Obsah (8)

§ 418§ 414§ 64§ 65§ 424§ 76§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4529 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis V

§ 418

lg 1 järgi 8 kuu vangistusega ja

§ 414

lg 1 järgi 10 kuu vangistusega, millest

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendati T.

Hurdale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega asjas nr 1-19-1114 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu 6 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti T. Hurdale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud 6 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati T. Hurta ka

§ 424

lg 2 järgi (episoodis pärast 07.10.2020) 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel liideti

§ 65

lg 2 ja

§ 76

lg 8 alusel moodustatud liitkaristusele osaliselt

§ 424lg 2 mõistetud karistus ning mõisteti T.

Hurdale lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.09.202028.09.2020, s.o 3 päeva, ning loeti kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati T. Hurda kinnipidamisest, s.o alates 12.03.

1. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2022 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 1.
3. Riigikohtu 13.10.2022 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2022 otsus osas, millega jäeti maakohtu otsus T. Hurda süüditunnistamises

§ 414lg 1 järgi muutmata ja väljamõistetud kulude osas.

Tühistati Tartu Maakohtu 14.01.2022 otsus osas, millega T. Hurta karistati

§ 414

lg 1 järgi; liitkaristuse mõistmise osas, välja mõistetud apellatsioonimenetluse-eelsete menetluskulude osas ja 2 paki püssirohu konfiskeerimise osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti T. Hurt

§ 414lg 1 järgi õigeks; mõisteti T.

Hurdale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, jättes muutmata süüdistatava ärakantav karistus 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, algusega 12.03.

1. Määrati kindlaks menetluskulud. 1.
2. Karistuse kandmise aja algus 12.03.2021 ja lõpp 09.07.
4. Tartu Maakohtu 24.01.2023 määrusega jäeti T. Hurt ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest on kantud, elukoha olemasolu ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
5. T. Hurt kannab liitkaristust nelja kohtuotsuse kogumis teise astme kuritegude toimepanemise ees, seega on T. Hurta karistatud korduvalt kriminaalkorras. Seejuures on tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. 2.
6. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, vabaduses omab ta garanteeritud töökohta, ta on avaldanud soovi vangistuses töötamiseks ning ta omab selleks kehtivat käskkirja. Süüdimõistetul on elektroonilisele valve kohaldamiseks sobilik elukoht, kuhu ta on ka varasemalt elektroonilise valve alla vabanenud. T. Hurt oleks iseenda tööandja ja töötaks juhatuse liikme ning remondiosakonna juhatajana. Kuigi T. Hurdal on suuremas summas rahalisi kohustusi, siis maakohus selles osas riski ei näinud, kuivõrd T. Hurt ei ole pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. T. Hurda päritoluperekonda kuulub õde. T. Hurdal on üks täiskasvanud poeg, kes elab välismaal, ja endise elukaaslasega on tal samuti poeg, kes on alaealine. Endise elukaaslasega, kelle suhtes T. Hurt on varasemalt olnud vägivaldne, on tema sõnul praegu suhted head ja suheldakse telefoni teel. T. Hurt on avaldanud, et ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud tuttavatega, ülejäänud tuttavad on seaduskuulekad. 2.
7. Maakohus pidas riskiks T. Hurda alkoholi tarvitamist. 4 kohtuotsuse alusel kantavast liitkaristusest selgub, et lisaks muule on neist 3-l juhul T. Hurta karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lisaks nähtub, et ta on joobeseisundis olles pannud toime ka oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise. T. Hurt on avaldanud, et ta on korduvalt üritanud alkoholsõltuvusest vabaneda, kuid see ei ole õnnestunud, mida kinnitavad üheselt ka tema 2 süüdimõistmised alkoholijoobes toime pandud kuritegudes. Kuna T. Hurdal täitmiskava hetkel puudub, ei ole ta alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks programme läbinud. Küll aga on ta varasemalt
8. aastal läbinud Eluviisitreeningu, mille raames avaldas T. Hurt, et see andis tuge sõltuvuse mõistmiseks ning ta avaldas lootust, et tajub vabaduses himu tundmise hetke ära ja saab kasutada hädaplaani kirja pandud meetmeid. Samas nähtub, et see lootus ei realiseerunud – T. Hurt jätkas alkoholi tarvitamist ja pani toime uued kuriteod. Samuti nähtub, et ta liitus 2018 oktoobris ka programmiga Kainem ja tervem Eesti ning pöördus novembris 2018 psühholoogi poole, kuid ka see püsivat muutust ei toonud, vaid ta jätkas tarvitamist. Kuigi T. Hurt on avaldanud, et ta saab aru, et tal on alkoholiga probleeme ja see on tema kuritegude põhjuseks, mistõttu ta ei soovi vabanedes enam alkoholi tarvitada, oli maakohus seisukohal, et vähemalt käesoleval ajal ei ole põhjendatud alust väita, et T. Hurt, kes pole käesoleva vangistuse jooksul saanud süvitsi alkoholi probleemiga tegelda, on võimeline vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduma ja seega uusi kuritegusid toime mitte panema. 2.
9. Maakohtul puudus veendumus, et T. Hurt on võimeline, vabanedes käesolevalt tingimisi ennetähtaegselt, täitma sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. T. Hurt on olnud kriminaalhooldusel 6-l korral, neist edukad olid kolm esimest. Kolmel järgmisel kriminaalhooldusel rikkus ta sellega kaasnevaid nõudeid, sh nii alkoholikeeldu kui ka elektroonilise valve ajakava. Ühtlasi on ta katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal pannud toime uued kuriteod. Varasemad kriminaalhooldused ei ole oma eesmärki täitnud, kuivõrd T. Hurt on jätkanud kuritegeliku käitumisega. Kuigi T. Hurt on väljendanud kavatsust alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole temaga seotud riskid sedavõrd maandatud, et saaks asuda seisukohale, et ta ei jätka vabaduses tarvitamist ega pane seega alkoholijoobes olles toime uusi kuritegusid. Lisaks puudub veendumus, et T. Hurt on suuteline edukalt läbima tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja. Määruskaebused
10. Tartu Maakohtu 24.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Hurda kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada T. Hurt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. 3.
11. Maakohus on hinnanud valesti asjaolusid, jätnud arvestamata positiivsed asjaolud ning jõudnud seejärel väära lahendini. Määrusest ei nähtu, et

