Obsah (6)

§ 424§ 65§ 64§ 76§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 15. veebruar 2023 Kriminaalasja number 1-22-6479 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas Kohtuistungi sekret

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri
2. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Pavel Korsunovi kaitsja Aleksei Smelov Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrus Ööbik Süüdistatav Pavel Korsunov, isikukood: 38905292215; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: HANZA Mechanics Narva AS Asja läbivaatamise viis Suuline menetlus, istung
3. veebruaril 2023 Istungil osalesid Süüdistatav Pavel Korsunov, tema kaitsja Aleksei Smelov ringkonnaprokurör Andrus Ööbik RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. novembri
6. a otsus Pavel Korsunovile mõistetud karistuse ja moodustatud liitkaristuse osas.
7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1
11. a. mõista Pavel Korsunovile

§ 424lg 1 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot.

b.

§ 65

lg 2 alusel mõista Pavel Korsunovile liitkaristus, suurendades mõistetud rahalist karistust Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2675 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 9 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra. c. määrata

§ 64lg 2 alusel, et rahaline karistus tuleb viia iseseisvalt täide.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Rahaline karistus tuleb otsuse jõustumisel tasuda ühe kuu jooksul otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Mõista Eesti Vabariigilt Pavel Korsunovi kasuks välja 780 eurot (sh käibemaks 130 eurot) apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA I. Süüdistus 1. Pavel Korsunovi süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi selles, et tema olles narkootilise aine (kokaiin) tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis 05.07.2021 Narva linnas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX . Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. II. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohus tunnistas 7. novembri 2022. a otsusega Pavel Korsunovi

§ 424

lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 76lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Tartu Maakohtu 15.

mai

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 9 kuu ja 17 päeva vangistuse – võrra, mõistes Pavel Korsunovile liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 17 päeva vangistust.
2. Esimese astme kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
3. Vaidlust ei ole selles, et Pavel Korsunov juhtis
4. juulil 2021 kella 14.57 paiku Narvas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla (registreerimismärgiga XXX ).
5. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et Pavel Korsunov juhtis
6. juulil 2021 mootorsõidukit joobeseisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist tuleneb, et seda 2 kasutati
7. juulil 2021 kell 15.15 Ida-Virumaal, Narvas, Vahtra
8. Kontrollijaks oli välijuht S.P. ning prooviandjaks Pavel Korsunov. Indikaatorvahendi näit osutus positiivseks. Kontrolli tulemusena märgiti, et Pavel Korsunovil esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Muu hulgas esinesid tal joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, väikesed pupillid, läikivad silmad, häiritud ja aeglustunud reaktsioonikiirus, aeglane kõne, häirete esinemine aja, isiku- ja kohatajus, higistamine, unisus, kerged häired koordinatsioonis ning kergelt taaruv kõnnak. Pavel Korsunovi uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele.
9. Ka terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 32 tõendab, et süüdistatav oli tarvitanud mingit ainet (Pavel Korsunovi hinnangul unerohtu) ning tema terviseseisundit kirjeldanud arst pööras sellele tähelepanu, pidades vajalikuks aine täpsustamist. Protokollist nähtuvalt on tervishoiuteenuse osutajaks SA Narva Haigla ning arstiks N.V. . Protokolli kohaselt teostati Pavel Korsunovile
10. juulil 2021 kell 15.55 läbivaatus, mille käigus täheldati, et tema riided on korras ja käitumine iseärasusteta. Tema teadvusseisundi ja mälu kohta viimase tunni sündmuste kohta on märgitud, et isik on igati orienteeritud, mälu korras. Kaebusi tervise suhtes tal polnud. Ravimite tarvitamise osas (viimase 24 tunni jooksul) on märgitud, et isik tarvitas unerohtu. Samas reas on juurde kirjutatud: „Täpsustada“. Vegetatiivsed reaktsioonid: pulss 80, vererõhk 126/84, hingamissagedus normis. Artikulatsioonihäireid ei esine. Pupillide suurus ja reaktsioon valgusele 3 mm normis, nüstagmi ei esine. Tasakaalu- ja koordinatsiooni puhul on ära märgitud, et Rombergi asend rahuldav. Kand-varvas kõnd sirgjoonel rahuldav. Sõrme-nina katse rahuldav. Täpsemad liigutused – rahuldav. Neuroloogilist või muud kliinilist leidu ei ole märgitud. Pavel Korsunovi ütlused narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise kohta on eitavad. Proovimaterjal lõplikuks identifitseerimiseks on uriin.
11. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson jõudis
12. augustil 2021 koostatud hinnangus järeldusele, et Pavel Korsunovil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joove. Joobe jaatamisel on ekspert lähtunud
13. juuli 2021 kell 15.15 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud joobeseisundile viitavatest tunnustest. Samuti on arst-kohtutoksikoloogiaekspert võtnud arvesse
14. juuli 2021 kell 15.55 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 fikseeritud joobele iseloomulikku kliinilist leidu (ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: unerohu, täpsustada) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1033T fikseeritud uriinist leitud ainet (kokaiini).
15. Süüdistatava kaitsja on välja toonud, et SA Narva Haigla EMO arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis ei leidu ühtegi narkojoobele viitavat tunnust. Kaitsja hinnangul tuleb
16. juulil 2021 Politsei- ja Piirivalveameti poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmed jätta tähelepanuta. Kaitsja hinnangul ei tulene korrakaitseseadusest, et hinnanguandja võib tugineda indikaatorivahendi kasutamise protokolli sisule. Kaitsja peab indikaatorvahendi kasutamise protokolli lubamatuks ja asjakohatuks tõendiks.
