Obsah (7)

§ 164§ 456§ 392§ 229§ 230§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise koht ja aeg 23. juuli 2021, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-7577 Tsiviilasi N. I. hagi A. I. vastu ühisvara j

§ 164

alusel (tegemist on hagilise abieluasjaga, mille ese on varaline) jätab maakohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N. I. (hageja / vastuhagis kostja) esitas
2. mail 2020 hagi A. I. (kostja / vastuhagis hageja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu
3. detsembril 2007 ning lahutati
4. märtsil
5. Poolte ühisvara hulka kuulub õmblusmasin Janome, keeduseade Multicooker ja laste tõukeratas väärtusega kokku 115 eurot, sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga xxx ja korter asukohaga xxx, registriosa nr xxx. Korter ja sõiduauto on soetatud hageja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud rahaga. Hageja müüs
6. aastal enda päranduseks saadud Peterburi linnas asuva korteri 3 950 000 rubla eest, mille tollane vääring oli umbes 65 833 eurot. Korter asukohaga xxx soetati
7. aastal 16 000 euro eest, sõiduauto 3300 euro eest. Hageja hindab korteri väärtuseks ligikaudu 15 000 eurot ja sõiduauto väärtuseks 2950 eurot. Hageja elab Vene Föderatsioonis ning ühisvaraks olev sõiduauto ja korter on kostja kasutuses. Kostja ei luba hagejal ühisvaraks olevasse korterisse siseneda. Hageja palub ühisvara jagamisel arvestada, et kostjale kuulub Vene Föderatsioonis kaks korterit. Hageja soovib, et kohus määraks ühisvara enampakkumisele ja mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 100% ühisvara maksumusest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8. Kostja oli nõus ühisvara jagamise nõudega, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise viisile, ühisvara koosseisule ning ühisvarana nimetatud asjade väärtusele. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ei ole võimalik ühisvara jagamisel poolte võrdsusest kõrvale kalduda, mistõttu pole võimalik kostjalt välja mõista hageja taotletud hüvitise määra. Õmblusmasin, keeduseade ja 2 laste tõukeratas on hageja lahusvara ja ei kuulu jagamisele. Kostja ei takista hagejal nimetatud asju korterist ära viia. Isegi, kui oleks tõene hageja väide, et korter soetati hageja lahusvarasse kuulunud korteri müügist saadud rahaga, omaks antud asjaolu tähtsust üksnes siis, kui korteri ostjaks oleks hageja, mitte kostja. Sellisel juhul oleks võimalik rääkida korterist kui hageja lahusvarast (PKS § 27 lg 2 p 3 viimane alternatiiv). Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostjale kuulub veel kinnistuid, kuivõrd tegu on kostja lahusvaraga.
9. Kostja esitas
10. juunil 2020 vastuhagi, milles palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kostja palus lõpetada poolte varaühisus ja jagada poolte ühisvara selliselt, et anda kostja ainuomandisse korteriomand ja sõiduauto; mõista kostjalt hageja kasuks välja 50% korteriomandi ja sõiduauto turuväärtusest; jätta laenulepingust tulenev laenukohustus jäägiga 8055 eurot kostja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 50% laenukohustuse jäägist, s.o 4027 eurot 50 senti. Kostja palub tekkinud vastastikused nõuded tasaarvestada. Vastuhagi põhjenduste kohaselt omandas kostja korteriomandi
11. juunil
12. Samal aastal omandas kostja ka sõiduauto. Korteri soetamiseks võttis kostja M. K.lt laenu 20 000 eurot, mida tõendab
13. mail 2015 sõlmitud laenuleping. Laenu tagastamise tähtaeg oli
14. mai 2017, kuid
15. oktoobril 2015 laenuleping muudeti ja laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku
16. mai
17. Vastuhagi esitamise seisuga on laenujääk 8055 eurot. Seega kuulub ühisvara hulka lisaks korterile ja sõiduautole ka korteri soetamiseks võetud laenust tekkinud kohustus. Pindi Kinnisvara OÜ eelhinnangust nähtuvalt on korteri väärtus 7000 – 8000 eurot. Ühisvaraks oleva sõiduauto maksimaalseks väärtuseks võib olla kuni 1000 eurot.
18. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Laenuleping on sõlmitud tagantjärele vahetult enne vastuhagi esitamist. Hagejal pole võimalik korterisse siseneda.
19. Viru Maakohus rahuldas
20. oktoobri 2020 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi korteriomandile ja sõiduautole, jättes korteriomandi ja sõiduauto kostja ainuomandisse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 50% ühisvara maksumusest ehk 6487 eurot 50 senti enamsaadud ühisvara eest, võttes arvesse korteri väärtusena 11 000 eurot ja sõiduauto väärtusena 1975 eurot. Maakohus jagas poolte ühise laenukohustuse jäägiga summas 7515 eurot ning jättis laenukohustuse kostja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 50% olemasolevast kohustusest, s.o 3757 eurot 50 senti. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 2730 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
21. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 20.oktoobri 2020 otsuse osaliselt. Maakohtu otsus on

