Obsah (5)

§ 262§ 48§ 68§ 16§ 56

4-22-38 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märtsil 2022.a Tallinnas Väärteoasja number 4-22-38 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tiken

§ 262

lg 1 tunnustel Menetlusalune isik Ramon Polakes (isikukood 39412150284 elukoht xxx, xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxx, tel xxxxxxxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg 15.03.2022 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Vizel Menetlusalune isik Ramon Polakes Tunnistajad Y, W RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 48

, 262 lg 1 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ramon Polakes

§ 262

lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 10 päeva.

§ 68

lg 2 alusel lugeda kinnipidamise aeg 11.12.2021 kell 04.34 – 12.12.2021 kell 09.30 s.o 1 päev karistusaja hulka. Kandmisele kuulub seega 9 päeva aresti. Kohustada Ramon Polakest ilmuma aresti ärakandmisele Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald Harjumaa hiljemalt 27.05.

1. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Ramon Polakese suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 15.04.2022.a. Asjaolud Väärteoprotokoll AB1612634 on koostatud selles, et Ramon Polakes 11.12.2021 kell 04:00 aadressil xxx tekitas kestvalt müra ehk vali muusika, bass ja lärm, millega häiris oluliselt naabrite Y. rahu. Rahu häirimine reedest laupäevani kaasarvatud on keelatud ajavahemikul 00:00- 07:
2. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Oma sellise tegevusega rikkus Ramon Polakes korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime karistusseadustiku § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Ramon Polakes tunnistas ennast kohtuistungil süüdi. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Y ja W. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 2); - karistusregistri väljatrükk (lk 3-4); - isiku kinnipidamise protokoll (lk 5); - isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 6); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 7); - e-kiri korteri müügikuulutuse lingiga (lk 32). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et isiku süü on leidnud tõendamist, ta on oma süüd tunnistanud. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et rikkumised on korduvad. Isikut on korduvalt karistatud rahatrahvi ja üldkasulik tööga, kuid see ei ole mõju avaldanud. See näitab isiku suhtumist teistesse isikutesse ja üldisesse korda. Taotleb karistamist arestiga 10 päeva. Ei ole nõus aresti asendamisega ÜKT-ga. VTMS § 83 p 2 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, alaealise mõjutusvahendi kohaldamine või loomapidamise keelamine. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, uurinud väärteoasja dokumentaalseid tõendeid, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, seisukohale, et Ramon Polakese süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendatud. Ramon Polakest süüdistatakse

§ 262

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises. Väärteoprotokolli kohaselt 11.12.2021 kell 04:00 aadressil xxx Ramon Polakes tekitas kestvalt müra ehk vali muusika, bass ja lärm, millega häiris 2 oluliselt naabri Y rahu. R. Polakesele heidetakse ette korrakaitseseaduse (edaspidi ka KorS) § 56 lg 2 sätestatud nõuete rikkumist. Tunnistaja Y selgitas, et 11.12.2021 ärkas kella 3-4 ajal öösel üles, kostis vali muusika ning ta ei saanud uuesti magama jääda. Ka abikaasa ei saanud. Teadis, et tegu korteriga, kus on ka varem öörahu rikkumine olnud, seetõttu helistas politseisse. Politsei võttis R. Polakese kaasa ning külalised pidid lahkuma. On ka varem 2-3 korda politsei kutsunud, ka naabrid on seda teinud. Lärm kestis ka siis kui politsei saabus. Ramon Polakese enda ütluste kohaselt detaile 11.12.2021 toimunust ei mäleta, oli väike sünnipäeva istumine ja sai lärmi tehtud ja alkoholi tarvitatud. Ei usu, et keegi valetab. Alkoholi tarvitamisega on probleemid, seetõttu öine lärm sage. Ühistu kogus allkirju, et korter müüki panna. Korter läks müüki lärmi tõttu. Tunnistaja W ütluste kohaselt on Ramon Polakesega kokku puutunud tööalaselt vähemalt neli korda, neist kolmel korral öörahu rikkumise tõttu. 11.12.2021 trepikotta sisenedes kuulis tugevat bassi üle trepikoja. Uksest sisse astudes oli kuulda heli ja bassi, mis kostus. Mida kõrgemale läksid, seda valjemini oli kuulda. Muusika kostus korterist nr 5. Koputasid uksele, pidid rakendama rohkem jõudu, et korteris olevad isikud koputust kuuleks. Ukse tegi lahti R. Polakes, kes oli alkoholijoobe tunnustega, kuid mitte niivõrd joobes, et ei tajuks, et on toime pannud õigusvastase teo. Ta sai korraldustest aru, kuid ei täitnud neid. R. Polakes toimetati arestimajja, külalised said korraldustest aru, nad olid adekvaatsed ja lahkusid korterist. Isiku kinnipidamise protokoll ning isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitavad teo toimepanemise aega ja kohta ning asjaolu, et just R. Polakes oli isikuks, kes müra tekitas. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et R. Polakes oli alkoholijoobes. Tunnistajate ütlused haakuvad dokumentaalsete tõenditega ning vastuolusid väärteoasjas kogutud tõendites ei esine. Ramon Polakes on tunnistanud süüd ja kinnitanud, et oli sünnipäev, lärmati ja tarvitati alkoholi. Eeltsiteeritud tõenditega on seega tõendatud müra ehk vali muusika, bassi ja lärmi tekitamine R. Polakese poolt öisel ajal.