17. Niisuguse mõttekäiguga esimese astme kohus ei nõustunud. Korrakaitseseaduse (KorS) § 41 lg 9 kohaselt kirjeldab arst narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamisel isiku terviseseisundit. Väljaspool vaidlust on see, et SA Narva Haigla EMO arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise puhul on tegemist arstiga ehk kõrgema meditsiinilise haridusega isikuga, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada ning kelle kutsealas on ka patsiendi terviseseisundi kvalifitseeritud hindamine. KorS § 41 lg 13 kohaselt bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Lisast 2/1033T 21X-LÕJ0524 nähtuvalt 3 tugineski arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson nii terviseseisundi kirjelduse protokollis olevale informatsioonile kui ka bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemusele. Eeltoodust lähtudes on kohtu hinnangul täidetud KorS § 41 lg-s 13 sätestatud formaalsed tingimused joobeseisundi tuvastamiseks.
18. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert on lähtunud enda järelduse andmisel muu hulgas
19. juuli 2021 kell 15.55 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (ravimite – unerohu – tarvitamine viimase 24 tunni jooksul). Puudub alus kahelda nii arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi pädevuses kui selles, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 fikseeritud kliiniline leid on joobele iseloomulik. Seega ei saa nõustuda kaitsja arvamusega, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis ei leidu ühtegi narkojoobele viitavat tunnust. Käesoleval juhul ei esine muidki menetlusõiguslikke rikkumisi, mis võimaldaks tunnistada hinnangu joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta lubamatuks tõendiks.
20. Kohtus asjatundjana ütlusi andes selgitas arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson, et narkootiliste ainete tarvitamist või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamist teeb ta üldiselt dokumentide alusel. Tavaliselt esitatakse joobeseisundi tuvastamise saatekiri ning terviseseisundi kirjeldus. Vajaduse korral küsib ta dokumente juurde. Vahel esitab politsei ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tunnistajate ütlused, politseinike ettekande või vormikaamera salvestise.
21. Käesoleval juhul selline vajadus esineski. Mailis Tõnisson avaldas kohtuistungil järgmist: „Kuna indikaatorvahendi protokoll on täidetud umbes 40 minutit varem, kui on tehtud terviseseisundi kirjeldamine ja arvestades, et kokaiini toime läheb ära väga ruttu, siis pidin ma lähtuma sündmuse toimumise hetkel olevast leiust“. Kohtupraktikaski peetakse lubatavaks narkojoobe tuvastamisel indikaatorvahendi kasutamise protokollile tuginemist. Ka korrakaitseseadusest ei tulene keeldu kasutada vajadusel hinnangu andmisel muid infoallikaid. Asjatundja Mailis Tõnissoni ütlustest selgub, et ta võtab arvamuse andmisel arvesse kõiki tema käsutuses olnud andmeid, sh suhtub neisse vajaliku kriitikaga, võrdleb neid, võtab arvesse erinevate terviseandmete fikseerimise vahele jäävat ajavahemikku ning oma varasemat kogemust. Asjaolu, et joobe olemasolu kohta hinnangu andmisel tugines ta muu hulgas ka politseiametnike poolt koostatud väliste tunnuste kirjeldusele, ei anna alust tema hinnangut kahtluse alla seada. Puuduvad viited selle kohta, et asjatundja Mailis Tõnisson olnuks ebapädev või ebaobjektiivne Pavel Korsunovi joobeseisundile hinnangu andmisel. Ka tunnistaja S.P. u poolt indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud järeldused (väikesed ja läikivad silma pupillid jne) on viimase poolt kohapeal ja konkreetsel ajal tajutud Pavel Korsunovi väliste tunnuste kirjeldus. Niisamuti selgitas tunnistaja J.T. , et pupillide suuruse kindlaksmääramisel lähtus ta sellest, mida nägi. Asja materjalidest ei nähtu, et tunnistajate tajumisvõime oleks olnud kuidagi häiritud. Tajutud tunnuste talletamiseks ei pea isikul meditsiinilist haridust olema. Politseiametnikest tunnistajate J.T. i ja S.P. u ütlustest selgub, et nad on saanud asjakohase väljaõppe tundmaks ära tunnuseid, mis viitavad joobeseisundile.
22. Kokkuvõtvalt on eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendatud järgmised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud: Pavel Korsunovi juhtis
23. juulil 2021 Narva linnas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla (registreerimismärgiga XXX ), olles narkootilise aine (kokaiini) tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Pavel Korsunov pani talle inkrimineeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 14.

§ 424

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase 4 vangistuse. Rahalise karistuse mõistmisega pole karistuse eripreventiivset eesmärki võimalik saavutada: Pavel Korsunovi on juba varasemalt kriminaalkorras karistatud pikaajalise vangistusega narkootiliste aine ebaseadusliku käitlemise eest. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena leidis tõendamist, et süüdistatav on katseajal tarvitanud narkootilist ainet ja seda vaatamata sellele, et Viru Maakohtu

1. detsembri
2. a määrusega kohustati teda mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Seega tuleneb Pavel Korsunovi käitumisest, et ta ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistus ära vabaduses olles. Isegi tema riigipoolsele monitooringule allutamine pole olnud tema õiguskuulekuse garantiiks. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik. Narkootilise aine tarvitamine kehtival katseajal näitab isiku soovimatust alluda seadusandja poolt kehtestatud reeglitele ning olla õiguskuulekusele orienteeritud. Enda süü täielik eitamine demonstreerib soovimatust vastutada enda seadusvastase käitumisakti eest. Arvestades eeltoodut on põhjendatud pöördumine raskemaliigilise karistuse, s.o vangistuse poole. Seda kohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada rahalise karistusega, ei muuda ka see, et hetkel on Pavel Korsunov ametliku tööga hõivatud, töötades HANSA MECHANICS NARVA AS-is, saades ka seetõttu ametlikku legaalset tulu, kuna see pole taganud varasemalt tema õiguskuulekust.
3. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Hinnates Pavel Korsunovi teosüüd, on see alla keskmise. Sõiduk peatati kehtiva tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise tõttu. Muid liiklusnõuete rikkumisi ei tuvastatud. Seega on prokuröri taotletud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vanglakaristus liiga karm. Pavel Korsunovile on põhjendatud mõista karistus alla keskmäära, s.o 7 kuud vangistust. Kuna süüdistatav pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kehtival katseajal, siis tuleb tulenevalt

§ 76

lg 8 suurendada

§ 65lg 2 alusel talle mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.

mai

1. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-17-2675 järgi ära kandmata karistuse, s.o 2 aasta 9 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ning mõista talle liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust. III. Apellatsioon ja seisukohad kohtuistungil
2. Viru Maakohtu
3. novembri
4. a otsuse peale esitas apellatsiooni Pavel Korsunovi kaitsja Aleksei Smelov, paludes maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist, alternatiivselt karistuse kergendamist. Kaitsja on seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid ja asjaolusid hinnanud ebaõigesti ning kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja ebaõiglane. Apellatsioonis esitatud põhiseisukohad on kokkuvõetult järgnevad.
5. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 315 lg-le 4 võib kohus kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi. Resolutiivosa kuulutades ei toonud kohus esile ühtegi olulist põhjendust, miks süüdistatav on süüdi temale etteheidetud kuriteos. Kohus lahkus nõupidamistuppa üksnes 15 minutiks, millele järgnes süüdimõistev kohtuotsus. Kaitsja hinnangul seab eeltoodu kahtluse alla maakohtu erapooletuse kõne all oleva asja kohtuliku uurimisel.
6. Süüdistus on tõendamata ning kuriteole viitavad koosseisu tunnused ei ole Pavel Korsunovi poolt täidetud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KorS § 41 lg-t 1 ja lg-t 13 ning tuginenud otsuse tegemisel lubamatu tõendile. KorS § 41 lg-s 13 on väga täpselt esile toodud millistele allikatele on võimalik tugineda riiklikul ekspertiisiasutusel hinnangu andmisel joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta: need on üksnes bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemus ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokoll. Kõnealune säte ei võimalda 5 joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta hinnangu andmisel tugineda muudele infoallikatele. Eksperdi tuginemine indikaatorvahendi protokollile hinnangu andmisel on KorS § 41 lg-st 13 tulenevalt õigusvastane.
7. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei peaks tajutud tunnuste talletamiseks isikul meditsiinilist haridust olema. Seaduseandja mõte on kaasata joobeseisundi tunnuste talletamiseks meditsiinilise haridusega inimene. Selleks on seaduseandja väga täpselt avaldanud määruse „Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja kord ning sellekohase protokolli vorm“, mille teise paragrahvi esimese lõike kohaselt kirjeldab isiku terviseseisundit arst, mitte korrakaitseorgan.
8. Esimese astme kohus on leidnud, et kohtupraktikas peetakse indikaatorvahendi kasutamise protokollile tuginemist narkojoobe tuvastamisel lubatavaks, viidates Tartu Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a otsusele (kriminaalasjas nr 1-20-879). Seda kohtulahendit kaitsja Riigi Teataja andmebaasist ei leidnud.
12. juulil 2022 kell 15.15 PPA poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatud andmete põhjal ei saa Pavel Korsunovil joobeseisundit tuvastada, kuna need andmed on vastuolus
13. juulil 2021 kell 15.55 SA Narva Haigla EMO arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldusega. Politseinik ei ole arst. Selleks, et hinnata isiku seisundit ning füüsiliste ja psüühiliste reaktsioonide ja funktsioonide muutmist, peab teadma, kuidas inimene käitub ja millised näevad välja selle inimese füüsilised ja psüühilised reaktsioonid ning funktsioonid erinevates olukordades. Alles siis saab järeldada, kas tegemist on konkreetse isiku seisundi ja füüsiliste ja psüühiliste reaktsioonide ja funktsioonide muutmisega. Nii ei ole arusaadav, kuidas ja mis alusel jõudis PPA töötaja järelduseni, et süüdistataval on väikesed ja läikivad silmapupillid, et süüdistatav kõneleb aeglaselt ja segaselt, et ta ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi ning et ta on unine.
14. Kuigi Pavel Korsunovi uriinist tuvastati kokaiini, polnud ta
15. juulil 2021 kell 14.57 joobeseisundis. Tema süü tuvastamisel tuleb eeltoodud argumentidel jätta välja indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning tugineda üksnes terviseseisundi kirjeldamise protokollile nr
17. Apellant ei nõustu maakohtuga selles, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 on fikseeritud joobele iseloomulik kliiniline leid (ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: unerohu, täpsustada). Maakohus pole selgitanud, milline leid on iseloomulik joobele. Mitte ükski selles kajastatud kirjeldus ei viita joobeseisundile. Ka ekspert kinnitas kohtuistungil, et selles ei esine kliinilist leidu, mis viitaks narkootilisest ainest tekitatud joobeseisundile. Seetõttu võib järeldada, et Pavel Korsunovil pole joobeseisundit tuvastatud.
18. Juhul, kui lugeda joobeseisund siiski tuvastatuks ning Pavel Korsunovi süü tõendatuks, on põhjendatud tema suhtes kaaluda rahalise karistuse kohaldamist ning jätta tema karistus suurendamata. Maakohus pole selgitanud, miks pole rahalise karistusega võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Üksnes varasema karistuse olemasolu ei tähenda seda, et eripreventiivset eesmärki ei saaks rahalise karistusega saavutada.
20. veebruaril 2023 toimunud ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ning taotles apellatsiooni rahuldamist selles toodud motiividel.
21. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus on 6 otsuses hinnanud nii indikaatorvahendi kasutamise protokolli lubatavust kui ka seda, millistele tõenditele tuginedes jõudis järeldusele, et Pavel Korsunov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Ekspert on istungil öelnud, et kokaiini toime läheb ära väga ruttu ja seega ei ole arsti ja politsei poolt tuvastatu vastuolus, vaid on hinnangud süüdistatava seisundile erinevatel ajahetkedel. Karistus vastab Pavel Korsunovi süü suurusele ja on põhjendatud nii eri- kui üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt.
22. Süüdistatav palus viimases sõnas anda talle võimalus elada normaalset elu, ta on nõus trahvi tasuma. Ta ei ole enne ega pärast rooli minekut mingeid aineid tarvitanud. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu
24. novembri
25. a otsuse tühistamiseks Pavel Korsunovi süüdi tunnistamises

§ 424lg 1 järgi alust ei ole.

Küll aga väärivad tähelepanu kaitsja argumendid Pavel Korsunovile mõistetud karistuse osas.

1. Nõustuda ei saa kaitsja etteheitega maakohtu aadressil, et kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine 15 minutit pärast nõupidamistuppa suundumist seab kahtluse alla kohtu erapooletuse. Siinkohal on oluline võtta arvesse, et maakohus kuulutas 07.11.2022 üksnes otsuse resolutiivosa ja tegi seda kohtuistungi protokolli kohaselt 22 minutit pärast kohtuistungi lõppu. Ühtlasi teavitas kohus menetlusosalisi, et vaidlustamissoovi korral tehakse põhjendustega tervikotsus kättesaadavaks hiljemalt
2. novembril
3. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ei ole palju ja õiguslikult ei ole tegemist kuigivõrd keeruka kriminaalasjaga. Seega on loogiline järeldada, et olukorras, kus kõiki tõendeid on kohtuistungil vahetult uuritud ja kohus on ära kuulanud kohtuvaidluste käigus poolte argumendid, ei ole otsuse langetamine keerukas ega aeganõudev. See ei tähenda, et kohus ei oleks kaalunud kõiki argumente. Kohtuotsuse resolutiivosa on lühike ja kogemustega kohtuniku jaoks ei võta selle vormistamine aega üle 15 minuti. Ainetu on kaitsja teinegi väide, mille kohaselt ei toonud kohus otsust kuulutades esile ühtegi olulist põhjendust, miks süüdistatava süü on tõendatud. Kohtuistungi protokolli järgi on kohtunik kohtuotsuse resolutiivosa kuulutades selgitanud selle sisu ja põhjendusi. Kohtuistungistungi helisalvestiselt on selgelt tuvastatav, et kohtunik selgitas kohtuotsuse olulisi aspekte, sh sedagi, millise üldhinnangu andis kohus olemasolevatele tõenditele. KrMS § 315 lg 4 ei nõua kohtult resolutiivosa kuulutamisel tõendite üksikasjalikku käsitlust.
4. Pavel Korsunovi kaitsja leiab, et Viru Maakohtu otsus ei vasta KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuna kohus tugines otsuse tegemisel lubamatule tõendile. Seega on apellatsioonimenetluse keskseks küsimuseks see, kas indikaatorvahendi kasutamise protokoll on isiku joobeseisundi hindamisel lubatav tõend ja kas sellele võis tugineda arstkohtutoksikoloogiaekspert joobeseisundi olemasolu hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt.
5. Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamise nõuded tulenevad KorS §-st
6. Selle esimene lõige sätestab, et politsei (või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan) võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.
7. Indikaatorvahendi kasutamine on üks 7 esmaseid toiminguid, mida politsei joobekahtlusega juhi suhtes teeb. Kuna narkootilise või psühhotroopse ainete tarvitamine ei tähenda automaatselt narkojoovet, on iseäranis oluline teha kindlaks, kas isikul on selle tarvitamise tagajärjel tekkinud joobeseisund. Seepärast on korrakaitseorgan joobekahtluse korral kohustatud isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid kirjeldama (KorS § 41 lg 5). Politseiametnikud talitasid igati korrektselt, kui märkisid indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tõendite kd, tl 11-13) Pavel Korsunovil esinevad joobeseisundile viitavad tunnused. Ehkki politsei tegevus indikaatorvahendi kasutamisel ja sellekohase protokolli täitmisel, sh Pavel Korsunovil joobeseisundile viitavate tunnuste ülestäheldamine, toimus riikliku järelevalve menetluses, on seda protokolli kriminaalmenetluses võimalik tõendina kasutada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 4-18-51, p 7). Seega on indikaatorvahendi kasutamise protokolli näol tegemist lubatava tõendiga.
10. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tuvastati Pavel Korsunovi uriiniproovis kokaiini olemasolu. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisana vormistati eksperdi hinnang joobe kohta (tõendite kd, tl 9-10). Arst-kohtutoksikoloogiaekspert andis hinnangu indikaatorvahendi protokollis fikseeritud joobeseisundile viitavate tunnuste, terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 fikseeritud joobele iseloomuliku kliinilise leiu (ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul (unerohtu, täpsusta)) ja Pavel Korsunovi uriinist leitud aine (kokaiini) alusel.
11. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson on maakohtu istungil ütlusi andes möönnud, et kui ta oleks pidanud andma hinnangu vaid kahe dokumendi, s.o bioloogilise vedeliku uuringu, millega tuvastati uriinis narkootilise aine olemasolu, ja tervisesisundi kirjelduse alusel, mille järgi on näitajad normis, oleks saanud anda arvamuse vaid selle kohta, et esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused, joovet ei ole. Samas on ekspert selgitanud sedagi, et ta võttis arvamuse andmisel arvesse indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud joobele viitavaid tunnuseid, mis on fikseeritud sündmuskohal. See protokoll on tehtud 40 minutit varem ja kokaiini toime kaob väga kiiresti, 1-4 tunniga. Uriinis püsib kokaiin 3 päeva. Seega tuleb ajalises mõttes pidada indikaatorvahendi protokollis sisalduvat Pavel Korsunovi terviseseisundi kirjeldust objektiivsemaks, võrreldes ca 40 minutit hilisemal läbivaatusel fikseerituga. Samuti selgitas ekspert, et kuivõrd hinnangu andmine joobe olemasolu kohta on ekspertiisiga võrdväärne tegevus, lähtus ta sellest, et tal on õigus küsida lisadokumente.
12. KorS § 41 lg 13 sätestab, et ekspertiisiasutus annab hinnangu (joobeseisundi olemasolu kohta) bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ja isiku terviseseisundi kirjelduse põhjal. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellest ei saa järeldada justkui oleks narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine võimalik üksnes bioloogilise vedeliku (nt veenivere või uriini) proovi uuringu tulemuse ning joobekahtlusega isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli ning nende põhjal tehtud eksperdi hinnangu alusel. Tegu on vaid osade võimalike tõenditega teiste seas: nii võivad joobeseisundit kinnitavateks tõenditeks olla muu hulgas ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll või tunnistajate ütlused. Ühelgi eeltoodud tõenditest ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (KrMS § 61 lg 1).
13. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hinnangu joobe olemasolu või selle puudumise kohta annab ekspertiisiasutus, Eesti Kohtuekspertiisi instituut, kes lähtub oma tegevuses kohtuekspertiisiseadusest (KES), mis muuhulgas sätestab kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse seisundi ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaal – ja väärteomenetluses (KES § 1 lg 1), on eksperdil õigus vajadusel küsida hinnangu andmiseks lisamaterjali ja sellele ka tugineda. KES § 23 lg 1 ütleb, et eksperdi õigused ja kohustused 8 ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes. KrMS § 98 lg 1 p 1, 3 alusel on eksperdil õigus taotleda nii ekspertiisimaterjali täiendamist kui ka tutvuda kõigi ekspertiisiks vajalike materjalidega. Eksperdil peab hindamiseks olema piisavalt vajalikku teavet (käesolevas asjas uuritava isiku organismis sisalduva joovet tekitava aine esinemise ja väliselt avalduvate tunnuste kohta). Vastasel juhul tekiks olukord, kus isikutel oleks tervishoiuasutusse minemisega viivitamisel võimalik vältida vastutusele võtmist, kuigi nad panid eelnevalt toime kuriteo. Teisalt peaks aga ekspert eriteadmisi omava isikuna andma tegelikkusele mittevastava hinnangu põhjusel, et tal ei ole võimalik kasutada materjali, mis kirjeldab isiku seisundit teo toimepanemise ajale kõige lähemal hetkel (käesolevas asjas süüdistatava terviseseisundit vahetult sündmuskohal). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et KorS § 41 lg-st 13 tulenevalt tuleb ekspertiisiasutusele esitada küll selles nimetatud dokumendid, kuid see ei välista eksperdil hinnangu andmiseks vajalike lisatõendite küsimist ja nendega arvestamist.
14. Kaitsja heidab maakohtule ette, et otsuses pole põhjendatud, milline kliiniline leid on terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 32 joobele iseloomulik. Maakohtu otsusest nähtuvalt on sellise kliinilise leiuna arvesse võetud Pavel Korsunovi poolt SA-s Narva Haigla arstile öeldut, et tarvitas viimase 24 tunni jooksul unerohtu. Mida täpsemalt, pole teada. Asjaolu, et maakohus sellega kui kliinilise leiuga arvestas, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuigi iseenesest nimetatud asjaolu ei ole joobetunnuseks sotsiaalministri
15. juuni
16. a määruse nr 37 „Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid“ § 2 mõttes. Seda kinnitas ka arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson maakohtus ütlusi andes. Asjaolu, et maakohus unerohu tarvitamise kliinilise leiuna välja tõi, ei muuda eksperdi lõplikku hinnangut Pavel Korsunovil joobe olemasolu kohta, mis on antud uuringuakti nr 1033T ja indikaatorvahendi protokollis fikseeritud joobele viitavate tunnuste alusel, hinnates sealhulgas ka tervisesisundi kirjeldamise andmeid.
17. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, justkui poleks politseiametnikud pädevad menetlustoimingule allutatud isikul joobele viitavaid tunnuseid hindama. Eelviidatud
18. juuni
19. a määruse nr 37 § 3 kohaselt kontrollib joobeseisundile viitavate tunnuste esinemist või mitteesinemist politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan nii isiku välise vaatluse abil kui ka isiku küsitlemise abil. Nii J.T. kui S.P. kinnitasid oma ütlustes, et nad on saanud selleks ka tarviliku väljaõppe. Indikaatorvahendi protokollis kajastatud tunnused, nagu silmade läikimine, häiritud reaktsioonikiirus, unisus ja kergelt taaruv kõnnak on välised silmaga tajutavad tunnused, milleks pole vaja meditsiinilisi eriteadmisi. Selles, et politseiametnikud ei eksinud kohapeal joobele viitavaid tunnuseid kirjeldades, kinnitab ka patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestis. Ringkonnakohus tutvus selle salvestisega ning sellelt on tõepoolest näha ka maakohtu poolt kirjeldatud Pavel Korsunovi ebatavaliselt läikivad silmad, aeglane kõne ja uimane olek, mis erineb tema tavapärast olekust, mida mõlemal kohtuastmel oli võimalik kohtusaalis näha. Politseiametnik nägi sündmuskohal Pavel Korsunovil samu narkootilise aine tarvitamisele viitavaid tunnuseid, nimetas neid ka talle endale, põhjendas sellega narkojoobe kontrollimise vajadust.
20. Vastuolu indikaatorvahendi protokollis sedastatu ja terviseseisundi kirjelduses märgitu vahel tegelikult ei ole, kuivõrd joobele viitavad tunnused võivadki ajaga muutuda. Arvestades tarvitatud aine, kokaiinist põhjustatud joobe kiiret kadumist (isegi ühe tunniga), ei välista terviseseisendi kirjeldamise protokolli koostamise ajaks Pavel Korsunovil joobetunnuste puudumine temal joobe olemasolu ca 40 minutit varem, millal ta mootorsõidukit juhtis.
21. Seega tuvastas maakohus kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt õigesti, et Pavel 9 Korsunov juhtis
22. juulil 2021 kella 14.57 paiku Narvas Rahu 38 maja juures mootorsõidukit Toyota Corolla (registreerimismärgiga XXX ), olles sellel ajal kokaiini tarbimisest tingitud joobeseisundis. Ka oli Pavel Korsunovil selle osas tahtlus. Esiteks teadis ta seda, et ta oli eelnevalt narkootikume tarvitanud. Teiseks oli ta teadlik sellestki, et need narkootikumid tema reaktsioone mõjutasid: pole võimalik, et Pavel Korsunov ei mõistnud nt seda, et ta kõneles aeglaselt, oli tavapärasest uimasem ja mõnevõrra taarus.
23. Küll aga tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada Pavel Korsunovile mõistetud seitsmekuuline vangistus.

