KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-23-2937 Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023.a. Rakvere Tsviilasja menetlev kohtunik Maido Roots Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lie

§ 150

lõike 2 punkti 1 alusel avaldajale mittetagastatava riigilõivu eest tasutavast hüvitisest summas 25 eurot. 1.2. Puudutatud isik tasub kompromissi punkti 1.1 kohaselt tasumisele kuuluva summa AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr xxxx viie

§ 168lõikele 3 oma menetluskulud ise.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-2937 menetlus AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avalduses Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 7 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3. Tagastada käesoleva määruse jõustumisel pool avalduse esitamisel AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr xxxx (makse selgitus: 1095467-AL, 223-2937).
4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Vastavalt

§ 661

lõikele 4 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas
2. veebruaril
3. a avalduse Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 7 korteriühistu vastu kahju 7 407,70 eurot hüvitamise, viiviste 55,41 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras nõudes.
4. Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega võeti avaldus menetlusse, kaasati puudutatud isikuna Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 7 korteriühistu ning kohustati puudutatud isikut esitada kirjalik vastus avaldusele. Sama kohtumäärusega tegi kohus menetlusosalistele ettepanek asjas kokkuleppe saavutamiseks ja allkirjastatud kokkuleppe kohtule esitamiseks.
8. märtsil
9. a esitasid avaldaja ja puudutatud isiku esindajad kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille kohaselt puudutatud isik tasub avaldajale viie tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitamisest kokku 7 112 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 6 667 eurot, puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitatavast avaldaja õigusabikuludest summas 420 eurot ning puudutatud isiku poolt avaldajale mittetagastatava riigilõivu eest tasutavast hüvitisest summas 25 eurot. Pooled on leppinud kokku, et kompromissis nimetamata menetluskulude ning nimetatud menetluskulusid ületavas osas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
10. Pooled paluvad kompromissi kinnitavasse kohtumäärusesse märkida, et avaldajale kuulub tagastamisele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Pooled paluvad lühendada kaebeõigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, ühe päevani arvates määruse kättetoimetamisest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning kompromissi kinnitamise määrus on selle jõustumisel täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku mõistes. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ning menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku esindajate taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.

§ 477

lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lõike 1 punkti 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lõige 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

1. Avaldaja ja puudutatud isiku esindajad esitasid
2. märtsil
3. a kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kuna esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja puudutatud isiku Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 7 korteriühistu vahel
4. märtsil
5. a sõlmitud kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 8.

§ 430

lõike 1 kohaselt kohus kinnitab kompromissi määrusega.

§ 430

lõike 1 kolmanda lause kohaselt kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena punktid 3.1-3.

1. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada punkte 1-2 ja 4.4-4.7, kuna tegemist ei ole kokkuleppega vaid kinnituste ja taotlustega. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
2. Kooskõlas

§ 431

lõikega 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama avalduse eseme suhtes esitada uut avaldust. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 10. Kohus ka selgitab, et täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt juhul, kui puudutatud isik ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis avaldajal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 11.

§ 661

lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega ühe päevani (vastavalt kompromissi punktile 4.5). Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku poolte õigusi ning poolte taotlus tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

1. Kompromissis kokkulepitu põhjal tasub puudutatud isik avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust ning avaldaja õigusabikulud. Muud menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
2. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 15.

§ 150

lõike 2 punkti 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Avaldaja on tasunud menetluses avalduse esitamise eest riigilõivu 50 eurot. Avaldaja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Seega tuleb kohtul

§ 150

lõike 4 alusel tagastada avaldaja näidatud arveldusarvele pool tasutud riigilõivust. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik