Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Mai Grauberg 27. jaanuar 2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue E. M. (Hageja) ja V. K. (Kostja) allkirjastasid (sõlmisid) 10.06.2022 konstitutiivse võlatunnistuse (Võlatunnistus). Võlatunnistuse p 1 kohaselt Kostja tunnistab Hageja sissenõutavaks muutunud nõuet Kostja vastu, mis Võlatunnistuse allkirjastamise kuupäeva seisuga moodustab 22 800 eurot. Kostja kohustub nimetatud summa vastavalt Võlatunnistuse p-le 4 tasuma ühes osas hiljemalt 31.07.

1. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole Võlatunnistusest tulenev rahaline kohustus summas 22800 eurot täidetud. Tähtaegselt täitmata jäetud rahalise põhikohustuse summa moodustab 22800 eurot. Vastavalt Võlatunnistuse p-le 2 on nõue summas 22800 eurot tekkinud laenulepingutest. Hageja on korduvalt andnud Kostjale viimase majandus- ja kutsetegevusega seotud eesmärkidel laenusid, mille tagastustähtaeg on Võlatunnistuse allkirjastamise kuupäevaks möödunud ning mille tagastamisega on Kostja sattunud viivitusse. Kostja kinnitab, et võlg on täies ulatuses sissenõutavaks muutunud ja tal ei ole vastuväiteid nimetatud nõude olemasolu, sh. laenulepingute kehtivuse, võla suuruse, võla sissenõutavuse jms. asjaolu kohta. Võlatunnistuse p 3 kohaselt käsitlevad Hageja ja Kostja Võlatunnistust konstitutiivse võlatunnistusena, s.t dokumendina, millega luuakse uus iseseisev kohustus, mis ei ole sõltuvuses algsete nõuete tekkimise alustest (laenulepingutest). Hageja ja Kostja leppisid kokku, et kui Kostja ei täida Võlatunnistuse p-s 4 sätestatud tasumise kohustust nõuetekohaselt, sh. tähtaegselt, on Kostja kohustatud tasuma Hagejale viivist 0,234% kalendripäevast võla jäägi summalt. Hageja nõuab Kostjalt Võlatunnistusest lähtuvalt ja tuginedes VÕS §- dele 30, 100-101, § 108 lg-le 1, §-le 103, § 113 lg-le 1 ning Võlatunnistuse p-dele 1-4 ja 6-7 rahalise põhikohustuse täitmist summas 22 800 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivist ja edasiulatuvat viivist kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. 2 Võlatunnistuse p 15 viimases lauses kinnitasid Hageja ja Kostja, et kõik Võlatunnistuse sätted on nende vahel läbi räägitud ning nad ei käsitle Võlatunnistuse tingimusi tüüptingimustena võlaõigusseaduse tähenduses. Ühtlasi kinnitas Kostja Võlatunnistuse samas punktis, et tal oli enne Võlatunnistuse sõlmimist mõistlik ja piisav võimalus tehingu kõikidega tingimustega tutvuda, Võlatunnistuse sätteid muuta ning ta on Võlatunnistuse sisust täielikult teadlik ja aktsepteerib Võlatunnistuse sõnastuse tervikuna. Hageja leiab, et võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse, alternatiivselt deklaratiivse võlatunnistusega. Samuti ei ole Hageja arusaamist mööda olulist tähtsust, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd Kostja on Võlatunnistuse p-s 2 loobunud kõikidest alusõigussuhteid puudutavatest vastuväidetest. Vastavalt Võlatunnistuse p-le 4 kohustus Kostja tasuma Võlatunnistuse p-s 1 nimetatud võla kogusumma (s.o 22 800 eurot) ühes osas hiljemalt 31.07.
2. Kostja ei ole võlga tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole Võlatunnistusest tulenev rahaline kohustus täidetud. Tähtaegselt täitmata jäetud rahalise põhikohustuse summa moodustab 22 800 eurot. 2.
3. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes vältida. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Tuginedes VÕS §-le 100, § 108 lg-le 1, § 103 lg-le 1 nõuab Hageja Kostjalt rahalise põhikohustuse täitmist summas 22 800 eurot. Võlatunnistuse p-i 6 kohaselt, juhul, kui Kostja ei täida Võlatunnistuse p-s 4 sätestatud tasumise kohustust nõuetekohaselt, sh. tähtaegselt, on Kostja kohustatud tasuma Hagejale viivist 0,234% kalendripäevast võla jäägi summalt. Võlatunnistuse p-st 1 tulenev rahaline põhikohustus on vastavalt VÕS § 82 lg 7 esimesele lausele muutunud sissenõutavaks 01.08.2022.Seega on Hagejal õigus nõuda viivist kokkulepitud määras alates 01.08.2022 kuni rahalise põhikohustuse täieliku täitmiseni. Viivis on 01.08.-25.08.22 133,80 € võlatunnistuse punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 esimese ja kolmanda lause järgi. Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja Kostjalt viivist põhinõudelt (kohustuselt) summas 22 800 eurot alates 26.08.2022 kuni põhinõude (kohustuse) täieliku tasumiseni määras 0,234% iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid koos arvestatud viivisega (1 333,80 eurot) mitte üle 22 800 euro. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 22800 € põhikohustuse katteks, viivist hagi esitamise aja seisuga 1333,80 €, viivised alates 26.08.22 kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni 0,234% kalendripäevas, kuid koos arvestatud viivisega (1 333,80 eurot) mitte üle 22 800 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv 1400 €, ja hageja õigusabikulud 630 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2030 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri (hagiavalduse koos esitatud) kätte toimetatud 06.12.2022 kättetoimetamise portaali kaudu. Kostja ei ole seni hagile vastanud, vastamise aeg oli 14 päeva kättetoimetamisest. Tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta. 3

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud 630 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1400 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest ja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa 1 sätestatuga.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja pakub teenust 120 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud konsultatsioon kliendiga, õigusülesande püstitamine ja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine kokku 5 tundi summas 600 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamine 15 min summas 30 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri. Käesolev tsiviilasi on tavapärane võlavaidlus ning ei tugine suurele hulgale tõenditele ega ole õiguslikult keerukas. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kolme tunni ulatuses, summas 360 eurot (3*120 eurot). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1760 eurot (1400+360).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1760 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt Kohtunik 4