§ 56

lg 1 ls 1 kohaselt on karistamise aluseks süü.

§ 56

lg 2 ls 1 sätestab, et vangistust võib mõista üksnes juhul, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus hindas Pavel Korsunovi teosüüd küll keskmisest väiksemaks, kuid eelistas siiski vangistust rahalisele karistusele, põhjendades seda eripreventiivsete kaalutlustega. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga päri ei ole ning nõustub kaitsjaga selles, et Pavel Korsunovi karistamise eesmärki täidab ka talle rahalise karistuse mõistmine.

1. Esimese astme kohus on karistusliigi valikul tuginenud peaasjalikult asjaolule, et Pavel Korsunov sooritas kuriteo katseajal. Nii see ka oli. Ta tunnistati Tartu Maakohtu
2. mai
3. a otsusega süüdi suures koguses narkootikumide käitlemises, mille eest karistati teda kuueaastase vangistusega.
4. detsembri
5. a määrusega vabastas Viru Maakohus ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, allutades ta kaheks aastaks käitumiskontrollile. Selle kestel oli tal keelatud narkootikumide omamine ja tarvitamine.
6. Ehkki katseajal toime pandud kuritegu on äärmiselt taunimisväärne, ei tingi see automaatselt vanglakaristuse mõistmist. Arvesse tuleb võtta ka sooritatud kuriteo iseloomu, teosüüd ning eripreventiivseid kaalutlusi. Joobes juhtimise näol pole juba kuriteospetsiifiliselt tegemist raskeimat laadi kuriteoga. Pavel Korsunovi teosüü ei ole suur. Ta tabati Narva linnas Rahu tn 38 maja juures. Pavel Korsunov tunnistas, et soovis koju sõita, s.o aadressile Rahu tn 38a, mis on samas lähedal. Puuduvad andmed selle kohta, et Pavel Korsunov oleks joobes olles pikemalt juhtinud mootorsõidukit ja ohustanud sellega kaasliiklejaid. Seega võimaldab teosüü rahalise karistuse mõistmist. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Tähelepanu väärib seegi, et tegemist oli tema esimese sellise süüteoga. Teo toimepanemise ajal oli tal vaid üks väärteokaristus liiklusalase süüteo, kiiruse ületamise eest. Seegi on käesolevaks ajaks kustunud karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt, kuivõrd rahatrahv on tasutud enam kui aasta tagasi,
7. veebruaril 2022 (tõendite kd, tl 17). Ka väärib tähelepanu, et Pavel Korsunov suutis aastaid kuritegude toime panemisest hoiduda, sh vabaduses olles: oma eelmise kuriteo sooritas ta ligi viis aastat enne praegust ja ka vabaduses oli Pavel Korsunov üle pooleteise aasta õiguskuulekas. Eelnev annab alust järeldada, et tegemist on ühekordse eksimusega ning rahalise karistusega on võimalik mõjutada Pavel Korsunovi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Oluline on seegi, et vangistus muudaks olematuks need positiivsed muutused, mida on võimalik süüdistatava puhul täheldada. Seega ei täidaks vangistuse mõistmine süüdistatava puhul oma põhilist eesmärki, milleks on isiku mõjutamine kuritegudest hoiduma. 44.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada seda süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Keskmine päevasissetulek arvutatakse kriminaalmenetluse alustamisele vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustavast tulust, 10 millest on maha arvatud tulumaks.

1. Pavel Korsunovi suhtes alustati kriminaalmenetlust
2. aastal. Seega tuleb aluseks võtta tema
3. aasta sissetulek. Maksukohuslaste registri andmetel (tõendite kd, tl 53) oli Pavel Korsunovi tulu sellel aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 525 eurot. Seega tuleb lähtuda miinimumpäevamäärast – s.o 10 eurost. Võttes arvesse Pavel Korsunovi süü suurust ning eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb talle mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Ringkonnakohus peab põhjendatuks karistada teda 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega, milleks on 1000 eurot. 46.

§ 65

lg 2 alusel moodustab kohus Pavel Korsunovile liitkaristuse mõistetud rahalisest karistusest ja Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2675 mõistetud karistuse ärakandmata osast, s.o 2 aasta 9 kuu ja 17 päeva vangistust.

§ 64lg 2 alusel määrab kohus, et rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt.

Samuti on Pavel Korsunov jätkuvalt kohustatud täitma Viru Maakohtu

1. detsembri
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-2675 vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid selles määratud tingimustel.
3. Järgnevalt lahendab kohus menetluskulude hüvitamisse puutuva.
4. Kaitsja Aleksei Smelov esitas ringkonnakohtule taotluse, milles palub hüvitada Pavel Korsunovile menetluskuludena lepingulisele kaitsjale makstud tasu. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaitsjal kulus kaevatava kohtuotsusega tutvumiseks 1,5 tundi, apellatsioonkaebuse koostamiseks 4 tundi ning kohtuistungil osalemiseks 1 tund. Kuue ja poole tunni eest makstud tasu suuruseks on 780 eurot (tunnihind 120 eurot, sisaldab käibemaksu). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus sisukas ja argumenteeritud, tunnitasu mõistlik ja toiminguteks kulunud aeg põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 ettenähtud lahendi, tuleb nimetatud kulu KrMS § 185 lg 1 kohaselt Pavel Korsunovile hüvitada.
5. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu
6. novembri
7. a otsuse Pavel Korsunovile mõistetud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega karistab teda rahalise karistusega. Kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 11