1-16-10601/254

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10601 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Jevgeni Jüsmä (isikukood: 38003110243) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole Jevgeni Jüsmäle määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 164 (sada kuuskümmend neli) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 27 eurot 40 senti.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Jüsmält Eesti Vabariigi kasuks välja 164 eurot 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. mai
11. a otsusega tunnistati Jevgeni Jüsmä süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p-de 4 ja 7, § 209 lg 2 p 1 ning § 212 lg 1 järgi. Teda karistati kaheksa-aastase vangistusega. Kohtuotsus jõustus
12. detsembril
14. Jevgeni Jüsmä karistusaeg algas
15. juulil 2016 ning lõppeb
16. juulil
18. Viru Vangla esitas
19. detsembril 2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Jüsmä tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MAAKOHTU MÄÄRUS
20. Viru Maakohtu
21. veebruari
22. a määrusega jäeti Jevgeni Jüsmä vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 4.
23. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 4.
24. Jevgeni Jüsmäl on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ta ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda – ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile XXX. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavusega korteriga, mis kuulub tema tuttavale E.K. ile. Viimase sõnul on nad Jevgeni Jüsmäga ammused tuttavad. Korteris elab korteriomanik ise, kinnipeetaval on oma tuba. 4.
25. Jevgeni Jüsmä suhtub õppimisse positiivselt. Vangistuse ajal on ta soovinud täiendada oma eesti keele oskust ja omandada keskharidus. Kinnipeetav osales riigikeele A2 taseme kursustel ning sooritas eksami 90-protsendilisele tulemusele. Ennetähtaegsel vabanemisel on tal võimalus asuda tööle ettevõttesse Enviromental Services OÜ. Jevgeni Jüsmäl on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad ema, isa, õde ja vend. Sõltuvusi tal diagnoositud ei ole. 4.
26. Vaatamata positiivsetele asjaoludele, on Jevgeni Jüsmäst lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk veel liialt suur. Seda tulenevalt kuritegude toimepanemise asjaoludest, tema varasemast elukäigust ning iseloomustavatest andmetest. 4.
27. Jevgeni Jüsmä majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Töötamise registris puuduvad tema kohta sissekanded. Enne vangistust ta ei töötanud, sissetulekuks oli töövõimetustoetus. Vangistuses on ta korduvalt keeldunud koristajana töötamast. Seega võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla tõenäoline. Lisaraha saamiseks võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu toimetulekut võivad mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 11 432,56 eurot. Muu hulgas võib uute kuritegude sooritamist soodustada ka kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kellega suhtlemist Jevgeni Jüsmä lõpetada ei soovi. 4.
28. Jevgeni Jüsmä individuaalne täitmiskava on jäänud täitmata. Ta on korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest, mistõttu on teda ka distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetu pole riskipõhiseid vestlusi enda jaoks vajalikuks pidanud, leides, et kõik on korras. Suhete ja käitumismustrite analüüsimisele pühendatud vestlustel pisendas ta oma süüd. Vestluse läbiviija hinnangul ei soovi Jevgeni Jüsmä enda mõttevigu näha ning ei analüüsi oma käitumismustreid.
29. oktoobri 2022 vestlusest Jevgeni Jüsmä keeldus. 4.
30. Samuti pole Jevgeni Jüsmä käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust: 7 ööpäeva kartserit esemete kaaskinnipeetavale edasiandmise eest, 45 ööpäeva kartserit töökohustuse rikkumise eest, 10 ööpäeva kartserit esemete kaaskinnipeetavatelt vastuvõtmise eest, 45 ööpäeva kartserit töökohustuse rikkumise eest. Olukorras, kus süüdimõistetu jätkab vangla range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seadusekuulekas. 2 4.
31. Jevgeni Jüsmä näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on tal küll üks kehtiv kriminaalkaristus Eestis, kuid vangistuses viibib ta kolmandat korda. Pole näha asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et tema hoiakud on muutunud ning uue kuriteo toimepanemise risk oluliselt vähenenud. Jevgeni Jüsmä käitumine, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu ning töökohustuse keeldumine, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta taolise käitumise kordumist. Märkimisväärne on seegi, et varasem vanglas viibimine pole pannud teda oma tegude tagajärgedele mõtlema ega kutsunud esile muutust käitumises. Puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. MÄÄRUSKAEBUS
32. Viru Maakohtu
33. veebruari
34. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev, kes taotleb vaidlustatava kohtumääruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastataks Jevgeni Jüsmä tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõetult järgmised. 5.
