lg 1 p 9 alusel sundraha – 981 eurot; 2)
4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu - kohtueelses menetluses 97.20 eurot, kohtumenetluses 1321.20 eurot, kokku 1418.40 eurot.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 2399.40 tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. eurot Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700003289 ja selgitus „Nikita Agejev, kriminaalasi 1-21-7410, menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Tsiviilhagi 1. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg 2,
lg 1 alusel välja mõista Nikita Agejevilt Xi kasuks mittevaraline kahju 300 eurot, mis kanda Xi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, Swedbank. 2. Kannatanu Xi esitatud tsiviilhagi varalise kahju 180 euro nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2,
lg 1 alusel välja mõista Nikita Agejevilt Xi kasuks varaline kahju 155 eurot (määrdunud džempri maksumus), mis kanda Xi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, Swedbank. Asitõendid ja salvestused CD-plaadid ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) –
Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Nikita Agejevit selles, et tema lõi 01.05.2019.a kella 05:42 ajal Tallinnas Tondi 8 asuva bensiinijaama Olerex juures käega temale taksoteenust osutanud Yt näo piirkonda, millega põhjustas viimasele füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Nikita Agejevit selles, et tema, 04.09.2020 kella 02.00 paiku Tallinnas Nõmme tee 34 asuva söögikoha Staap juures pakkus Xle müügiks alkohoolset jooki. Peale pakkumisega nõustumist, X võttis joogi ostmiseks aadressilt Nõmme tee 23A, Tallinn asuvast (Maxima kauplus) sularahaautomaadist välja sularaha summas 10 eurot. Ostu-müügi tehingu käigus tekkis kella 02:17 ajal Nikita Agejevi ja Xi vahel sõnelus, mille tulemusel Nikita Agejev lõi ühe korra parema käe rusikaga Xt vasakule poole suu piirkonda ning tõmbas teda juustest, mille tulemusena X kukkus ja murdis vasaku käe neljanda sõrme sõrmeluu. Sellise tahtliku tegevusega Nikita Agejev kahjustas Xi tervist ja põhjustas füüsilist valu. Seega Nikita Agejev oma tegevusega pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohtu seisukoht 01.05.2019.a episood Vaidlust ei ole selles, et kannatanu Y, osutades Nikita Agejevile taksoteenust, saabus taksoga Tondi 6 Tallinnas asuvasse Olerex tanklasse. Viimati nimetatu on tõendatud videoregistraatori videosalvestusega, Olerex tankla videosalvestiste asitõendina vaatlusprotokolliga, äratundmiseks esitamise protokolliga, samuti kannatanu ja süüdistatava ütlustega. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt tekkis tal tanklas taksojuhiga konflikt, kuna ei olnud sularaha kokkulepitud 5 euro tasumiseks ja pangakaart ei töötanud ei sõidukis läbi juhi terminali ega võimaldanud raha välja võtta pangaautomaadist. Süüdistatav tegi taksojuhile 2 ettepaneku väljastada tšekk, millele kirjutada tema andmed. Taksojuht oli vastava ettepaneku peale ebatervelt naernud ja ei olnud nõus. Seejärel taksojuht pakkus välja lahenduse minna süüdistatava juurde koju, et vaadata, mis asjad kodus on. Rääkides ta žestikuleeris agressiivselt, mistõttu süüdistatava ütluste kohaselt tekkis tal hirm, ta oli häiritud ega tundnud ennast ohutult. Süüdistatav väitis, et ta vaid lükkas või tõukas taksojuhti vastu õlga, ei teinud seda kiiresti ega järsku. Seega süüdistatav ei tunnistanud kohtuistungil taksojuhi löömist, leides, et tegemist oli üksnes tõukamisega. Kannatanu kohtuistungil antud ütlused kinnitavad, et ta sõidutas 01.05.2019.a varahommikul 5 euro eest süüdistatava Tondi bensiinijaama juurde ja et noormehel ei õnnestunud tasuda sõidu eest kaardiga ja pangaautomaadist ei saanud raha võetud. Seepeale tegi süüdistatav talle ettepaneku tasuda sõidu eest suitsupakiga, mida ta läkski tankla poodi ostma. Enne kauplusesse minemist lõi noormees teda aga ootamatult rusikaga vasakule poole kõrva piirkonda. Löök tuli talle üllatusena ja põhjustas valu. Tanklast sigarette talle ei toodud. Noormees võttis sigaretipaki, väljus ja läks maja suunas, auto juurde ei tulnud. Kannatanu eitas seda, et ta oleks pakkunud süüdistatava juurde koju minemist, et sõidu eest tasuks mingi ese võtta. Ta ütles, et ükski normaalne taksojuht ei lähe kliendi juurde koju. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on kannatanu tundnud talle näidatud fotodelt ära meesterahva, keda ta sõidutas 01.05.2019.a Olerexi teenindusjaama, kus isik ei saanud sõidu eest tasutud ja kes lõi teda rusikaga näkku. Selleks isikuks osutus Nikita Agejev. Isiku tundis ära näojoonte järgi. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud Olerex esindaja poolt esitatud turvakaamera videosalvestist, nähtub 01.05.2019 kell 05.37 takso sõitmine Tondi 6 Tallinn asuva Olerex teenindusjaama ja seal peatumine. Taksost väljub Nikita Agejev, suundub pangaautomaadi juurde. Mõne aja pärast väljub autost ka taksojuht. Nikita Agejev ja taksojuht räägivad omavahel ning äkki lööb süüdistatav taksojuhti ühe korra rusikaga näkku. Peale seda kõnnivad mõlemad Olerexi teenindusjaama välisukse suunas, räägivad omavahel. Süüdistatav siseneb Olerexi teenindusjaama, taksojuht läheb oma auto juurde, istub autosse ja hakkab helistama. On näha, kuidas Nikita Agejev ostab midagi Olerexi teenindusjaamast. Kohtuistungil vaadeldi ka vaatlusprotokolli lisaks olevat videosalvestist lõpunumbriga 3023368, millelt nähtub Nikita Agejevi ja Yi omavaheline vestlus pangaautomaadi juures ning Nikita Agejevi löök rusikaga Yi vasaku näopoole pihta. Löögist põhjustatuna astub Y paar sammu tagasi. Vaatamata sellele, et videosalvestiselt nähtub jõuline löök näo piirkonda, on Nikita Agejev eitanud löömist, on tunnistanud, et tegemist oli üksnes tõukamisega ehk vastu õlga lükkamisega. Tõukamise-lükkamise põhjusena on süüdistatav selgitanud Yst lähtuvat ohtu temale. Nimelt olnud kannatanu Nikita Agejevi suhtes agressiivselt meelestatud, mis seisnenud agressiivses žestikuleerimises. Kohus ei nõustu Nikita Agejevi seisukohtadega kannatanu agressiivsuse osas ega tõukamise lükkamise osas. Videosalvestiselt on näha, et Y on rahulik, hoiab käsi taskus, vestluses on naeratav. Ka peale Nikita Agejevi poolset lööki jäi kannatanu rahulikuks. Seega on Nikita Agejevi ütlused kannatanu agressiivsusest alusetud ja ümber lükatud videosalvestiselt nähtuga. Nikita Agejevi ütlused selle kohta, et tundis ähvardust selles, et kannatanu soovis minna tema koju asju vaatama, ei ole eluliselt usutavad. Võiks uskuda, et taksojuht teeb ettepaneku sõita kliendi maja juurde, kui viimasel on kodus sularaha, millega sõidu eest tasuda, kuid eluliselt ei ole usutav, et taksojuht teeb ettepaneku minna kliendi koju mingeid asju võtma. Ka kannatanu, vastates süüdistatava küsimustele, ütles, et ükski normaalne taksojuht ei lähe kliendi juurde koju. 3 Kohtu hinnangul ei saa tõendeid kogumis hinnates nimetada süüdistatava käeliigutust kannatanu suunas tõukamiseks, sest videosalvestiselt nähtub, et tegemist oli jõulise, intensiivse löögiga näopiirkonna pihta. See löök oli niivõrd tugev, et põhjustas kannatanu pea pööramise ja tagasi astumise. Ka kannatanu on tunnistanud, et tegemist oli rusikalöögiga vastu nägu, millest ta tundis valu. Löömisest on kannatanu maininud ka häirekeskusesse helistades. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
Nimetatud sätte kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. A ütluste kohaselt rääkis X rusikaga näkku löömisest koheselt, kui tuli tagasi söögikoha juurde. X oli ära umbes 5-10 minutit. Seega ei olnud juhtunust kaua aega möödas ja X, rääkides tunnistajaga oli veel tajutu mõju all. Isiku läbivaatuse protokollist tulenevalt on 04.09.2020 kell 03.42 tuvastatud Xi riietel verekahtlase määrdumise jälgi. Vasakul huule kohal verekahtlane määrdumine ning huule sisemisel osal lahtine haav ning huul turses. Samal kuupäeval koostatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nähtuvalt on Xl diagnoositud huule ja suuõõne lahtine haav ning sõrmemurd. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused temal vigastuste tekkimise kohta usaldusväärsed. Ta rääkis löömisest koheselt Ale, kui jõudis tagasi söögikoha Staap juurde, öeldes ka, kes oli lööja. Teatas kõnes Häirekeskusele, et talle tuldi kallale, huul on katki. Ei ole kuidagi usutav, et kui kannatanu ise oli agressiivne ja kuidagi teistmoodi tema huul katki sai ja sõrmeluu murdus, et ta hakkaks alusetult süüdistama temale tundmatut isikut. Kohtuistungil selgus, et kannatanu on politseitöötaja, seega on teadlik, et teadvalt vale kaebuse tegemise eest ja teadvalt vale ütluse andmise eest on ette nähtud kriminaalvastutus. Kannatanu ütluste usutavusele annab kaalu asjaolu, et kuriteo teadet tehes teadis ta, et kriminaalmenetluse alustamise korral võidakse suure tõenäosusega kontrollida ka hoonetel (söögikoha, Maxima kaupluse) olevaid kaameraid. Kaebust tehes ei saanud ta olla teadlik, kui kaugele mingi kaamera näitab ja ta pidi arvestama sellega, et kogu tegevus võis jääda kaamerate salvestustele. Vaevalt oleks ta valeütluste andmisega riskinud kriminaalvastutusega ja töökoha kaotusega. 6 Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Nikita Agejev on Xi suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise ehk kõik need vägivallateod, millised on talle inkrimineeritud ja märgitud süüdistuses. Tuvastatud on vägivallategudega tekitatud tagajärg, s.o. valu ja tervisekahjustused - lahtine huule haav ja luumurd. Kannatanu Xi ütlustest tulenevalt tundis löögist huule pihta valu, samuti tundis valu juustest tõmbamise ajal, samuti tundis mõne aja pärast, et näpp valutab ja läks paiste. Riigikohtu seisukohalt aga ei piisa valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastatuks lugemiseks ainuüksi sellest, et kannatanu kinnitab valu tundmist, vaid see, kas kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, tuleb eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (RK lahend 3-1-1-50-13 p. 12). Tulenevalt kannatanu ütlustest, et löögist hakkas huulest koheselt verd jooksma, juustest tiriti nii tugevasti, et tulid juuksed peast välja ja ka näpp paistetas üles, ei saa olla kahtlust selles, et selliste tegevuste tagajärjel tundub valu tundmine reaalne ka keskmisele mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust ja süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Nikita Agejev pani 04.09.2020.a löömise ja juustest tirimise toime kavatsetul, sest löömine rusikaga, juustest tirimine on eesmärgipärased tegevused. Tervisekahjustuste suhtes võib olla ka kaudne tahtlus, sest tõendid selle kohta, et süüdistatava eesmärk oli kannatanule vigastusi põhjustada või et ta oli tervisekahjustuste saabumises kindel, kriminaalasjas puuduvad. Kuivõrd löömise tagajärjena vigastuste saamine on siiski enamus juhtudel tõenäoline, pidi ka NIkita Agejev selliseid tagajärgi