§ 76lg 4 asjaolusid oleks arvestatud kogumis.

Seisukoht, et T. Hurt ei ole võimeline alkoholist hoiduma ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma, on oletuslik ja põhjendamata. Maakohus jätab T. Hurta positiivselt iseloomustavad asjaolud täielikult arvestamata. Maakohtu seisukoht, et T. Hurdaga seotud riskid ei ole maandatud, on ennatlik. T. Hurt kinnitas kohtuistungil, et ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma ning vabanemisel jätkab ravi ning läbib Kainem ja Tervem Eesti rehabilitatsiooniprogrammi. Maakohus on jätnud arvestamata süüdimõistetu poolt juba tehtud samme sõltuvusest vabanemiseks. Formaalsed eeldused on täidetud. 3.

1. Nii prokurör kui ka Tartu Vangla omapoolsete arvamustega toetasid T. Hurda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus jättis need asjatundlikud hinnangud tähelepanuta. Maakohus on jätnud arvestamata positiivsete asjaoludega, mis tagavad T. Hurda õiguskuuleka käitumise. T. Hurt on osalenud sotsiaalprogrammides ning on motiveeritud käituma seadusekuulekalt. Talle on ennetähtaegse vabastamise korral tagatud kindel elukoht, töökoht ja majanduslik toimetulek. Tartu Vangla on kinnipeetava iseloomustuses kinnitanud, et T. Hurda eesmärgid ja hoiakud on positiivselt muutunud. Tartu Vangla hinnanguga on nõustunud ka prokurör. 3 Maakohus on jätnud arvestamata, et T. Hurt jätkab ravi ning programmis Kainem ja Tervem Eesti osalemist. T. Hurt teadvustab alkoholiprobleemi tõsidust ning on valmis tegelema probleemiga. Motivatsiooniks ja tugipunktiks on pere ja lähedased. T. Hurt peab olema toeks tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringselt hooldust vajavale pojale ning teadvustab õiguspärase käitumise vajalikkust. 3.
2. Sisuliselt leidis kohus, et kriminaalhooldus pole asjaolu, mis maandaks uue kuriteo riske, kuid selline kohtu seisukoht seab kahtluse alla kriminaalhooldussüsteemi vajalikkuse tervikuna, sest kriminaalhooldus ongi rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Riigikohus on asja nr 1-09-14104 lahendis märkinud, et selliste süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab

§ 75lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi läbimise.

