lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.
lg 3 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas sätestab
lg 2 p 1, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas tulnuks tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 8500 krooni, kuid hageja on seoses menetlusabi andmisega maksnud riigilõivu 3500 krooni. Arvestades
lg 2 p 1 ja § 190 lg 4 koosmõjus, puudub alus hagejale riigilõivu tagastamiseks ning hoopis temalt tuleks riigituludesse välja mõista riigilõiv 750 krooni (8500 / 2 – 3500), sest ta on tasunud menetluses vähem kui pool seaduses ettenähtud riigilõivust.
lg-t 7 ja kompromissi sõlmimist arvestades ei pea kohus hagejalt riigilõivu 750 krooni väljamõistmist siiski põhjendatuks.
lg 7 kohaselt võib kohus
lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtunik 2/2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.