Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 415§ 162§ 174§ 138§ 177§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-125929 Tsiviilasi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud tsiviilasjas O OÜ (hageja) hagi G H (kostja) vastu. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlga 1400 eurot, intressivõlgnevust 199,66 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivist (alates 24.03.2020 kuni 01.12.2020) 400,34 eurot. Hageja nõude aluseks on kostja ja IOÜ vahel 08.10.2019 sõlmitud tarbijakrediidileping nr
2. Kostja sai lepingu alusel 1400 eurot ja kohustus selle koos intressiga tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuud jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 45,96 % aastas. Kosja kasutas saadud raha kuid jättis tagasimaksmise kohustuse täitmata, laenuandja ütles lepingu üles 23.03.2020 ja loovutas nõude hagejale. Hageja on perioodil alates 24.03.2020 kuni 01.12.2020 arvutanud viivise summaks 458,64 eurot ja otsustanud nõutavat summat vähendada 400,34 eurole. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 225 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 alusel kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.12.2022 avaldatud kohtuteatega ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumisest, s.o 29.12.

1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses ja avaldatud teadaandes hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 11. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 12. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 13. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 225 eurot hüvitamist. 14. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2, § 172 lg 9 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 15. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

17. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamine 18.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

VI osas sätestatud viisil. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht käesoleval hetkel. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas võlgniku ema, et hagiavalduses ja rahvastikuregistris kosja elukohana märgitud aadressil XXXXXXXXXXXX, kostja ei ela. Maksekäsu kiirmenetluses tegi kohus päringu Politseija Piirivalveametile, kuid ka politseile ei olnud kostja viibimiskoht teada ega saadud temaga kontakti. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud postiaadressile XXXXXXXXXXX. Dokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus tegi 03.03.2022 hagejale ettepaneku toimetada kostjale dokumendid kätte hageja korraldusel. Hageja seda võimalust kasutada ei soovinud, taotlevad dokumentide kätteandmist Ametlike Teadaannete kaudu. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt töötab G H XXXXXX 18 OÜ-s. Kohus edastas dokumendid kostjale tööandja kaudu 18.10.2022. Dokumendid võttis väljastusteate kohaselt vastu juhiabi XXXX. 18.11.2022 tegi kohus päringu tööandjale, kuivõrd dokumente ega ka allkirjalehte kohtule ei tagastatud. Kirjavahetusest selgus, et tööandja juhatuse liige ei olnud dokumente kätte saanud ning need võttis vastu hoopis XXXXXXXXX töötaja. XX kantseleist kinnitati telefonikõnes, et dokumendid võeti nende poolt ekslikult vastu, kuid nad enda poolt üritasid need XXXXXX 18 OÜ juhatuse liikmele kätte toimetada, aga tulutult. Vaatamata lubadustele dokumentidele järgi ei mindud. Peale seda jäeti ümbrik XXXXXX 18 OÜ postkasti. Seega loeb kohus dokumentide kättetoimetamise kostjale tööandja kaudu ebaõnnestunuks. Kostjale on dokumente üritatud kätte toimetada ka e-posti vahendusel aadressile XXXXXXXXXX, kuid nende kättesaamist ei ole kinnitatud. Samuti ei vasta kostja telefonile (XXXXXXXXXXXXX Kohus edastas menetluse kohta teabe kostjale ka läbi Facebook Messengeri, kuid sõnum kohale ei lähe. Kohtule ei ole kostja elukoha, e-posti aadressi ega telefoninumbrite kohta täiendavaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik