4-22-4314/14

Väärteoasi nr 4-22-4314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.veebruar

1. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4314 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi Gunnar Abel kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.11.
2. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,22,012190 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Gunnar Abel (isikukood: 38801192742; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx e-post: ); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood: 70008747; asukoht: Riia 132, Tartu linn, 50096 Tartu maakond; e-post: louna@politsei.ee); esindaja: Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupp eriasjade uurija Kajar Pent (e-post: kajar.pent@politsei.ee). Menetlusliik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada menetlusaluse isiku Gunnar Abeli kaebus.
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.11.
5. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,
7. Lõpetada menetlusaluse isiku Gunnar Abeli suhtes väärteomenetlus VTMS § 132 p 3 ja § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.
8. Menetluskulud puuduvad. Edastada kohtuotsus Gunnar Abelile ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi VI pantrullpolitseinik Xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx koostas 20.11.
10. a väärteoasjas nr 2780,22,012190 kiirmenetluse otsuse Gunnar Abeli suhtes (tl 9-10; 17-18). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis Gunnar Abel 20.11.
11. a kell 12.51 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, TartuJõgeva-Aravete tee 37.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat (registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx), millel puudus sõiduki esiosas riiklik registreerimismärk. Kergendavad ja/või raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule heidetakse ette liiklusseaduse (LS) § 76 lg 1, MKM 13.06.
12. a määrus nr 42 lisa 1 kood 101 nõuete rikkumist. Kiirmenetluse otsusega karistati Gunnar Abelit LS § 205 alusel rahatrahviga 300, s.o 75 trahviühikut.
13. 06.12.
14. a saabus kohtusse Gunnar Abeli kaebus, milles taotleb talle määratud rahatrahvi tühistamist (tl 1-2). Kaebuse kohaselt karistati Gunnar Abelit rahatrahviga, kuna ta sõitis sõidukiga, millel puudus registreerimismärk. Menetlusalune isik oli vahetule enne politsei poolt kinnipidamist teinud sõidukiga avarii - libedate teeolude tõttu sõitis teelt välja. Sõidukit kraavist välja tõmmates tuli sõidukil küljest esistange koos numbrimärgiga. Gunnar Abelil puudusid tööriistad, millega numbrimärk auto külge kinnitada ning ta tõstis stange koos numbrimärgiga auto salongi. Autol oli lahti tulnud ka põhjakaitse, mille Gunnar Abel sidus nööriga kinni. Gunnar Abel suundus autoga koheselt remonditöökotta (Siimustisse), kuhu oli ligikaudu 20 km, kuid teel remonditöökotta pidas politseipatrull ta kinni. Gunnar Abel selgitas politseiametnikele juhtunut, kuid talle määrati karistuseks rahatrahv 300 eurot. Menetlusalune isik leiab, et määratud karistus on liiga suur. Gunnar Abel on töötu. Gunnar Abel taotleb rahatrahvi tühistamist, kuna suundus sündmuskohalt autoga otsejoones remonditöökotta.
15. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 11).
16. 05.01.
17. a määrusega (tl 31-32) võttis kohus Gunnar Abeli kaebuse menetlusse ning määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kaebuse kohta kirjalik seisukoht. Lisaks määras kohus, et menetlusalusel isikul tuleb kohtule esitada kirjalik seisukoht kirjaliku menetluse ja kaitsja osavõtu kohta.
18. Kohtuväline menetleja esitas 10.01.
19. a kohtule kirjaliku seisukoha Gunnar Abeli kaebusele (tl 41). Kohtuväline menetleja, hinnates kogutud tõendeid, on seisukohal, et Gunnar Abel pani talle etteheidetava teo toime. Süüs suurust hinnates leiab kohtuväline menetleja, et süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoga kahju põhjustatud ei ole. Puudub vältimatu vajadus menetlusalust isikut nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks karistada. Lõpetada väärteoasjas nr 2780,22,012190 menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.
20. Menetlusalune isik Gunnar Abel teavitas 26.01.
21. a kohut asjaolust, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kaitsjat ei soovi (tl 44). 2 KOHTU SEISUKOHT
22. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
23. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja (tl 45). VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on Gunnar Abel taotlenud kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi tühistamist. Kuigi Gunnar Abel ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus Gunnar Abelile etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.11.
24. a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja Gunnar Abeli suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning Gunnar Abeli kaebus rahuldada.
25. Kiirmenetluse otsuse (tl 9-10; 17-18) kohaselt on Gunnar Abelile ette heidetud LS §-s 205 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema juhtis 20.11.
26. a kell 12.51 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 37.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat (registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx), millel puudus sõiduki esiosas riiklik registreerimismärk. Sellega rikkus Gunnar Abel LS § 76 lg 1, MKM 13.06.
27. a määrus nr 42 lisa 1 kood
28. LS § 76 lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle kinnitamisele täpsustab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
29. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1, mis kehtestab nõuded alates 01.01.1997.a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid. Viidatud lisa p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk: • • • • Vastama LS § 76 lg 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele; Olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; M kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale; Olema deformeerimata ja ilma katteta. Menetlusalune isik Gunnar Abel ei ole vaidlustanud fakti, et ta juhtis 20.11.
