja Risperidon on hageja ravimid ning ta peab neid oma terviseseisundi tõttu pidevalt võtma. Kõike eelnevat kogumis arvestades, samuti arvestades seda, et hageja võtab aeg-ajalt ilmselt ka muid ravimeid, võib ravimikulu 20 eurot ühes kuus pidada põhjendatuks ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Maakohus pidas 300 euro suuruse avaldatud toidukulu ülepaisutatuks. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega arvestusi pere toidukulude kohta, mille alusel saaks hagejale langeva osa selgelt välja arvutada. Hageja ema kontoväljavõttest (tl 50–70) nähtuvalt on hageja ema pangakaardiga tasudes ostnud toitu harva. Hageja esitatud juhuslike ostutšekkide põhjal ei ole ühe kuu keskmist toidukulu võimalik täpselt kindlaks teha. Siiski saab esitatud tõendite põhjal kogumis teha üldisi järeldusi selle summa suurusjärgu kohta, mida pere toidu ostmisele kulutab. Seaduse mõtte kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse hageja elulaadist tulenevaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Maakohus leidis, et maiustuste, jäätise ja energiajookide või limonaadi kulud ei ole eluks vajalikud ega kuulu seetõttu hageja põhjendatud ülalpidamiskulude hulka ning neid ei saa elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Nende toidukaupade peale, mis on põhjendatud ja vajalikud ning mis on mõeldud kogu perele, on emal
6. jaanuarist 2022 kuni
7. jaanuarini 2022 ehk umbes poole kuu jooksul kulunud kokku 88 eurot 43 senti. Arvestades seda, et kõnealune ajavahemik on veidi lühem kui pool kuud, ümardas maakohus seda kulu ülespoole ja leidis, et poole kuu jooksul on hageja ema kulutanud pere toidule 100 eurot, mis teeb 200 eurot kuus. Kuna peale hageja on peres veel kaks last ja ema, siis on hageja osa sellest 200 / 4 = 50 eurot ja seda summat tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Maakohus märkis, et kõnealune summa on kahtlemata väiksem, kui võiks tavapäraselt olla neljaliikmelise heal järjel oleva pere liikme toidukulu, kuid selle põhjuseks võib olla asjaolu, et osa kulutustest kantakse vanemate äriühingu kaudu. Hageja on märkinud kütusekuluks 100 eurot kuus. Hageja ema konto väljavõtte kohaselt on hageja ema kuue kuu jooksul teinud kulutusi autokütusele kokku 582 eurot 80 senti, mis on ühes kuus keskmiselt 97 eurot 13 senti. Sellest hageja arvestuslik osa on 97,13 / 4 = 24 eurot 28 senti ehk ligikaudu 24 eurot ja seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Hageja on oma kuludena märkinud ka riiete ja jalanõude kulu 150 eurot ühes kuus. Kohtu arvates on see kulu ülepaisutatud. Hageja on esitanud XXX OÜ
8. augusti
9. a mahakandmise arve (tl 36 pöördel), millest nähtuvalt on nimetatud äriühing maha kandnud 450 euro väärtuses riideesemeid. Maakohus nõustus kostjaga, et eelnimetatud mahakandmise arve ei tõenda hageja kulusid. Maakohus möönis, et ilmselt ei ole hagejal sellest äriühingust võimalik saada kõiki vajalikke riideid ja leidis, et põhjendatud ja vajalik kulu riietele ja jalanõudele on 30 eurot kuus ning seda tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Selle üle, et hageja vajab oma terviseseisundi tõttu enda kõrvale isikut, kes temaga tegeleks, ei ole vaidlust. Hagejal on tugiisik, kellega Meiela on sõlminud töövõtulepingu. Hageja selgituste kohaselt saab tugiisik iga kuu 120 tunni eest 655 eurot ja hageja ema maksab sellest poole, ehk 327 eurot 50 senti. Maakohus nõustus kostjaga, et tõendatud ei ole, et töövõtulepingu järgi 6 peaks hageja ema ise tugiisikule midagi maksma. Samuti ei nähtu hageja ema kontoväljavõttest, et hageja ema oleks Meielale hüvitanud poole tugiisikuteenuse tasust. Hageja on väitnud, et kuna igas kuus on keskmiselt 720 tundi ja hageja vajab ööpäevaringset järelevalvet, peab hageja ema maksma tugiisikule lisaks, et tugiisik oleks kogu aeg hagejaga. Isegi, kui hageja vajab ööpäevaringset hooldust, ei tähendada see, et tugiisik töötab igas kalendrikuus 30 ööpäeva. Hageja tugiisik S.R. töötab Meielaga sõlmitud töövõtulepingu alusel 120 tundi kuus ehk 4 tundi päevas. Hageja võib vajada ööpäevaringset järelevalvet, kuid ei saa eeldada, et kõnealune tugiisik töötaks 24 tundi ööpäevas. Maakohus leidis, et hageja vajab abi suuremal määral, kui Meielaga sõlmitud leping seda praegu võimaldab. Kohtu arvates on mõistlik, et tugiisik hoolitseks hageja eest 8 tundi päevas. Hageja ema on ka ise kohtule avaldanud, et hageja eest hoolitsevad lisaks ka tema ise ja tema ema, seega on 8 tundi ööpäevas see aeg, mil hageja mõistlikult võttes tugiisikut vajaks. Seega on hagejal lisaks Meielaga sõlmitud lepingule täiendav abivajadus sama suure summa ulatuses, nagu hageja sõnul kulub tugiisikule praegu lepingu alusel ehk veel 655 eurot. Seda saab pidada hageja ülalpidamiseks vajalikuks kuluks. Hageja ema konto väljavõttest nähtub, et ta on vähemalt
10. a aprillist kuni novembrini hageja tugiisikule ka ise raha maksnud. Kokkvõttes on kõiki asjaolusid arvestades hageja ülalpidamiskuluks ühes kuus 20 euro suurune ravimikulu, 50 euro suurune toidukulu, 24 euro suurune kütusekulu, 30 euro suurune riiete ja jalanõude kulu ning 655 euro suurune tugiisiku kulu, s.o kokku 779 eurot. Kuna hageja enda sissetulek on 507 eurot 60 senti kuus, siis on hageja abivajaduse suurus 271 eurot 40 senti (799 – 507,6). Kuna vanemad peavad hagejat pidama üleval võrdses ulatuses ja kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, millest nähtuvalt oleks vanemate ülalpidamisvõimekus erinev, siis on kostja kohustuse ja ühtlasi elatise suurus 135 eurot 70 senti (271,4 / 2) kuus, mis tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja alates hagi esitamisele järgnevast kuust, s.o
11. septembrist 2021 kuni hageja ülalpidamisvajaduse äralangemiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud 13 kuu elatis (ajavahemik
12. september 2021 kuni
13. september 2022), mis on kokku 13 ×135,7 = 1764 eurot 10 senti. Elatise kohustatud isikult väljamõistmise eeldusena peab kostja olema rikkunud ülalpidamise kohustust, mis tähendab seda, et ta kas ei ole hagejale üldse ülalpidamist andnud või ei ole seda andnud piisavalt. Selle üle, et kostja ei ole rahalise panusega osalenud hageja ülalpidamisel, vaidlust ei ole. Kostja on üksnes väitnud, et hageja viibib vahel ka tema juures ja sel ajal annab kostja hagejale vahetut ülalpidamist ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Maakohus leidis, et kostja juures mõnepäevast viibimist kuus ei saa elatise suuruse määramisel arvestada. Ka alaealise lapse elatise määramisel arvestatakse kohustatud vanema juures viibimist elatise suurust vähendava asjaoluna üksnes siis, kui laps viibib kohustatud vanema juures vähemalt 7 päeva kuus. Seega ei ole praegusel juhul põhjust elatise suurust vähendada. Kostja on väitnud ka seda, et ta on andnud hagejale muud vahetut ülalpidamist. Seda ei ole kostja aga tõendanud. Kostja ei ole esile toonud ka muid asjaolusid, mis annaksid alust elatise suurust vähendada. Hageja on palunud mõista välja ka tagasiulatuva elatise ajavahemiku august
14. a kuni august
15. a eest.

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse kaalumisel tuleb arvestada seda, kas hageja on enne kohtusse pöördumist kostjalt elatise tasumist nõudnud. Hageja ema kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole kostja käest raha küsinud (tl 72). Kuna hageja ema ei ole enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist nõudnud, siis on põhjendatud kaaluda, kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks praegusel juhul kooskõlas hea usu põhimõttega. Arvestada tuleb ka sellega, et hageja ema ja kostja peamine vaidlusküsimus selles menetluses ei ole olnud mitte niivõrd see, kas ja kui suures ulatuses peaks 7 kostja hagejat rahaliselt toetama, vaid see, kas kostja peaks hageja eest vahetult hoolitsema. See, et vaidluse kese on pigem hageja hooldamine, nähtub väga selgelt ka poolte kompromissiläbirääkimistest. Hageja ema ei olnud nõus mitte ühegi summaga, mida kostja pakkus ja tema enda kompromissiettepanekud sisaldasid kõik klauslit, et kostja peab hageja kasvõi osa ajast enda juurde võtma. Kohtuistungil möönis hageja ema kohtu küsimusele vastates, et vaidluses ei ole esiplaanil mitte niivõrd rahaline külg, kuivõrd see, et kostja aitaks hageja eest hoolitseda ja võtaks vastutuse (tl 71). Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tagasiulatuv elatis ilmselt ei täidaks praegu enam oma eesmärki (rahuldada hageja igapäevaelu vajadusi), samuti on kostja vähemalt kaudselt oma äriühingute kaudu hageja ülalpidamises osalenud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 327 eurot (s.o pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära) kuni ülalpidamisvajaduse äralangemiseni ning jätta apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tuginenud kostja üldsõnalistele põhjendustele. Maakohus on jätnud arvesse võtmata hageja poolt esitatud tõendid kulutuste olemasolu ja suuruse kohta. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid, mis tõendavad nii igapäevaseid kulutusi, kui ka ajalist panust, mida hageja eest hoolitsemine eeldab. Hageja puhul on tegemist puudega inimesega, mille tõttu kuluvad riietel ja jalanõudel teatud osad kiiremini, kui taolise puudeta inimestel. Hageja ülalpidamiskulud on tõendatud. Maakohus on jätnud kohaselt arvestamata asjaoluga, et hageja puhul on tegemist 24/7 hoolitsust vajava puuduva töövõime ja sügava puudega isikuga, kelle eest hoolitsemine on täiel määral ema kanda.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täisealise lapse puhul sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (

§ 99lg 1).

Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Selleks, et hageja elatisenõue seadusjärgses määras oleks põhjendatud, pidi hageja põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu kuus 2021. aastal olema vähemalt 1091 eurot 60 senti (507,60 (sissetulek) + 584 (2x292) (elatis)). Hageja poolt esitatud seisukohad ja tõendid ei kinnita, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on vähemalt 1091 eurot 60 senti. Hageja poolt esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik määratleda, milline on hageja igakuine tulu ja kulu ning milline on hageja igakuine abivajaduse suurus. Hageja igakuised ülalpidamisega seotud kulud ei ületa hageja igakuised tulusid. Miinimumelatis ei ole kehtiva perekonnaseaduse järgi enam pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast (

§ 101

). Seega on hageja poolt tema nõude sidumine Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääraga (pool alammäärast) põhjendamatu. Hageja ei too apellatsioonkaebuses välja ühtegi konkreetset asjaoludele ja tõenditele tuginevat näidet selle kohta, millist tema tõendit ei ole maakohus arvestanud ja miks on see kaasa toonud ebaõige lahenduse. 8 Hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Maakohus selgitas hagejale korduvalt tõendamiskoormise jaotust ning hageja sai vähemalt 5–6 võimalust oma seisukohtade (sh kulude sisu ja suuruse) esitamiseks ja tõendamiseks. Suur osa hageja poolt välja toodud kuludest ja nende suurus jäid tõendamata. Kostja ei pea hagi põhjendatuks, kuid on algusest peale soovinud vaidluse lahendada kompromissiga, sh pakkunud kompromissisummaks 100 eurot kalendrikuus ja 130 eurot kalendrikuus. Kuivõrd maakohtu poolt väljamõistetud summa oli sarnane viimases kompromissettepanekus nimetatud summaga, siis kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Hageja igakuise sissetuleku suurus ei ole igas kalendrikuus ühesugune, s.o 507 eurot 60 senti. Näiteks on jaanuaris

