1-20-8382/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-20-8382 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Aleksandr Serkuneni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Serkuneni isikukood 38009280305) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (Serkunen; RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja Aleksandr Serkuneni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Aleksandr Serkuneni 07.12.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 120-8382 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 7 kuu vangistusega ja KarS § 4231 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud ühe päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust alates 05.08.2020, mil ta kinni peeti. Kohtuotsus jõustus 23.12.
8. 1.
9. Tartu Maakohus jättis Aleksandr Serkuneni 08.06.
10. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 28.06.
12. Tartu Vangla esitas 22.12.2022 Tartu Maakohtule materjalid Aleksandr Serkuneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta. 1
13. Tartu Maakohus jättis 01.02.
14. a määrusega Aleksandr Serkuneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
15. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Aleksandr Serkuneni suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja distsiplinaarkaristuste puudumise, osalemise tööhõives, erinevate vestluste ja programmide läbimise, osalise vabanemiseelse nõustamise, head suhted ema ja vennaga, vabanemise MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse ja seal alkoholi- ja narkootiliste ainete sõltuvuse taastumise programmis osalemise. 3.
16. Samas leidis maakohus, et vabastamise välistavad Aleksandr Serkuneni isik ja tema varasem elukäik. Narkootiliste ainete käitlemine ei olnud esmakordne ja juhuslikku laadi, ta oli seda teinud ka varem, mis muudab uute kuritegude toimepanemise ohu suuremaks. Samuti on kaheldav katseaja edukus. Riskiteguriks on narkootiliste ainete sõltuvus, mida ta tunnistas ise kohtuistungil, mis suurendab ka uute narkootiliste ainetega seotud kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu varasemat elukäiku arvestades ei olnud maakohus veendunud, et sel korral suudab ta vabaduses narkootilistest ainetest hoiduda. Süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid sõltuvusteemalisi tegevusi, kuid neid läbis ta ka eelmisel korral vangistuses olles. Vangla iseloomustuses on märgitud, et ta läbis eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, samuti sõltuvusteemalise loengutsükli, osales tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja täitis heroiini töövihiku, kuid hakkas vabanemisjärgselt taas narkootikume tarvitama. 3.
17. Maakohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud üle negatiivseid. Ei saa olla veendunud, et Aleksandr Serkunen varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud, et süüdimõistetu kannab neljandat reaalset vangistust, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Ei ole alust arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Samuti pidas maakohus Aleksandr Serkunenist lähtuvaid kuriteoriske vaatamata vanglas toimunud sekkumistele suureks. Määruskaebus
18. Tartu Maakohtu 01.02.
19. a määruse peale esitas määruskaebuse Aleksandr Serkunen, kes palub uuesti üle vaadata tema võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Aleksandr Serkuneni hinnangul on piisavalt põhjuseid tema vabastamiseks. Ta täitis kõik vangla ettekirjutused (läbis programmid), vabaneb MTÜ Samaaria Misjoni turvakodusse ja on valmis osalema 6-12kuulises taastamise programmis ning turvakodus viibimine välistab keelatud ainete tarvitamise (seal on kontroll). Eeltooduga leiab ta, et kohtul puudub põhjus arvata, et tema rikub vabastamisega kaasnevaid reegleid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksandr Serkuneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti 2 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Aleksandr Serkuneni ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata.
23. Ringkonnakohus nõustub sellega, et Aleksandr Serkuneni vabastamise kasuks räägivad arvukad positiivsed asjaolud. Kuivõrd nendes ei ole vaidlust ja maakohus on need kõik põhjendustes välja toonud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks siin neid üle korrata. Individuaalse täitmiskava täitmise ja korrektse käitumise eest vangistuses väärib Aleksandr Serkunen tunnustust. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta selleski, et just kinnipeetava isik ja varasem elukäik ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu määruse 3-1-1-12-17 p-le 21 ning põhjendanud sellele tuginedes, miks on alust arvata, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab aluse arvata, et Aleksandr Serkunen võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus toob alljärgnevalt välja olulisemad vabastamata jätmise põhjendused.
24. Kuigi maakohus on eristanud määruses kustunud karistused kehtivast karistusest ja tuginenud peaasjalikult viimasele, on hiljutise kohtupraktika kohaselt võimalik tugineda edaspidi süüdimõistetu kogu varasemale elukäigule, sh arhiveeritud karistustele (vt Riigikohtu 15.02.
25. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-1446). Vangla iseloomustuse andmetel on Aleksandr Serkuneni karistatud kuuel korral. Varasemalt varguse, tapmise katse, piinamise ja korduvalt narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Oluline on see, et süüdimõistetu kannab ka praegu vangistust just narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Seega on ta jätkanud vaatamata vangistuse kandmisele taaskord uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seda vaatamata eelmise vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammidele, tagasilanguse tugigrupis ja tööhõives osalemisele. Järelikult on tegemist isikuga, kelle käitumisviisi ei ole võimalik olulisel määral mõjutada läbi taasühiskonnastavate tegevuste.
26. Kahtlemata on positiivne, et süüdimõistetu tunnistab narkootiliste ainete sõltuvust ning soovib vabaneda programmi, mis tegeleb sõltuvusega, kuid ainuüksi MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus viibimine ei takistaks narkootiliste ainete tarvitamist ega ka hankimist. Tõsi on see, et seal viibivaid inimesi võidakse kontrollida, kuid arvestades seda, et Aleksandr Serkuneni ei motiveerinud elu vabaduses pärast vangistuse kandmist, kui ta asus taaskord narkootikume tarvitama ja käitlema, ei ole ringkonnakohtul tema lubadustesse suurt usku. Vabaduses, kus on olemas kergemad võimalused narkootiliste ainete hankimiseks, on jätkuvalt oht, et Aleksandr Serkunen naaseb siiski nii nende tarbimise kui ka käitlemise juurde. Sõltuvuse puhul, millest jagusaamine on paratamatult raske, piisab ka väikesest tagasilangusest, et olukord taas halvemuse poole pöörduks.
27. Väheoluline ei ole seegi, et tegemist on tema neljanda vangistusega, mis näitab, et isegi rangeim karistusviis ei ole varasemalt saavutanud eesmärke. Lisaks on teda varasemalt vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest, kuid katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist, mistõttu pöörati ärakandmata karistus uue otsusega täitmisele. Vangla iseloomustuse andmetel on ta korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid ükski neist ei ole avaldanud piisavat mõju Aleksandr Serkuneni käitumisele: ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega on kaheldav, et temale uue võimaluse andmine päädiks positiivse tulemusega. Pigem on tõenäoline, et vabanedes esimeste probleemide ilmnemisel pöördub Aleksandr Serkunen sõltuvusainete poole ja jätkab samalaadse eluviisiga. 3
28. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Aleksandr Serkuneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
30. veebruari
31. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4