KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 2-21-4842 Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks 7. märts 2022 Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi A A hagi kohtutäitur

§ 9lg 1, RVast

S § 7 lg 4 ja VÕS §-le 127 lg 4, 1045 lg 1 p 7, 1050 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 7500 eurot ja viivise. II KOSTJA VASTUS 4. Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Eelkõige on nõue aegunud.

§ 9

lg 9 sätestab muuhulgas, et

§ 9

lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust. Hageja oli vähemalt alates 18.05.2017 teadlik, et kostja müüb enampakkumisel korteriomandit, hiljemalt 26.07.2017 oli hageja ka teadlik, et kostja jätkab korteriomandi müüki ja seega oli hageja eelnimetatud ajast teadlik, et hagejal tekib väidetav kahju kui korteriomand müüakse. Hageja esitas hagi kohtusse alles 2021 aasta märtsikuu lõpus ehk pärast kolme aastase tähtaja möödumist.

1. Riigikohus on asjas nr 2-17-8492 p 15 sedastanud, et ”Kohtutäituri vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on lisaks nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lg-st 1 kui ka TMS § 217 lg-st
2. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. Jättes esitamata korteriomandi suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, millega hageja oleks saanud kahju vältida, on hageja minetanud kahju hüvitamise nõudeõiguse.
3. Hageja väidetava kahju suurus on ekslik. Kostja on läbi viinud 4 enampakkumist alghindadega vastavalt 10 000 eurot, 7500, eurot, 5700 eurot ja 4275 eurot. Korteriomand võõrandati hinnaga 4300 eurot, millest ½ moodustab 2150 eurot. Seega võõrandati korteriomand enampakkumisel hinnaga, mis vastab selle väärtusele (turuhind). Ka TMS § 222 lg 5 sätestatu kohaselt oleks hagejal õigus hüpoteetiliselt ainult enampakkumise tulemile ehk antud juhul siis ½ sellest, so 2150 eurot. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, siis ei tunnista ta ka viivisenõuet. Hageja on oma tegevusetusega põhjustanud endale ise kahju. Kui esineks alus kahju välja mõistmiseks tuleks seda vähendada VÕS § 139 lg 1 ja/või lg 2 alusel nullini. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad nõude aegumise tähtaja alguse üle.

§ 9

lg 9 kohaselt aegub kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejale on tekkinud kahju korteri müügist enampakkumisel 03.10.

1. Enampakkumise läbiviimine iseenesest kahju ei tekita. Järelikult algas 3 aastane nõude aegumistähtaeg 04.10.2019 ja lõpeb 04.10.2022 kell 24.
2. Seega ei ole hageja nõue aegunud. 8.

§ 9

lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. Õige on kostja viide Riigikohtu lahendile nr. 2-17-8492 ja seisukoht, et hageja ei ole kasutanud võimalikke õiguskaitsevahendeid kahju vältimiseks.

1. TMS § 222 lg 1 annab kolmandale isikule kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus, õiguse esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kohtu hinnangul oli avaldajal võimalus alates 21.08.2013, kui hageja teatas kohtutäiturile, et arestitud vara kuulub ühisvara hulka, esitada TMS § 222 lg 1 järgne hagi, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud, st. hageja ei täitnud RVastS § 7 lg 1 nõuet kahju tekkimise ära hoidmiseks. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et RVastS § 7 lg 1 nõuete täitmata jätmise tõttu ei ole kannatanul õigust kahju hüvitist nõuda.
2. Kui isik ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid (RVastS § 7 lg 1), mis oleks ära hoidnud talle tekkinud kahju, tuleb seda arvesse võtta kahjuhüvitise ulatuse kindlaksmääramisel, kuid see ei välista kahju hüvitamise nõuet. RVastS § 7 lg- 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja viitab õigesti TMS § 222 lg 5, mille kohaselt, kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.
3. Seega on hagejal antud juhul TMS § 222 lg 5 alusel õigus ainult oma osale enampakkumisel müüdud korterist saadud rahale ja poolte väited, mis puudutavad korteri turuhinda ja hüvitise suurust, tähtsust ei oma.

§ 9

lg 5 kohaselt, kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. 12. Hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks esitatakse TMS § 222 lg 3 alusel sissenõudja ja võlgniku vastu ning järelikult on hagejal õigus nõuda TMS § 222 lg 5 alusel oma osa enampakkumise tulemist (asja materjalide järgi 2150 eurot) sissenõudjalt ja/või võlgnikult, mitte kohtutäiturilt. Kuna antud juhul on hagejal õigus oma osale enampakkumise tulemist ja selles ulatuses hüvitise saamiseks, siis puudub kohtutäituril vastutus kahju eest (

§ 9lg 5) ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

3 Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid kohtu hinnangul tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Hagi jäi küll rahuldamata, kuid kohtutäitur on rikkunud TMS-s sätestatud ühisvarale sissenõude pööramise korda (TMS § 14), mis on toonud kaasa võlgniku abikaasa kohtusse pöördumise. Olukorras kus isiku õiguseid on rikutud, on äärmiselt ebaõiglane kohustada isikut maksma menetluskulusid isikule, kes neid õiguseid rikkus. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4