§ 456

lg 2 p 1 järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis hageja nõude hagejale lahusvarana kuuluvate õmblusmasina, keeduseadme ja tõukeratta kogumaksumusega 115 eurot ühisvarana jagamiseks ja selle eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Maakohus leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. Hagi ese: ühisvara jagamine (PkS § 37).
3. PkS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PkS § 35 p.3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. 3 PkS § 37 lg.1-3 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva jaotise
4. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid abielu 22.12.2007 ja lahutasid oma abielu 23.03.2019; 2) ühisvaraks on: korteriomand asukohaga: xxx, sõiduauto Audi A6 registreerimise numbriga xxx; 3) õmblusmasin, multicooker ja tõukeratas kogumaksumusega 115 eurot on hageja lahusvara. Maakohus on seisukohal, et tõendamist leidis ka kostja/vastuhagi hageja väide, et ühisvarana tuleb jagada ka ühisvaraks oleva korteriomandi soetamiseks võetud laenukohustus. Vastavalt PkS § 25 varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara).
6. Varaühisuse varasuhe lõppes 23.03.2019 seoses abielu lahutamisega.
7. Vastavalt

§-le 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 392

lg 1 p 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg

1. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2) (Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 20). Ühisvara koosseis määratakse PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ning jagatakse sama paragrahvi lõike 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab vastavalt AÕS § 77 lg 2 kohus poole nõudel jagamise viisi. Kuigi ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11), siis ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust tuleb kohtul arvestada ühisvara jagamise aja seisuga (Riigikohtu
4. septembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288 p 27;
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-09, p 15). Kuni ühisvara jagamiseni kuulub ka lahutatud abikaasade ühisvara PKS § 37 lg 2 järgi edasi nende ühisomandisse ning seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel, arvestades abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid (Riigikohtu
8. veebruari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14, p 13). Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on aga eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). 12.1 Korteriomandi väärtus. Hageja, tuginedes X portaalist saadud hinnangule leiab, et korteriomandi väärtuseks on 15 000 eurot. Kostja, tugine eelnevas menetluses X OÜ eelhinnangule ja leidis, et korteriomandi väärtuseks on 7000 kuni 8000 eurot. 4 Asja menetlemisel apellatsiooniastmes, esitas kostja ringkonnakohtule korteriomandi väärtuse hindamiseks OÜ X 25.06.2020 eksperthinnangu, mille kohaselt on ühisvaraks oleva korteriomandi väärtuseks 9100 eurot. Maakohus arvestab otsuse tegemisel nimetatud tõendiga ja lähtub korteriomandi väärtuse kindlaks määramisel

§-le 230 lg.1 järgi kostja poolt esitatud OÜ X 25.06.2020 eksperthinnangust, mille kohaselt on ühisvaraks oleva korteriomandi väärtuseks 9100 eurot. OÜ X 25.06.2020 eksperthinnangu puhul on tegemist konkreetselt vaidlusaluse korteriomandi väärtuse hindamisega, seega jätab maakohus tähelepanuta hageja poolt esitatud X väljavõtted sarnaste korteriomandite hindade kohta. Maakohus jätab ka arvestamata X OÜ eelhinnangu, sest nimetatud eelhinnangus ekspert ei ole hindamisakti koostanud ega hinnatavat objekti näinud. 12.2 Sõiduauto Audi A6 Avant registrimärgiga xxx väärtus. Hageja, tuginedes Auto24.ee hinnangule, leiab, et auto väärtus 2950 eurot (hinnangu kohaselt 1800 kuni 4100). Kostja, tuginedes samuti Auto24.ee hinnangule, leidis, et auto väärtus on ca 1000 eurot. Auto24.ee avalikest andmetest, millele pooled tuginevad, nähtub, et Audi A6 Avant (esmaregistreerimine 2004, automaatkäigukast, diiselkütuse mootor, läbisõit ca 500 000, universaalkere) maksumus kõiguvad hinnast 950 kuni 2150.

