Hageja selgitas, et kuigi kostja ei ole hüvitanud hagejale 40 eurot sissenõudmiskulusid, leiab hageja, et selles osas ei ole mõistlik menetlust jätkata. Hageja kinnitab, et loobub esitatud hagist täies ulatuses ning palub kohtul asja menetluse lõpetada. Arvestades, et hageja loobub hagist üksnes seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagis esitatud põhi- ja viivisenõuded rahuldanud, siis tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud. Hageja rõhutab, et talle tekkisid kõik käesoleva menetlusega seotud kulud üksnes seetõttu, et kostja ei tasunud koheselt lepingujärgset tasu. Hagi esitamine viis hageja soovitud tulemuseni, st nõuete rahuldamiseni. Kui kostja oleks tasunud hagejale võlgu oleva summa koheselt, siis poleks pidanud hageja kohtusse pöörduma ega ca 2-aasta vältel kohtuvaidlust pidama ning õigusabikulusid kandma. Kõik menetluskulud on tekkinud kostja arusaamatu käitumise ja tegevusetuse tõttu. Lähtuvalt eeltoodust leiab hageja, et kooskõlas
§-ga 168 lg 5 tuleb kõik hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda ning need kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kohtul võtta vastu AU Energiateenus OÜ avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus; hagist loobumise tõttu tagastada AU Energiateenus OÜ-le
Eelnimetatud summa tagastada AU Energiateenus OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank; määrata kindlaks AU Energiateenus OÜ poolt tsiviilasja 2-20-129359 menetluses Harju Maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus summas 4450 eurot ja mõista vastav kulu AU Energiateenus OÜ kasuks välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS; mõista osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS AU Energiateenus OÜ kasuks välja viivis menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 01.05.2022 esitas kostja omapoolse sisukoha menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude osas. Seisukoha põhjenduste kohaselt kostja leiab, et menetluse saab lõpetada ja palub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada kostja seisukohtadega hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohta. Kostja hinnangul kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (
Antud menetluses on hagejal olnud 2 lepingulist esindajat ja puuduvad seadusest tulenevad põhjused kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Hageja ise ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiks kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamise. Kostja leiab, et hagist loobumise avalduse esitamist ja seonduvaid kulutusi, nagu ka kõiki kulutusi 12.04.2022 istungi järgselt oleks saanud vältida, kui hageja oleks kaalunud kohtu poolt pakutud kompromissi. Antud juhul on kohtu poolt pakutud kompromissiga ligilähedane menetluslik olukord saabunud aga mitte kompromissi, vaid kostja poolse menetlusliku tegevuse tõttu, missuguse tegevusega seonduvad, 12.04.2022 kohtuistungi järgsed kulud oleks hagejal kandmata jäänud kui hageja oleks kujundanud kohtu poolt pakutud kompromissi osas mõistliku seisukoha. Viidatuga arvestades leiab kostja, et kohtul on võimalik kasutada kaalutlusõigust ka viisil, et menetluskulud saab jätta tervikuna hageja kanda. Võimaluse selleks annab kostja käsitlusel
lg 2 ja § 8 lg 2 nende koosmõjus kuivõrd menetlusseadus ei reguleeri olukorda menetluskulude jaotuses situatsioonis, kus kompromissiga menetluse lõpetamisele sarnane olukord luuakse muul moel kui kompromissi sõlmimise enesega, vaidluse lõpetamise eesmärgil, menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus siiski seesuguse lähenemisega (
lg 2 kohaldumine koosmõjus
lg 2) ei nõustu, saab kostja hinnangul toodud motiividel kõik 12.04.2022 järgsed kulutused sellest hoolimata jätta hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr 2-20-129359 AU Energiateenus osaühing hagi osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu võlgnevuse nõudes. Asjas toimus kohtuistung 12.04.2022, mille järel pidid pooled hiljemalt 18.04.2022 teavitama, kas on võimalik sõlmida kompromiss. Pooled ei jõudnud kompromissini ning teavitasid sellest kohut 18.04.