T. Hurt on kinnitanud kohtule oma valmisolekut osalema Kainem ja Tervem Eesti sotsiaalprogrammis. T. Hurt vastab seadusekuuleka kodaniku miinimumnõuetele.

§ 76

lg 4 ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust tuleb tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleb isik enne tähtaega vabastada, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimalda. Antud juhul ei esine ühtegi mõjuvat või erandliku asjaolu, mis ei võimaldaks T. Hurda enne tähtaegset vabastamist. T. Hurda puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise formaalsed ja materiaalsed eeldused.

1. Tartu Maakohtu 24.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu T. Hurt, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Tartu vangla ei ole teda suunanud sõltuvusprobleemiga süvitsi tegelema, ta on ise vabatahtlikult pöördunud psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudele ning käib vabatahtlikult 12 sammu õppes. Lisaks käib süüdimõistetu kirikus. Seega tegeleb ta oma probleemiga süvitsi ning 2 aastat on väga pikk aeg, et muuta oma ellusuhtumist ja aru saada, mida valesti tegi ning ta on vanem ja targem abi otsima ning tulevikus selliseid vigu ei teeks. Vabanemisel on võimalik T. Hurdal jätkata ravi programmis Kainem ja Tervem Eesti, millise kohustuse on ta nõus vabanemisel võtma. Lisaks on ta nõus kriminaalhooldusel pakutavate programmidega. Sõltuvusega on ta motiveeritud võitlema ka oma poja pärast, kes vajab isa toetust. Diagnoos ei tohiks olla vabastamisel takistuseks, vaid arvestama peaks isiku käitumist. T. Hurt toob välja, et ta on avaldanud siirast soovi alkoholi tarvitamisest loobuda. Asudes tööle saaks ta tegeleda oma võlgnevustega ja täita kohustusi poja ees.
2. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2023 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 20.02.
4. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused jäävad edutuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esitatud määruskaebustest, miks maakohtu järeldused on valed ning see ei too kogumis kaasa T. Hurda ennetähtaegset vabastamist.
6. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Vastupidiselt määruskaebustele ei tuvastanud ringkonnakohus neid asjaolusid, mis toetaksid süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 4 Määruskaebustest kumab läbi nagu ei oleks tutvutud üldse maakohtu määruse sisuga, vaid tuuakse jätkuvalt omi seisukohti, mida maakohus on arvestanud, kuid ilmselt siis mitte menetlusosalistele sobivalt. Nii leiab kaitsja korduvalt, et maakohus ei ole arvestanud, et süüdimõistetu on alkoholiprobleemiga tegelenud. Küll leidis ringkonnakohus tutvudes maakohtuga määrusega, et vastavat seisukohta on ka maakohus määruse tegemisel arvestanud, mis väljendub järgmises: „Käesoleva vangistuse ajal, kuna ta oli pikalt vahistatu ja tal ei ole käesolevalt täitmiskava, ei ole ta alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks programme läbinud. Küll aga on ta varasemalt