§ 229

lg.1 kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Mõlemad pooled on sõiduauto väärtuse hindamisel palunud lähtuda Auto24.ee informatsioonist sarnase sõiduki maksumuse kohta. Pooled ei soovinud auto väärtuse määramiseks ekspertiisi teha.

§ 230lg.2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

Maakohus on seisukohal, et asjas on mõistlikuks lahenduseks, kus kohus määrab auto väärtuse lähtuvalt Auto24.ee informatsioonist 1750 eurot (950+2150+2150=5250 : 3=1750). Maakohus nõustub kostja väidetega, et auto väärtuse hindamisel on muuhulgas olulisteks kriteeriumiteks auto läbisõit ja autoga juhtunud liiklusavariid (auto on osalenud kahes liiklusavariis). Samas ka Auto24.ee avalikus informatsioonis kajastatud sarnased sõidukid on sarnase läbisõiduga. Vastuhagi täienduses esitas kostja kohtule tõendi, mille kohaselt sõiduk 843 TJN mais 2021 läbinud tehnoülevaatuse ning sõiduki läbisõit on peaaegu 500 000 km.

1. Ühisvara jagamine Hageja soovis, et kohus määraks ühisvara enampakkumisele ja mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 100% ühisvara maksumusest, so hageja taotles, et kohus kalduks ühisvara jagamisel kõrvale ühisvara võrdse jagamise põhimõttest. Kostja palus vastuhagis jätta ühisvarast korteriomand talle, sest ta kasutab seda oma eluruumina. Samuti palus kostja jätta talle ühisvaraks olev sõiduauto ja laenukohustus. Maakohus on seisukohal, et asjas ei leidnud tõendamist alus, mis võimaldaks kalduda kõrvale ühisvara võrdsetes osades jagamise põhimõttest (PkS § 37 lg.3). Tõendamata on hageja väited, et ühisvaraks olev korteriomand ja sõiduauto osteti raha eest, mille hageja sai Venemaal Peterburi linnas päranduseks saadud korteri müügist. Tõendamist 5 leidis üksnes hageja väide, et 20.03.2015 sai hageja talle kuulunud Peterburis asuva korteri müügist 3 930 000 rubla (ca 42 717 eurot oktoober 2020 kursi järgi. Samas kohus ei välista, et 2015 kursi järgi võis nimetatud summa olla 65833 eurot). Tõendamist ei leidnud ka hageja väide, et kostjal puudus 2015 a-l raha korteriomandi ja sõiduauto ostmiseks, sest kostja ei ole töötanud alates 2009 a-st. Antud juhul ei saa kohus arvestada ka hageja väiteid, et kostjale kuuluvad lahusvarana veel ka kaks korterit Vene Föderatsioonis. Asjasse puutumatud on hageja poolt esitatud tõend kriminaalasjas nr xxx menetluse lõpetamise kohta, e-kirja vahetus hageja ja kostja ning hageja ja rendileandja T. B. (Lisa 1), X OÜ üldandmed, A. K. e- kiri kostjale, 11.09.2020 kohtule esitatud sõnumivahetus kostjaga. Kostja vastuväidete kohaselt võttis kostja ühisvaraks oleva korter soetamiseks laenu 20 000 eurot 21.05.2015 sõlmitud laenulepingu alusel. Kostja vastuse kohaselt oli hageja teadlik M. K.ga sõlmitud laenulepingust ja selle muudatustest. Kostja ei oleks saanud talle Venemaal kuuluva korteri müügist laekunud rahaga Eestis sellist korterit osta, sest Venemaal Apatiitõ linnas müüdud korteri hind on tegelikult kuni 7000 eurot. Kostja eitas hageja väiteid, et hageja andis talle pärandusena saadud korteriomandi müügist laekunud raha 65 833 eurot. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et ta ei ole töötanud alates 2009 a-st. Ajavahemikus 11.03.2009 kuni 15.10.2012 oli kostja XXX XXX (lisa 3) asutaja ja peadirektor. 14.04.2010 registreeris kostja ettevõtte XXX XXX (lisa 4). Nimetatud ettevõte toimis kuni 2017 aprillini. 10.10.2013 registreeris kostja ettevõtte XXX XXX (lisa 5). See ettevõte tegutses kuni 2017 märtsini. Käesolevaks ajaks on need ettevõtted likvideeritud. Alates 09.05.2017 kuni 2018 aasta augustini, olles Eestis, sai kostja riigilt toetusi kolmele pere liikmele, paralleelselt õppis ta töötukassa poolt korraldatud kursustel, millest teadis ka hageja N. I.. Tegelikkus oli vastupidi ja hageja oli kostja ülalpidamisel, sest ei käinud praktiliselt tööl. 21.05.2015 laenulepingu p.1 (lisa 9) tõendab, et laenu kasutas kostja eluaseme omandamiseks. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete ja vastuhagi nõuete tõendamiseks järgmised tõendid: 1) 21.mail 2015 Kohtla-Järvel M. K.ga sõlmitud laenuleping (samuti 26.10.2015 lisa laenulepingule, 26.10.2015 lisa maksegraafik), mille p.1 kohaselt andis M.K. kostjale laenu 20 000 eurot eluaseme soetamiseks Eesti Vabariigis. Nimetatud laenu lepingu ja selle lisadega lükkab kostja ümber hageja väite selle kohta, et ühisvaraks olev korteriomand osteti hageja poolt kostjale antud rahaga ja kohus peaks seetõttu ühisvara jagamisel kõrvale kalduma võrdsete osade põhimõttest. Samuti tõendab see laenulepingu kooselu jooksul võetud kohustust eluaseme soetamiseks. 2) 22.05.2015 korteriomandi sissemakse summas 16 000 eurot, millega kostja tõendab, et notari juures deponeeriti sissemakse; 3) 22.05.2015 17 000 euro makse, mille hageja maksis välja iseendale- Nimetatud 17 000 eurot on välja võetud pangast 9.56 ja sellest 16 000 eurot on makstud notarile 9.
2. 4) 11.06.2015 korteriomandi müügileping, mis tõendab kostja poolt korteriomandi ostmist abielu kestel 16 800 euro eest, millest 800 oli tasutud varasemalt sularahas; 5) makse kviitungid 21.07.2015 52700 rubla ja 21.08.2015 52700 rubla (ca 572 eurot oktoober 2020 kursi järgi), mis tõendavad, et juba juulis ja augustis 2015 tasus kostja laenuandjale võlgnevust. 6) X väljavõte Vene Föderatsioonis Murmanski oblastis Apatiitõ linnas asuva korteri maksumuse kohta (615 628,84 rubla ca 6691,6 eurot oktoober 2020 kursi järgi). 7) 02.09.2020 esitatud tõendid kostjale kuulunud äriühingute kohta, mille kostja esitas, et ümber lükata hageja väide selle kohta, et kostjal ei saanud olla raha korteriomandi ja sõiduauto ostmiseks, sest kostja ei ole alates 2009 kuskil töötanud. Kohus leiab, et esitatud tõendid 6 kinnitavad, et kostjale kuulusid hagis märgitud perioodil äriühingud, mille kaudu ta võis tulu teenud. Kohtule esitatud kviitungid (Lisa 6 ja 7) tõendavad kostjale töötasu maksmist nendest äriühingutest. Seega on kostja vähemalt osaliselt ümber lükanud hageja väited, et kostja ei ole alates 2009 kuskil töötanud ja tulu saanud ning ei oleks saanud laenu võtta. Maakohus leiab, et ühisvaraks oleva vara enampakkumisele määramine ei oleks mõistlik, sest: 1) kostja kasutab ühisvaraks olevat korterit oma elukohana, seega võib enampakkumine viia ebaõiglase tagajärjeni, kus kostja jääb oma elukohast ilma (hageja kinnitas, et elab alaliselt Vene Föderatsioonis; 2) lähtudes auto vanusest ja läbisõidust, võib auto müük enampakkumise kaudu vähendada enampakkumise läbiviimisega seotud kulude tõttu niigi suhteliselt väikest auto väärtust. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto tuleb ühisvara jagamisel jätta kostjale. Lähtuvalt eeltoodust jätab maakohus sõiduauto kostja ainuomandisse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50% sõiduauto käesoleva aja turuväärtusest, so 1750 eurot x 50%= 875 eurot. Kuigi ühisvarana jagatakse PKS §-st 25 tulenevalt esmajoones ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi õigusi, tuleb vara jagamisel PKS § 38 kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi. Tulenevalt PKS §-st 38 tuleb ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Maakohus rahuldab osaliselt kostja vastuhagi ja jagab poolte ühise kohustuse, mis 26.05.2021 seisuga on 6570 eurot, mille kohaselt vastavalt kostja/vastuhagi hageja soovi kohaselt jääb laenukohustus tema (vastuhagi hageja) kanda ja hagejalt/vastuhagi kostjalt tuleb vastuhagi hageja kasuks välja mõista 50% olemasolevast kohustusest, so 6570 x 50%= 3285 eurot. Maakohus ei pea põhjendatuks mõista vastuhagi kostjalt välja hüvitist A. I. poolt täidetud solidaarkohustuse eest alates poolte abielu lahutamisest s.o.23.