võimalikuks pidama, kuid suhtus tagajärgede saabumisse ükskõikselt. Kohus leiab, et Nikita Agejevi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Nikita Agejev on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, mida kohus on käesolevas otsuses eespool käsitlenud. Seega on Nikita Agejev toime pannud kehalise väärkohtlemise korduvalt. Karistus KarS § 121 lg 2 sanktsioon näeb karistustena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Nikita Agejevi süü suurust ilmestab süütegude korduvus. Süü suuruse hindamise juures ei ole vähe tähtis ka asjaolu, et Nikita Agejev ründas inimesi, kellega ta ise suhtlust alustas. Esimeses episoodis soovis taksoteenust ja kui ei suutnud tasuda, asus taksojuhti ründama. Teises episoodis pöördus Nikita Agejev esimesena Xi ja tema sõbranna poole, pakkudes neile alkoholi müüa ja kui temalt sooviti selgitust, miks ta nii kallilt müüb, ründas füüsiliselt Xt. Kuigi korduvuse tõttu on süü keskmisest suurem, siis ründe intensiivsust ja tagajärgi arvestades võib lõpptulemusena hinnata süüd keskmise suurusega. Yle löök tervisekahjustusi ei põhjustanud, üksnes valu. X sai lisaks valu tundmisele ka kergeid vigastusi. Nikita Agejev tunnistas viimases sõnas, et tema tegevus põhjustas Yle valu. Vaatamata sellele, et ta ei avaldanud kahetsust, näitab see siiski isiku arusaamist sellest, et tema tegu ei olnud õiguspärane. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Eeltoodut arvestades võib Nikita Agejevi karistus jääda veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) Kohus leiab, et kergemaliigiline karistus ei ole käesoleval juhul sobilik karistuse liik. Eelkõige põhjendusel, et ametlikud andmed süüdistatava sissetulekute kohta puuduvad. Tema suhtes kohaldati 01.05.2019 episoodis oportuniteeti, kuid ta jättis rahalise kohustuse tasumata, lootes, et 7 see mingi aja möödudes iseenesest kustub. Nikita Agejev on ise tunnistanud, et tal on mitmekümne tuhande euro ulatuses võlgnevusi ja hetkel ei ole tema finantsolukord hea. Seega ei ole tal rahalisi vahendeid piisavalt rahalise karistuse tasumiseks. Lisaks tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud ja hüvitada kannatanule tsiviilhagi. Kohus leiab, et Nikita Agejevit tuleb karistada vangistusega 2 aastat, keskmine oleks 2 aasta ja 6 kuud. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et KarS §-de 73 ja 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu peab kohus karistust mõistes muuhulgas kujundama seisukoha, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida selliseid erisusi, mis teevad karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kuivõrd karistusest tingimisi vabastamise näol pole tegemist eraldi karistusliigi, vaid ühe võimaliku karistuse individualiseerimise viisiga. (RKKK nr 3-1-1-18-11 p. 8.2) Kohus leiab, et Nikita Agejevi puhul esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis võimaldavad mõistetud vangistusest tingimuslikult vabastada. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Viimasest teost on möödas juba 1,5 aastat ja uusi rikkumisi ei ole toime pannud. Seega võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 alusel vangistuse tingimuslikku vabastamist, millise ettepaneku tegi ka prokurör. Karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (RKKKo 3-1-1-99-06, p 20 ja 3-1-1-59-07, p 13). Eeltoodut arvestades määrab kohus katseaja pikkuseks 2 aastat 2 kuud. Tsiviilhagi Kannatanu X on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõude osas 180 eurot, mis moodustub valge „Karl Lagerfeld“ džempri kahjustamisest 155 eurot ning ravi ja meditsiinitarvete kulust - 25 eurot.
lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise otsustamisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud varalise kahju nõue on õigustatud. Kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et Xi tervisekahjustus on põhjuslikus seoses Nikita Agejevi tegevusega ja sellest tulenevalt peab Nikita Agejev hüvitama kannatanule tervisekahjustusest tekkinud varalise kahju. Kohtu hinnangul kuulub kannatanu tsiviilhagi varalise kahju osas hüvitamisele osaliselt. Hüvitamisele kuulub džempri maksumus 155 eurot. Internetis leiduvatelt lehekülgedelt on leitav, et „Karl Lagerfeld“ firma džempri hind võib olla selline nagu kannatanu on tsiviilhagis märkinud. Kannatanu selgitas, et džemper on ostetud mõned aastad tagasi ja ostutšekk ei ole säilinud. Kohtu hinnangul ei ole nõue hüvitada 25 euro ulatuses ravi ja meditsiinitarvete (sõrmelahas, sidemed, valuvaigistid, arsti visiiditasu) eest tõendatud. Kannatanu, olles ametialaselt teadlik tsiviilhagile esitatavatest nõuetest, pidi teadma, et võimaluse korral tuleb haginõudele lisada ka maksumust tõendavad ostutšekid. Kuivõrd ravimid, sidemed jm tervisekahjustusega seonduv kulutus oli tehtud peale kuriteoteadet, siis oleks pidanud nende ostude eest tasumise tšekid alles 8 hoidma ja hagile juurde lisama. Kuivõrd selles osas on nõue tõendamata, jätab kohus 25 euro ulatuses hagi rahuldamata. Kannatanu X on esitanud ka mittevaralise kahju nõude summas 300 eurot, mille aluseks on kannatanule menetletava kuriteoga tekitatud füüsiline valu, vigastustest tulenevad kannatused, ebameeldivad läbielamused ning välimuse rikutus (juuksed välja tõmmatud, ülemine huul paistes ja katki, sõrmeluu murd). Kannatanu tavapärane elurütm oli häiritud, ei saanud teostada tema jaoks tähtsaid planeeritud tegevusi vähemalt kolme nädala jooksul. Kohtuistungil kannatanu täpsustas, et sõrmeluu murd takistas riidessepanekut, pesemist, igapäevaseid koduseid toiminguid, ei saanud käia trenni tegemas, ujumas. Mittevaralise kahju nõude hüvitamise aluseks on VÕS § 128 lg 1, mis näeb ette hüvitatava kahju liigid ja üheks liigiks on ka mittevaraline kahju, mis sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lõige 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivsed tagajärjed. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks, seetõttu ongi kohtu ülesandeks hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata ka vastav rahasumma. Välja mõistetud mittevaraline hüvitis peab olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. Patsiendikaardist nähtub, et X ei vajanud haiglaravi huule ja suuõõne lahtise haava ja sõrmeluu murru puhul. Küll tuli kanda kolm nädalat sõrmeortoosi, võtta valu vastu ravimeid, piirata koormust, periooditi külmaaplikatsioonid. Haav ei vajanud õmblemist. Ilmselgelt tundis kannatanu löögi tulemusel valu, samuti sõrmeluu murd tekitab valu. Kannatanu on selgitanud, et ka juustest tirimine oli valus. Kohtu hinnangul oli kogu sündmus kannatanule traumeeriv, kannatanu ei näinud ette sellist konflikti. Arvestades kannatanu tervisekahjustuse raskust ja sellest tingitud üleelamisi on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kannatanu on esitanud mittevaralise kahju nõude summas 300 eurot. Kohus hindab sellist summat mõistlikuks ja mõistab selle süüdistatavalt välja Xi kasuks. Menetluskulud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda või määrata hüvitamisele ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 1 alusel sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 97.20 eurot, kohtumenetluses 1321.20 eurot, kokku 1418.40 eurot. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ja süüdistataval esinevaid finantsraskusi, võib menetluskulude ühekorraga tasumine Nikita Agejevile tekitada raskusi. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude, kokku 2399.40 eurot, osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kohus juhindub
Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas hiljemalt 22.02.2022. a. kella 13.00. 9 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.