30. a kell 12.51 Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete tee 37.kilommetril sõiduautot Volkswagen Passat, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Kiirmenetlus otsuse kohaselt on Gunnar Abeli juhitud sõiduk Volkswagen Passat M1 kategooria sõiduk. Asjaolu, et Gunnar Abeli juhitud sõiduki esiosas puudus riiklik registreerimismärk, on tõendatud tunnistaja KxxxxRxxxxxxxxi ütlustega (tl 19). KxxxxRoxxxxxxgi ütluste kohaselt teostas ta 20.11.
31. a koos patrullpolitseinik Xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxga Jõgeva maakonnas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 37.kilomeetril liiklusjärelvalvet. Politseiametnikud kontrollisid kell 12.51 Jõgeva suunas liikunud 3 sõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx. Tuvastati, et sõiduki esiosal puudus registreerimismärk. Sõidukit juhtinud isikuks oli Gunnar Abel (sünd. xxxxxxxxxx. a) ning ta oli sõidukis üksinda. Gunnar Abel tunnistas oma süüd. Nii nähtub ka menetlusaluse isiku ütlustest, et ta juhtis sõidukit Volkswagen Passat, millega oli eelnevalt teinud avarii. Kuna sõiduki pamper koos numbrimärgiga oli eest puudu, siis pani ta toime rikkumise. Menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta oli libeda tõttu teelt välja sõitnud ning peale avariid puudus sõidukil esistange koos numbrimärgiga, nähtub ka fotodelt (tl 5-7; 28-30). Lisaks on menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, et ta suundus peale avariid koheselt Siimustisse remonditöökotta, kooskõlas ka koos kaebusega esitatud arve nr 876 (tl 4). Arve on väljastatud 20.11.
32. a Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx poolt esitange paigalduse/paranduse eest sumas 60 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Gunnar Abel juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Gunnar Abeli tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi, mis näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest.
33. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Gunnar Abel on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta teinud enne politseipatrulli poolt kontrollimist avarii. Kaebuses esitatu kohaselt sõitis ta teelt välja kraavi libeduse tõttu. Gunnar Abel, kes omas alates 13.01.
34. a esmast juhtimisõigust (tl 20), oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral valima ilmastikuoludele ja ka esmase juhtimisõigusega juhile kohase sõidukiiruse, millega oleks saanud vältida teelt välja sõitmist.
35. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
36. LS § 205 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Gunnar Abelile määrati karistuseks 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt süüd kergendavad ja ka raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on seisukohal, et temale mõistetud rahaline karistus on liiga suur ning see tuleks tühistada. Menetlusalune isik on töötu. Lisaks nähtub rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusest (tl 23), et Gunnar Abel esitas 21.11.
37. a kohtuvälisele menetlejale taotluse rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks seoses makseraskustega. Kohtuväline menetleja leiab 10.01.
38. a seisukohas (tl 41), et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoga kahju põhjustatud ei ole. Puudub vajadus menetlusaluse isiku karistamiseks nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Lõpetada väärteosajas menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohus nõustub, et Gunnar Abeli süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Esiteks on kohus tuvastanud, et Gunnar Abel pani väärteo toime ettevaatmatusest (hooletus). Gunnar Abelile on etteheidetav üksnes see, et tema esmase juhtimisõigusega juhina ei olnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik. Kohus peab oluliseks, et kuigi Gunnar Abel omab alles esmast juhtimisõigust, ei ole tal varasemalt esinenud liiklusnõuete rikkumisi (tl 21-22). Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel toetab ka avaliku menetlushuvi puudumine. Kohus leiab, et Gunnar Abeli puhul on ilmselgelt võimalik karistuseesmärke saavutada teiste vahenditega, st väärteomenetlust lõpetades. Gunnar Abel oma tegevusega kolmandatele isikutele otsest kahju (v.a 4 tema enda juhitud sõiduk) ei põhjustanud. Oluline on kohtu hinnangul seegi, et Gunnar Abel sõitis peale avariid koheselt remonditöökotta, tekkinud puuduse, s.o esistange ja numbrimärgi paigaldamiseks. Selleks tuli läbida vahemaa ligikaudu 20 km. Võttes arvesse menetlusaluse isiku keerulist majanduslikku olukorda ja asjaolu, et sõiduk oli peale avariid sõidukõlbulik (puudus üksnes nõutav riiklik registreerimismärk), tegi menetlusalune isik enda jaoks optimaalseima valiku remonditöökotta sõitmisega. Puksiirauto tellimisega oleks lisaks autoremondikuludele tekkinud ka transpordikulu. Kohtu arvates on käesolevalt Gunnar Abeli puhul võimalik karistuseesmärke saavutada väärteomenetlust lõpetades. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.11.
39. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,22,012190 tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.
40. Menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5