1. a sissetuleku suurus olnud vähemalt 515 eurot 29 senti. Hageja ei andnud menetluses selgitusi selle kohta, kas ja mismoodi muutub igakuine sissetulek, kuigi see oli tema põhjendamis- ja tõendamiskohustus (TsMS § 230 lg 1). Elatise väljamõistmise korral tuleks kohtul hinnata iga kulu mõistlikkust ja põhjendatust. Otsusest ei nähtu põhjendusi ega viiteid konkreetsetele tõenditele, millele tuginedes on maakohus leidnud, et tugiisiku kulu 655 eurot on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb kogu ulatuses arvestada ülalpidamiskulu sisse. Asjaolu, mitu tundi on tugiisik koos hagejaga igas kuus, oleks hageja saanud ja pidanud kohtule esitama ja ära tõendama. Praeguses menetluses ei ole põhjalikult arutatud ja tõendatud seda, milline on hageja vajadus tugiisiku järgi. Maakohus leidis põhjendatult ja õigesti, et tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud, kuid apellatsioonkaebusest ei nähtu, mis põhjendustel hageja maakohtu lahendi vastava osa vaidlustab. Hageja ema eesmärk ei ole mitte elatise saamine, vaid asjaolu, et kostja veedaks rohkem aega hagejaga. Tegemist on hageja hooldusõigust / eestkostet puudutavate küsimustega, mida ei ole võimalik käesolevas menetluses lahendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise perioodi
3. september 2021 kuni
4. september 2022 eest summas 2349 eurot 10 senti ning igakuise elatise 180 eurot 70 senti alates
5. oktoobrist 2022 kuni hageja ülalpidamisvajaduse äralangemiseni. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamise osas ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud selgitamiskohustust, maakohtu otsus on selge ja jälgitav. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja on sügava puudega täiselaine isik, seega on tema elatisenõude aluseks

§ 97

p 3, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Maakohus tuvastas hageja sissetulekute suuruse. Kuigi kostja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et hageja sissetulek ei ole igas kuus ühesugune, ei ole kostja ise maakohtu otsust vaidlustanud. Hageja on tõendanud oma sissetuleku suurust, mis seisneb talle makstavates toimetulekuga seotud toetustes ning maakohus asus põhjendatud seisukohale, et 9 hageja puudest tulenev seisund on muutumatu ja ei ole alust arvata, et hageja sissetulekud oleksid olnud ajas muutuvad. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatust, et hageja sissetulekuks ühes kuus on 507 eurot 60 senti. Maakohus leidis põhjendatult, et miinimumelatise rakendamine täisealiseks saanud abivajavate laste elatisenõuetele (

§ 97p ja 3) ei ole põhjendatud.

Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära (vt ka Riigikohtu 19.

oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Asja tuleb lahendamisel lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Ringkonnakohus palus hagejal täpsustada, mis on konkreetne kulu, mida on maakohus hageja hinnangul ebaõigesti hinnanud. Hageja eestkostja tõi ringkonnakohtu istungil esile, et selliseks kuluks võib olla hagejale terveks päevaks hoidja palkamine, s.o 40–50 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulu suurusele vastuväidet esitanud. Muid arvutusi ega viiteid konkreetsetele kuludele, mida maakohus jättis hageja hinnangul põhjendamatult arvestamata, hageja esile ei toonud. Ringkonnakohus leiab, et menetluses on tõendamist leidnud, et hageja vajab igapäevast, ööpäevaringset järelevalvet ning hooldust. Sügava puudega lapse, sh täisealise lapse eest hoolitsemine nõuab erilist pühendumust. Riigikohus on sellist hooldamist võrrelnud nt alla kolmeaastase lapse eest hoolitsemisega, mis ei võimalda vanemal ülalpidamiseks sissetulekut hankida (Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-15, p 11). Asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt tugiisikut, on tõendatud MTÜ Toetuskeskus Meiela hagejale teenuse osutamise lepinguga (tl 33). Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja tugiisikut ei vajaks. Hageja ei saa ka lihtsamate igapäevaste toimingutega ilma kõrvalise abita hakkama. Hagejal on tugiisik, kes osutab hagejale igapäevaelu toetamise teenust MTÜ-ga Toetuskeskus Meiela sõlmitud lepingu alusel mahus 120 tundi kuus, s.o 4 tundi päevas (tl 33). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja eestkostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja eestkostja ka ise teinud ülekandeid tugiisikule. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja vajab tugiteenust suuremas mahus, kui on teenuse osutamise lepinguga kokkulepitud. Maakohus luges mõistlikuks ajakuluks, mil tugiisik hoolitseb hageja ees, 8 tundi päevas ning luges hageja vajalikuks kuluks ka teenusele vastava tugiisiku tasu. Kostja maakohtu otsuse peale, s.h tuvastatud tugiisiku vajaduse ega kulu osas, apellatsioonkaebust esitanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega tugiisiku vajaduse ning kulu suuruse kohta. Hageja eestkostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja eestkostja on igakuiselt tasunud tugiisikule (S.R.) raha selgitusega „teenus“ (tl 54–70). Kostja ei ole väitnud, et tugiisik oleks hagejale või hageja eestkostjale muid teenuseid, kui hageja hooldamine, osutanud. Lisaks tugiisikule tegelevad hageja eest hoolitsemisega tema sugulased. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja eestkostja ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukoht, et aeg-ajalt on vaja ka lisaks sugulaste abile ja tugiisiku teenusele võtta täiendavalt terveks päevaks hagejale hoidja. Kostja ei ole nimetatule 10 vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nimetatud hoidja päevatasu suurus 40–50 eurot mõistlik. Puudega täisealise lapse hooldamise kulusid tuleb arvestada puudega täisealise lapse enda ülalpidamiskulude hulka

§ 97

p 3 ja § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ning teda ülal pidama kohustatud isikud peavad mh kandma ka tema hooldamisest tingitud kulutused. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja eestkostjal kui tema eest hoolitseval vanemal tekkida vajadus sellise täiendava hoidja järele vähemalt paar korda kuus ning vastavad kulud tuleb vanemate vahel jagada võrdselt. Täiendava hoidja keskmine tasu oleks seega 45 eurot [(40+50)/2]. Kui kumbki vanem peaks kandma kulud võrdselt, oleks hageja ülalpidamiskulu maakohtu poolt tuvastatust suurem 90 eurot võrra (45x2), millest poole peaks kandma kostja. Seega tuleb maakohtu poolt hageja kasuks väljamõistetavat elatist suurendada 45 euro võrra. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja elatis 180 eurot 70 senti (135,70+45).

1. Hageja vaidlustas maakohtu otsust muuhulgas ka osas, millega maakohus jättis hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus palus korduvalt täpsustada, mida on maakohus hageja hinnangul tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti hinnanud või hindamata jätnud. Hageja ei ole kohtunõuet täitnud. Lisaks on hageja seisukoht tagasiulatuva elatise nõude osas olnud vastuoluline, ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et on nõus tagasiulatuva elatise nõudest mitte välja tegema. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tagasiulatuva elatise nõuet rahuldamata jättes rikkunud ei materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et tagasiulatuv elatis ei täidaks ilmselt enam oma eesmärki (rahuldada hageja igapäevaelu vajadusi).
2. Maakohus mõistis otsuse selguse ja täidetavuse huvides elatise hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ajavahemiku eest välja ühekordse summana. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurust, tuleb arvutada ka perioodi
3. september
4. a kuni
5. september
6. a eest sissenõutavaks muutunud elatise suurust ümber. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja eespoolviidatud perioodi eest sissenõutavaks muutunud elatis 2349 eurot 10 senti (180,70*13).
7. Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 11