Hageja selgitas, et kuigi kostja ei ole hüvitanud hagejale 40 eurot sissenõudmiskulusid, leiab hageja, et selles osas ei ole mõistlik menetlust jätkata. Hageja kinnitab, et loobub esitatud hagist täies ulatuses ning palub kohtul asja menetluse lõpetada. Arvestades, et hageja loobub hagist üksnes seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagis esitatud põhi- ja viivisenõuded rahuldanud, siis tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud. Hageja rõhutab, et talle tekkisid kõik käesoleva menetlusega seotud kulud üksnes seetõttu, et kostja ei tasunud koheselt lepingujärgset tasu. Hagi esitamine viis hageja soovitud tulemuseni, st nõuete rahuldamiseni. Kui kostja oleks tasunud hagejale võlgu oleva summa koheselt, siis poleks pidanud hageja kohtusse pöörduma ega ca 2-aasta vältel kohtuvaidlust pidama ning õigusabikulusid kandma. Kõik menetluskulud on tekkinud kostja 3 2-20-129359 arusaamatu käitumise ja tegevusetuse tõttu. Lähtuvalt eeltoodust leiab hageja, et kooskõlas
§-ga 168 lg 5 tuleb kõik hageja menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda ning need kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kohtul võtta vastu AU Energiateenus OÜ avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus; hagist loobumise tõttu tagastada AU Energiateenus OÜ-le
Eelnimetatud summa tagastada AU Energiateenus OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank; määrata kindlaks AU Energiateenus OÜ poolt tsiviilasja 2-20-129359 menetluses Harju Maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus summas 4450 eurot ja mõista vastav kulu AU Energiateenus OÜ kasuks välja osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS; mõista osaühingult ESTOVER PIIMATÖÖSTUS AU Energiateenus OÜ kasuks välja viivis menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest alates kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 01.05.2022 esitas kostja omapoolse sisukoha menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude osas. Seisukoha põhjenduste kohaselt kostja leiab, et menetluse saab lõpetada ja palub kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada kostja seisukohtadega hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohta. Kostja hinnangul kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (
Antud menetluses on hagejal olnud 2 lepingulist esindajat ja puuduvad seadusest tulenevad põhjused kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Hageja ise ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiks kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamise. Kostja leiab, et hagist loobumise avalduse esitamist ja seonduvaid kulutusi, nagu ka kõiki kulutusi 12.04.2022 istungi järgselt oleks saanud vältida, kui hageja oleks kaalunud kohtu poolt pakutud kompromissi. Antud juhul on kohtu poolt pakutud kompromissiga ligilähedane menetluslik olukord saabunud aga mitte kompromissi, vaid kostja poolse menetlusliku tegevuse tõttu, missuguse tegevusega seonduvad, 12.04.2022 kohtuistungi järgsed kulud oleks hagejal kandmata jäänud kui hageja oleks kujundanud kohtu poolt pakutud kompromissi osas mõistliku seisukoha. Viidatuga arvestades leiab kostja, et kohtul on võimalik kasutada kaalutlusõigust ka viisil, et menetluskulud saab jätta tervikuna hageja kanda. Võimaluse selleks annab kostja käsitlusel
lg 2 ja § 8 lg 2 nende koosmõjus kuivõrd menetlusseadus ei reguleeri olukorda menetluskulude jaotuses situatsioonis, kus kompromissiga menetluse lõpetamisele sarnane olukord luuakse muul moel kui kompromissi sõlmimise enesega, vaidluse lõpetamise eesmärgil, menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus siiski seesuguse lähenemisega (
lg 2 kohaldumine koosmõjus
lg 2) ei nõustu, saab kostja hinnangul toodud motiividel kõik 12.04.2022 järgsed kulutused sellest hoolimata jätta hageja kanda.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus AU Energiateenus OÜ hagi OÜ ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt
ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4 2-20-129359 Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 4 võimaldab jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja
lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.
lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et tulenevalt
lg-st 4 koosmõjus
lg 4 ja analoogia korras
Riigilõivu tagastamine Hageja on palunud tagastada pool tasutud riigilõivust.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 55.20 eurot, mistõttu tasus hageja hagiavalduse esitamise eelselt täiendavalt riigilõivu summas 219.80 eurot, kokku 275 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb
lg 2 p 2 alusel hagejale tagastada riigilõiv summas 137.50 eurot ja kanda see AU Energiateenus osaühing arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022. a määrusega nr 220-129359. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.