Obsah (9)

§ 153§ 81§ 101§ 106§ 93§ 100§ 193§ 79§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 153

lg 1 p 2 järgi ja kostja nõue summas 1167 eurot teises rahuldamisjärgus

§ 153lg 1 p 2 järgi tingimuslikuna.

1. Hageja asus seisukohale, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust ning seoses sellega esitas hageja
2. juunil
3. a pankrotihaldurile ja võlausaldajale nõude uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ja võlausaldaja(te) nõuete uuesti läbivaatamiseks. Uut nõuete kaitsmise koosolekut ei ole toimunud ning seda ei ole keegi kokku kutsunud, millest tulenevalt esitas hageja hagi eelnevalt tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks.
4. Hageja leidis, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hagejale jääb arusaamatuks kes ja kuidas võttis sellel koosolekul otsuseid vastu arvestades, et ühtegi võlausaldajat sellel koosolekul ei osalenud.

§ 81

lg 1 kohaselt on otsuste vastuvõtmiseks vaja, et vähemalt üks võlausaldaja osaleb vahetult koosolekul. Hageja tõi esile, et hageja vastuväited kõikidele kostja nõuetele on esitatud juba pankrotiavalduse läbivaatamise käigus ning kuna kostja ei ole uusi nõudeid esitanud, ei pidanud hageja korduvalt oma vastuväiteid esitama. Isegi kui üldkoosolek oleks pädev otsuseid vastu võtma, peab igal juhul lähtuma võlgniku poolt esitatud vastuväidetest. 5. Hageja hinnangul on pankrotihaldur rikkunud

§ 101

lg-st 1 tulenevat kohustust, kuna haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust. Hageja leidis, et haldur oleks pidanud vastu vaidlema kõikidele kostja poolt esitatud nõuetele vastu või vähemalt osas, mis ületas 2550.80 eurot. 2 2-20-11373 Kostja vastuväited 6. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. 7. Kostja leidis, et

§ 106

lg-s 2 on toodud ammendavalt alused nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude vaidlustamiseks. Kostja märkis, et tunnustatud nõude uuesti läbivaatamise eeldusena pidi hageja kohtu ette tooma asjaolud olulisest seaduse rikkumisest nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumisel või selle pidamisel või et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Selliseid asjaolusid hageja esile toonud ei ole.

1. Kostja hinnangul ei ole hageja pankrotimenetluses
2. märtsi
3. a nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel seadust oluliselt rikutud. Võlausaldajad olid kohustatud haldurit teavitama kõikidest nõuetest hiljemalt
4. detsembril
5. a ja haldur oli kohustatud kokku kutsuma nõuete kaitsmise koosoleku hiljemalt
6. märtsil
7. a. Pankrotihaldur avaldas teate koosoleku toimumise ja päevakorra kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9. märtsi
10. a protokolli kohaselt üldkoosolekule võlausaldajaid ja võlgnik ei ilmunud. Protokollist ei nähtu, et kohus või haldur oleks võlgnikku kohustanud
11. märtsi
12. a nõuete kaitsmise koosolekust osa võtma, mistõttu koosoleku pidamine võlgniku osavõtuta polnud takistatud. Samuti ei takistanud koosoleku pidamist võlausaldajate puudumine. Kostja esitas haldurile nõudeavalduse
13. detsembril
14. a ja hagejal oli võimalik kostja nõuetele esitada kirjalikke vastuväiteid kuni
15. märtsini
16. a kella 15.50-ni. Pankrotiseaduses puudub säte, mille kohaselt peaks haldur koosolekust võlgnikku eraldi teavitama. Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord ei mõjutanud võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist, sh polnud keelatud nõuete kaitsmise koosoleku pidamine. Asjas ei oma tähtsust, kas ja milliseid vastuväiteid on hageja kostja nõuetele varasemalt esitanud, sh pankrotiavalduse läbivaatamisel. Maakohtu otsus ja põhjendused
17. Harju Maakohus tegi
18. märtsil
19. a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda mõistes hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise 1350 eurot.
20. Maakohus leidis, et pankrotihaldur teatas kooskõlas

§ 93

lg-ga 1 ja

§ 100lg-ga 4 väljaandes Ametlikud Teadaanded nõuete kaitsmise koosolekust.

Võlgnikul, kes on teadlik oma pankrotimenetlusest, on võimalus pankrotimenetluse kulgu väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel jälgida. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et halduril oleks kohustus toimetada nõuete kaitsmise koosoleku teade võlgnikule vahetult kätte. Seega oli hageja pankrotimenetluses

1. märtsil
2. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekust nõuetekohaselt teavitatud, koosolek oli kokku kutsutud seadust järgides ning tähtaegadest kinni pidades, mistõttu pole nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust rikutud.
3. Hageja
4. märtsil
5. a toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolek otsustati pidada ilma võlgniku esindaja kohalolekuta. Täidetud on

§ 81

lg-s 2 sätestatud eeldus ning üldkoosolek oli otsustusvõimeline olenemata asjaolust, et koosolekust ei võtnud osa võlgnik ega võlausaldajad. Eelnevast tulenevalt on ebaõige hageja väide, et nimetatud otsust ei olnud vastu võetud ning koosolekut poleks saanud võlgniku osavõtuta läbi viia. Kuivõrd nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ei rikutud oluliselt seadust ning 3 2-20-11373 koosolek oli otsustusvõimeline, ei ole

§ 106lg 2 eeldused täidetud, mistõttu jättis maakohus hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja tõi esile, et maakohus piirdus üksnes sellega, et analüüsis asjaolusid, mis olid seotud koosoleku kokkukutsumisega, kuid jättis hindamata, kas koosoleku pidamine oli kooskõlas seadusega. Hageja kordas sellega seoses enda maakohtumenetluses väljendatud seisukohti: hageja ei osalenud koosolekul, sest teda ei teavitatud sellest ning ei saanud eeldada, et hageja sellel osaleb, sest riigis olid eriolukorra tõttu kõik avalikud koosolekud keelatud; ei ole selge, kes ja kuidas võttis koosolekul otsuseid vastu, seaduse mõtte kohaselt peab koosolekul osalema vähemalt üks võlausaldaja;

§ 100

lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust, seejuures võlgniku puudumisel otsustab koosolek, mitte haldur, kas nõuete kaitsmine on võimalik; võlgnik on esitanud kõikidele võlausaldaja nõuetele vastuväited juba pankrotiavalduse läbivaatamisel; pankrotihaldur rikkus

§ 101lg 1 jättes kontrollimata nõuete põhjendatuse.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja märkis, et maakohus tuvastas, et eeldused

§ 106lg 2 alusel nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks ei ole täidetud.

Maakohtu poolt tuvastatud ajaolusid pole hageja kaebuses vaidlustanud, samuti pole kaebaja viidanud materiaalõiguse normile, mida maakohus kaebaja arvates on valesti kohaldanud. Kostja jäi maakohtu menetluses väljendatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
2. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on hageja väiteid piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
3. Maakohus tuvastas õigesti, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-17124 võttis kohus Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt pankrotiavalduse menetlusse
4. novembril
5. a, a s.o enne
6. aasta
7. jaanuari, tuleb

§ 193lg 5 kohaselt kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.

jaanuarini

1. a.
2. Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus ei ole

§ 106

lg 2 järgi analüüsinud nõuete kaitsmise koosoleku pidamise vastavust seadusele korrates enda maakohtus väljendatud seisukohti. 4 2-20-11373 21. Maakohus on kolleegiumi arvates põhjendatult leidnud, et

§ 106

lg-s 2 sätestatud eeldused nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks ei ole täidetud. Maakohus on tsiviilasjas esitatud asjaolusid hinnates õigesti leidnud ning hageja ei ole seda vaidlustanud, et

§ 93lg-s 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaeg möödus 11.

detsembril

1. a ning väljaandes Ametlikud Teadaanded
2. märtsil
3. a ilmunud teate kohaselt teatas haldur kooskõlas

§ 100

lg-s 4 sätestatud 15-päevase etteteatamistähtajaga, et võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimub

1. märtsil
2. a. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pankrotihalduril ei olnud kohustust toimetada nõuete kaitsmise koosoleku teadet hagejale vahetult kätte. Kuigi võlausaldajate üldkoosolek toimus eriolukorra ajal, mil avalike koosolekute läbiviimine oli keelatud, toimus nõuete kaitsmise üldkoosolek Maria Mägi Advokaadibüroo ruumides, mida ei saa käsitada avaliku kohana, mistõttu on hageja põhjendus koosolekult puudumise osas alusetu.
3. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et võlausaldajate üldkoosolekul pidi osalema vähemalt üks võlausaldaja. Kolleegium ei nõustu sellega ning leiab, et maakohus on õigesti lähtunud

§ 100

lg-st 5 ja § 81 lg-st 2, mille kohaselt nõuete kaitsmise koosolek viiakse läbi, olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud ning võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt käesoleva seaduse § 79 lõikes 4 nimetatud viisil teatatud. Seega ei sätesta pankrotiseadus kvooruminõuet olukorras, kus koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt

§ 79lg-s 4 nimetatud viisil teatatud.

Kuivõrd võlausaldaja üldkoosolek oli kokku kutsutud ning otsustusvõimeline, võttis otsused vastu organina võlausaldajate üldkoosolek. 23. Kolleegium märgib vastuseks apellatsioonkaebusele, et nõuete kaitsmisel ei oma tähtsust see, milliseid vastuväiteid on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele pankrotiavalduse läbivaatamisel arvestades, et pankrotimenetluses hinnatakse eelkõige võlgniku maksejõulisust ning alles nõuete kaitsmise etapis kontrollib haldur nõuete põhjendatust (

§ 101

lg 1) ning otsustatakse nõuete tunnustamine (

§ 103). 24.

Viimaks nõustub kolleegium maakohtuga ka selles, et kuivõrd hageja viidatud pankrotihalduri poolne

§ 101

lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine ei ole eelduseks

§ 106

lg 2 alusel nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks, on hageja väited selle kohta, et pankrotihaldur oleks pidanud nõuetele vastu vaidlema, käesolevas menetluses asjakohatud.

1. Eelnevast tulenevalt ei anna hageja väited maakohtu otsuse muutmiseks, mistõttu apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5 2-20-11373
4. Kostja esitas menetluskulude nimekirja
5. mail
6. a, mille kohaselt on ringkonnakohtus tema esindajakulu 360 eurot (km-ga):
7. märtsi
8. a kohtuotsusega tutvumine, analüüs 10 minutit; apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs 10 minutit;
9. aprillil
10. a kaebusele vastuse koostamine 2 tundi;
11. mail
12. a vastuse esitamine kohtule 10 minutit. Kokku kulus kostja esindajal menetlustoimingutele 2 tundi 30 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
13. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid.
14. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vähendada apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aega ühe tunni võrra arvestades selle mahtu (sisu 1,5 lehekülge) ning asjaolu, et kostja kordas enda varasemaid seisukohti ning väljendas nõustumust maakohtuga. Ülejäänud menetlustoiminguid ning nendele kulunud aega peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks. Seega peab kolleegium kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 1 tund 30 minutit.
15. Kolleegium peab kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 216 eurot (120 eurot x 1 tundi 30 minutit koos käibemaksuga).
16. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 6