§ 262puhul on tegemist blanketse normiga, mille dispositsioon kasutab Kor

S mõisteaparaati, mistõttu tuleb avalikku korda kaitsvate süütegude sisustamisel pöörduda ennekõike korrakaitseseaduse mõisteaparaadi poole. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni 2017.a otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 21). Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s
2. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maaala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Väärteoprotokollist nähtuvalt toimus müra tekitamine Ramon Polakese elukohas, st korteris, mis ei ole avalik koht KorS § 54 mõttes, kuivõrd korter on mõeldud kasutamiseks määratletud isikute ringile ning sinna puudub juurdepääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. N-ö mitteavalikus kohas avaliku korra rikkumise võimalusele viitab KorS § 56 lg 2, mille kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Ka Riigikohus on (nt lahendis 4-166493/27) asunud seetõttu seisukohale, et § 262 hõlmab nii KorS § 56 lg-s 1 kui lg-s 2 kirjeldatud nõudeid ja kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele 3 isikutele ja seega ka avalikule korrale (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
3. trükk. Juura, 2021, lk 832). Eeltoodu viitab, et KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude rikkumiseks tuleb lisaks kestvale müra tekitamise faktile tuvastada ka asjaolu, et selle tekitamisega häiriti oluliselt teist isikut. Lisaks on KorS § 56 lg 2 eesmärk kaitsta just öörahu, st tuleb tuvastada, et müra tekitati keelatud ajal. Tunnistajate ütlused ning väärteoasjas kogutud dokumentaalsed tõendid (kinnipidamisakti kohaselt peeti isik kinni kell 04:34) kinnitavad, et R. Polakes tekitas müra kella 3-4 ajal öösel, st KorS § 56 lg-s 2 sätestatud keelatud ajavahemikul. KorS § 57 kohaselt lähtutakse KorS §des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist ning selle piirkonna tavadest. Eestis on üldteada asjaolu ja kohalik tava, et inimesed öösiti kella 23.00-06.00 vahel kodus üldjuhul magavad. KorS § 56 lg 2 on veel täpsustanud, et öörahuks on ajavahemik kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00ni. Kõnealusele väärteole ei kohaldu ka KorS § 56 lg-s 3 p-des 1-3 sätestatud erandid. Üldteada asjaolu on ka see, et öösiti, kui kortermajas valitseb vaikus, kostub ühes korteris tekitatav lärm ja müra intensiivselt ka kõrvalkorteritesse (seda teadis ka R.Polakes varasemast kogemusest, kuna talle oli juba varasemalt kutsutud seoses öörahu rikkumisega politsei). Tunnistaja Y ütlused kinnitavad, et R. Polakese tekitatud müra tõttu ärkasid nad abikaasaga üles ja ei saanud enam magada ning ta oli sunnitud kutsuma politsei. Politsei tuli 15 minuti pärast ja kogu see aeg müra kestis Tunnistaja W ütluste kohaselt kuulis ta trepikotta sisenedes üle trepikoja tugevat bassi. Oli kuulda nii heli kui bassi ja see valjenes, mida lähemale nad R. Polakese korteri uksele liikusid. Seega, kinnitavad tunnistajate ütlused, et R. Polakese tekitatud müra oli kestev (üle 15 minuti) ja häiriv ja kuulda nii trepikotta kui teise majaelaniku korterisse. Asjaolu, et 2 isikut ärkas müra peale üles ja ei suutnud selle tõttu enam kella 3-4 ajal öösel uinuda, kinnitab, et R.Polakes häiris tekitatud müraga teisi majaelanikke öörahu ajal oluliselt. Kohtuistungil selgitas R. Polakes, et ühistu otsusel on nõutud selle korteri müüki, kus ta müra tekitas ning tõenäoliselt tema poolt müra tekitamine öisel ajal ja sellega mitmete naabrite häirimine viis sellise ühistu otsuseni. Eeltoodu ilmestab selgelt, et Ramon Polakes on müra tekitamisega öisel ajal häirinud naabreid sedavõrd intensiivselt, et naabrid ühiselt otsustasid selle suhtes reageerida. Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et R. Polakes 11.12.2021 kell 04:00 tekitas kestvalt teist isikut (naabrit) oluliselt häirivat müra ja rikkus sellega KorS § 56 lg 2 nõudeid. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tunnistajate ütlustest nähtub, et tegemist ei olnud tavapärase tegevusega kaasneva olmemüraga, vaid vali muusika, bassi ja lärmiga, mis tekib tahtliku tegevuse tagajärjel. Kohtu hinnangul annab Ramon Polakese objektiivne käitumine ja kohtuistungil antud ütlused (pidas sünnipäeva, tekitas lärmi) aluse järeldada, et Ramon Polakes pani öörahu rikkumise toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõistes.

R. Polakese käitumisest (korduvad öörahu rikkumised) nähtub, et oma varasema kogemuse pinnalt ta teadis, et lärmi tehes ta häirib teisi isikuid ja möönis, et sellega paneb ta toime avaliku korra rikkumisi. Asjaolu, et isik oli alkoholijoobes, ei ole õigustav ega õigusvastasust välistav asjaolu, samuti kinnitas tunnistaja W kohtuistungil, et R. Polakes ei olnud sellises joobes, et ta ei oleks oma teost aru saanud, isik sai korraldusest aru, kuid ei täitnud neid. 4 Ramon Polakese teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistuse määramisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistusseadustiku § 262 lg 1 kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et isikut on varem väärteokorras korduvalt karistatud, sh samalaadsete tegude eest. Varasemalt on R. Polakest avaliku korra rikkumise eest 2021 aastal karistatud nii rahatrahvi kui arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid isik ei ole määratud karistusest järeldusi teinud ning ta on jätkanud öörahu rikkumist. Eeltoodut ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades hindab kohus R. Polakese süüd keskmiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist. Karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on varasemad rahatrahvid tasumata ja ankeetandmete kohaselt tal puudub püsiv sissetulek. Arvestades asjaolu, et R.Polakes on varasemalt määratud rahatrahvidesse suhtunud ükskõikselt (isiku ütlustest nähtub, et ta ei tunne huvi nende tasumise vastu) ja jätnud need tasumata, ei ole põhjendatud teda karistada veelkord rahatrahviga. Ka varasem üldkasuliku töö tegemine ei ole toonud kaasa R.Polakese käitumises muudatusi ning ta on jätkanud analoogiliste õigusrikkumiste toimepanemist. Kuivõrd üldkasuliku töö ja rahatrahvi määramine on osutunud üld- ja eripreventiivsete eesmärkide täitmisel ebapiisavaks, on kohtu hinnangul vältimatu, vajalik ja proportsionaalne karistada R. Polakest arestiga. Asjaolu, et R. Polakes tõenäoliselt varsti ei ela enam korteris kus ta väärteod toime pani (korteri müügi tõttu), ei tähenda see ilmtingimata, et isik ei jätka samalaadset käitumist uues elukohas. Seetõttu peab mõistetav karistus olema selline, mis paneks isiku mõtlema oma teole ja sellega kaasnevatele tagajärgedele. Samuti, kuna isikul on varasemalt samalaadseid rikkumisi, peab Riigikohtu praktikast juhindudes mõistetav karistus olema rangem kui eelmised, et kinnitada keelunormi kehtivust ja anda mõista, et õigusvastaste tegude toimepanemisega jätkamine toob kaasa ka järjest tõsisemad tagajärjed. Nagu eelnevalt mainitud, on korter, mis on märgitud R. Polakese elukohaks, käesoleval hetkel müügis ning R. Polakes on kinnitanud, et varsti ta seal enam ei ela kui korter müüdud. Samas ei nähtu väärteoasja materjalidest ega isiku ütlustest istungil, et tal oleks uus kindel elukoht olemas. Üldkasuliku töö määramiseks on vajalik isikul kindlat elukohta, mille kaudu saaks kriminaalhooldaja isikuga ühendust võtta, seega isegi juhul kui R. Polakese isikust ja varasemast käitumisest tulenevalt oleks põhjendatud veelkord määrata isikule üldkasulik töö, ei oleks selle määramine võimalik ka seetõttu, et R. Polakese elukohaga seonduv on käesoleval hetkel ebaselge. Kõike eeltoodut arvesse võttes, peab kohus kohaseks karistuseks aresti keskmisest väiksemas määras, s.o 10 päeva. Liina Pohlak Kohtunik 5