1. aastal läbinud Eluviisitreeningu, mille raames avaldas T. Hurt, et see andis tuge sõltuvuse mõistmiseks ning ta avaldas lootust, et tunneb vabaduses himu tundmise hetke ära ja saab kasutada hädaplaani kirja pandud meetmeid. Samas nähtub, et see lootus ei realiseerunud: T. Hurt jätkas alkoholi tarvitamist ja pani toime uued kuriteod. Samuti nähtub, et ta liitus
2. aasta oktoobris ka programmiga Kainem ja tervem Eesti ning pöördus novembris
3. a psühholoogi poole, kuid ka see püsivat muutust ei toonud, vaid ta jätkas tarvitamist.“ Lisaks, kuna vaidluse all ei ole küsimust süüdimõistetu poolt ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täidetus, siis nende asjaolude ülekordamine koormab üksnes asjata määruskaebust.
4. Määruskaebuste eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et T. Hurda puhul ei saa täheldada vangistuses tema suhtumises ja käitumises selliseid muutuseid, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini. Seejuures on T. Hurt igati näidanud, et tema käitumist ei pane muutma ka kriminaalhooldus ja seda ka elektroonilise valve all olles, millise lisatingimuse kohaldamisega ta ka käesolevalt nõus on. Kaitsja leiab, et lähtuvalt Riigikohtu praktikast, seab maakohus kahtluse alla kriminaalhoolduse kui kogu institutsiooni mõttekuse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, maakohus ei ole analüüsinud kriminaalhooldust kui üldiselt kohaldatavat meedet, vaid on analüüsinud, miks see just T. Hurda puhul ei ole see sobiv meede uue kuriteo riskide maandamiseks. Nimel ei ole T. Hurt võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Enamgi veel, ta pani katseajal toime uued kuriteod ehk kõige raskema rikkumise kriminaalhooldusel olles. Millised asjaolud nüüd väidetavalt annavad aluse uskuda, et süüdimõistetu kriminaalhooldus õnnestuks, jääb määruskaebustest tuvastamata. Nagu ka maakohus märkis, siis T. Hurt on olnud varasemalt kriminaalhooldusel. Enamgi veel, kriminaalasjas nr 1-19-1114 vabastati T. Hurt tingimisi ennetähtaegselt nii elektroonilise valve kohaldamise, alkoholi tarvitamise keelu kui ka kohustusega alluda alkoholivastasele sõltuvusravile programmis Kainem ja tervem Eesti, ometigi on T. Hurt taaskordselt süüdi mõistetud ning ta kannab karistust vangistuses. Ka siis oli isikul olemas garanteeritud elu- ja töökoht ning suurimaks probleemiks oli alkohol. Nii nähtub Tartu Maakohtu 09.02.2019 määrusest asjas nr 1-19-1114 järgmine: „Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isiku probleemid alkoholiga kestnud pikalt ning ta on minevikus ka proovinud tarbimisest vabaneda, kuid libastunud. Samas kinnitas isik käesoleval juhul, et abiks oli vangistusasutuses läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, milles raames tehtud analüüsi käigus leidis, et temale sobilik on vaid nulltolerants, millest kavatseb kinni pidada. Samuti on Tarmo Hurt nõus võtma endale lisakohustuse käia programmis Kainem ja tervem Eesti edasi, mis jäi minevikus poolikuks, kuid millega sooviks ta jätkata.“ Ehk ringkonnakohtu hinnangul iseloomustavad T. Hurta pidevad lubadused, mida ta ei suuda või ei taha täita. Taaskordselt käesoleval ajal ennetähtaegsel vabastamisel väljatoodud samad argumendid ei anna alust uskuda, et just nüüd on süüdimõistetu muutunud ja on võimeline ka reaalselt programmi Kainem ja tervem Eesti läbima ja seejärel muutuma. Lisaks ei nähtu vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu oleks avaldanud soovi tegelda oma sõltuvusprobleemiga. Ta on küll avaldanud soovi töötamiseks, mille osas on olemas tööle 5 määramise käskkiri. Ringkonnakohus nõustub vangla iseloomustuses tooduga, et isikul puudub motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest, kuna isik on korduvalt toime pannud kuritegusid alkoholijoobes ning ei ole oma käitumist parandanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on varasema vahistamise käigus läbinud küll Eluviisitreeningu (29.06.201819.07.2018), liitunud oktoobris 2018 programmiga Kainem ja tervem Eesti, pöördunud psühhiaatri vastuvõtule 14.11.2018 ja 26.11.2018 viibis sõltuvusravil, kuid kohtule ei nähtu ega millegagi ei ole tõendatud, et süüdimõistetu oleks ka iseseisvalt käesoleva vangistuse ajal oma sõltuvusprobleemiga tegelenud. Ringkonnakohtul puudub info selle kohta, et käesoleva vangistuse ajal oleks T. Hurt mingisuguseid sotsiaalprogramme läbinud. Lähtudes maakohtu määruses toodud põhjendustest on alusetu kaitsja väide, et maakohtu järeldus, et T. Hurt ei ole võimeline alkoholist loobuma ning kriminaalhoolduse nõudeid täitma, on oletuslik, ennatlik ja põhjendamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust süüdimõistetu vabastamiseks ka vangla subjektiivne arvamus, kas ta toetab või ei toeta süüdimõistetu vabastamist ning prokuröri põhjendamata seisukoht. Riigikohus on selgitanud, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31) Prokuratuuri arvamus, mis sisaldab endast infot istungil osalemise kohta ning üksnes lauset „Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Tarmo Hurda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega“ ei ole põhjendatud seisukoht ning on raske hinnata, miks peaks süüdimõistetu vabastama. Ometi tuleks kaitsja hinnangul kohtul vabastamise poolt olevat argumenti arvestada. Prokuratuuri seisukoht täidab sellises juhul üksnes minimaalselt formaalset eeldust – tulenevalt KrMS § 432 lg-st 33 võib täitmiskohtuniku juures küsimuse läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Oma sisulist funktsiooni selline seisukoht ei täida, sest üksnes vabastada või mitte vabastada ei anna mingit põhistust. Sellise argumendi arvestamine looks justkui olukorras, kus vangla või prokuröri toetusel tuleks süüdimõistetu vabastada sarnaselt kriminaalmenetluses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega, kui tehakse õigeksmõistev otsus. Kohtulik arutamine kaotaks ennetähtaegse vabastamise küsimuses igasuguse vajaduse ning süüdimõistetuid saaks vabastada üksnes prokuratuuri või vangla ühesõnalise arvamuse alusel. Seega kokkuvõtlikult T. Hurt on küll sõnas valmis muutuma ja oma probleemiga tegelema, jätkates sealt, kus varem pooleli jäi, aga ringkonnakohut see ei veena. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll nagu viidatud