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni A. I. poolt tasutud laenumaksete osas M. K.le (käesoleva hekte seisuga 1822.5 eurot) ning määrata nimetatud hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Vastuhagi hageja soovis, et kohustus jääb tema kanda. Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust tuleb kohtul arvestada ühisvara jagamise aja seisuga. Nimetatu puudutab ka kohustuste suurust. Seega tuleb lähtuda laenukohustuse suuruse kindlaksmääramisel ja abikaasade vahel jagamisel kohustuse suurusest kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Vastuhagi hageja on märkinud, et 26.05.2021 seisuga oli laenukohustuse suurus 6570 eurot. Vastuhagis hageja nõuab N. I.lt ühisvaraks olnud korteriomandi kulude hüvitamist teenuste eest, mis olid vajalikud omandi säilimiseks ning ei sõltu inimeste ega tarbimise suurusest: siugtoru soojendamise kulu, haldus-ja hoolduskulu, remondifondi. Vastuhagi hageja nõuab nimetatud kulude hüvitamist ½ summa ulatuses tagasiulatuvalt alates juunist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.07.2021 seisuga summas 1669,27 eurot ning määrata hüvitise suurus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg.1 kohaselt tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Tulenevalt sellest, et kostja nõuab üksnes ühisvaraks oleva korteriomandi säilitamisega seotud kulude hüvitamist, siis on tegemist kahtlemata kuludega, mis on kantud mõlema omaniku 7 huvides. Korterelamu haldus-ja hoolduskulu, remondifondi tasud tehakse korteriomanike üldistes huvides ja sellest sõltub otseselt korterelamu sh korteriomandite väärtus. Seega tuleb vastuhagi selles osas rahuldada ja vastuhagi kostjalt välja mõista 835 eurot (1669,27x50%). Vastuhagi kostja seda arvestust ei vaidlustanud. Maakohus jätab lähtuvalt eeltoodust ühisvaraks oleva korteriomandi ja sõiduauto kostjale ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50% ühisvara maksumusest (9100+1750=10750 x 50%= 5425 eurot. Maakohus rahuldab osaliselt kostja vastuhagi ja jagab poolte ühise kohustuse (12.07.2021 seisuga on kohustuse suuruseks 6435 eurot), mille kohaselt vastavalt kostja/vastuhagi hageja soovi kohaselt jääb laenukohustus tema (vstuhagi hageja) kanda ja hagejalt/vastuhagi kostjalt tuleb vastuhagi hageja kasuks välja mõista 50% olemasolevast kohustusest, so 6435 x 50%= 3217,50 eurot.
3. Maakohus on seisukohal, et poolte vastastikused nõuded on mõistlik tasaarvestada (põhihagi hageja nõue kostja vastu 5425 eurot ja vastuhagi hageja/kostja nõue vastuhagi kostja/hageja vastu 3217,50 +835= 4052,5 eurot). Seega jääb tasaarvestuse tulemusena hageja nõudeks kostja vastu 1372,5 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4. Tulenevalt sellest, et maakohus jätab korteriomandi kostja ainuomandisse, tuleb teha ka vastav kanne kinnistusraamatus. Kanne tuleb AÕS § 641 alusel teha ka juhul, kui pealtnäha midagi ei muutu ehk ühisvara jagamisel jääb kinnisasi sellele abikaasale, kes on juba näiliselt ainuomanik kinnistusraamatus (Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 18.2;
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4192, p 10). See kehtib ka juhul, kui ühisvara jagatakse kohtus. Kohus rahuldab vastuhagi ka kande tegemise kohustamise osas. Menetluskulude jaotus
9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 8 9