§ 76

lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles 6 ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik T. Hurda puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Õige ei ole kaitsja seisukoht, et formaalsete eelduste täidetuse puhul peaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastama ning ainult erandlikel asjaoludel võib jätta süüdimõistetu vabastamata. Ka selles osas ei ole kohtupraktika muutunud. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel peab kohus esmalt kontrollima, kas isik on kandnud ära seaduses ette nähtud osa talle mõistetud karistusest. Formaalsete eelduste olemasolul tuleb

§ 76

lg 4 kohaselt kontrollida vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi. (RKKKm asjas nr 1-14-5339, p 11). Ehk vabastada saab süüdimõistetu siis, kui formaalsed ja seejärel materiaalsed eeldused korraga on täidetud. Formaalsed eeldused T. Hurda puhul on täidetud, materiaalsed eeldused aga mitte. Vabastamise küsimuse lahendamisel ei ole maakohus arvestanud põhjendatult erandlikke asjaolusid, sest selliste asjaolude arvestamine on Riigikohtu praktika kohaselt välistatud (RKKKm asjas nr 3-1-1-1217, p 19). Ringkonnakohus ei tähtsusta üle ka süüdimõistetu väidetavat soovi tegeleda oma pojaga, kes vajab teda nii füüsiliselt kui materiaalselt. Määruskaebusega koos on lisatud lapsel raske puude tuvastamine ning toetuse määramine. Puudeotsuse adressaadiks olev laps on sündinud süüdimõistetul juba

1. aastal, ometi ei ole ta motiveerinud süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. Kohtul puudub veendumus, et nüüd puude raskusastme tuvastamine oleks selline asjaolu, mis T. Hurta motiveeriks.
2. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele 115 minutit, mille eest taotleb tasu 124,80 eurot, sh käibemaks 20,80 eurot. Kaitsja on teinud kohtule sisuliselt võimatuks kontrollida, milline aeg kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja milline aeg määruskaebuse koostamisele. Arvestades, et maakohtu määrus oli küll põhjalik, kuid mitte ülemäära pikk ning määruskaebus koosneb suures osas eelneva menetluse, seaduse sätete ja kohtupraktika ümberkirjutamisest ning maakohtu määruses juba käsitletud asjaoludest, mis ei ole vaidluse all, ning arvestades ka argumentide asjakohasust, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse tutvumise ning määruskaebuse koostamise ja esitamise eest on põhjendatud ajakulu 90 minutit. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 97,20 eurot hüvitada T. Hurdal.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7