35. Kohtumääruses ei ole põhjendatud, millised kuritegude toimepanemise asjaolud välistavad kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. Nende asjaolude tähtsus väheneb aja jooksul. Samuti pole kohus põhjendanud, kuidas Jevgeni Jüsmä varasem elukäik osutab sellele, et ta jätkab pärast vanglast vabastamist kuritegude toimepanemist. Asjaolud, et kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, et ta enne vangistust ei töötanud ning et tema sissetulekuks oli töövõimetusteotus, ei välista tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava rikkumised, mis on seotud peamiselt vanglatööde tegemisest keeldumisega, ei ole niivõrd rasked, et välistaksid tema ennetähtaegse vabastamise. Distsiplinaarrikkumiste toimepanemist ei saa samastada kuritegude toimepanemisega. Nende raskus ja ohtlikkus on erinevad. Kui kinnipeetav rikub vangla reegleid, see ei viita sellele, et tulevikus, viibides vabaduses, ta jätkab kuritegude toimepanemist. 5.
36. Asjaolu, et kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, ei anna alust järeldada, et tal on olemas kuritegelikud hoiakud. Samuti seda, et suhtlemine soodustab uute kuritegude toimepanemist. Teiste isikutega suhtlemine ei ole seadusega piiratud, see on kinnipeetava õigus. 5.
37. Esimese astme kohus viitab peamiselt Jevgeni Jüsmä käitumisele, mis on aset leidnud kuritegude toimepanemise ajal. Samas on kohus jätnud arvestamata, et sellest ajast on möödunud rohkem kui 6 aastat. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et riske on võimalik maandada kriminaalhoolduse käigus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Jevgeni Jüsmä ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
39. Jevgeni Jüsmä puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmanegi eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust – neljal korral on teda karistatud kartserikaristusega. Kahel juhul seisnes distsiplinaarrikkumine allumatuses, st ta rikkus töökohustust. Teised rikkumised seisnesid keelatud esemete 3 edasiandmises või vastuvõtmises. Tõik, et süüdimõistetul on mitmel korral tulnud ette probleeme allumatusega, viitab üheselt, et talle valmistab normikohane käitumine tõsiseid raskusi isegi vanglatingimustes. Veelgi enam – ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on vangistuse jooksul väljendanud antisotsiaalseid hoiakuid. Nii on ta lisaks majandustööde tegemisest keeldumisest osalenud massilises allumatuses, keeldudes toidu vastuvõtmisest. Eeltoodust järeldub, et karistuse eesmärgid on tänini täitmata ning vangistus ei ole mõjutanud teda ettenähtud normidele vastavalt käituma.
40. Jevgeni Jüsmä vabastamata jätmise teiseks oluliseks põhjuseks on tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Etteruttavalt väärib kordamist, et käesolevalt kannab ta vanglakaristust kolmandat korda. Juba ainuüksi sellest võib välja lugeda, et tema varasemad vangistused on osutunud viljatuks. Kriminaalkorras on teda karistatud lausa viiel korral. Tema kuritegelik minevik on olnud laiahaardeline, kuna ta on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Elu jooksul on teda on karistatud näiteks röövimise, salajase varguse, alaealise suhtes toime pandud inimkaubanduse, prostitutsioonile kaasaaitamise, väljapressimise, keelatud ja eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning tulirelva ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest. Viimasel korral, st Harju Maakohtu
41. mai
42. a otsusega, karistati teda varguse, röövimise ja kelmuste eest.
43. aastal soetas ta teiselt inimeselt varastatud krediitkaardiga kinkepileteid ning kuldketi, teeseldes müüjate ees, justkui oleks tema maksevahendi omanik: ostude sooritamise hetkel, mil klienditeenindajad teostasid kaardimakseid, märkis ta kviitungitele teise inimese allkirja ning ID-kaardi numbri. Samal aastal varastas ta baarist võõra mobiiltelefoni. Ka
44. aasta suvel püüdis ta sissetulekut hankida kriminaalsel viisil, pannes toime kindlustuskelmuse. Lisaks petmistele ei kohkunud Jevgeni Jüsmä ka vägivalla kasutamisest –
45. juulil 2016 tungis ta koos kaaslasega kallale möödakäijale, tõugates ohvri maha ning pekstes teda käte ja jalgadega. Sellele järgnevalt võtsid Jevgeni Jüsmä ja tema kuriteokaaslane kannatanu õlakotist tahvelarvuti, mobiiltelefoni, akulaadija ja rahakoti ning põgenesid. Ehkki väljatoodud kuriteod pole raskeimat laadi, kõneleb nende iseloom ning asetleidmise sagedus Jevgeni Jüsmä kõrgest kuritegelikust aktiivsusest. Niisamuti osutavad need sellelegi, et Jevgeni Jüsmä hankis sissetulekut kriminaalsel teel.
46. Toodud asjaolude pinnalt tuleb kinnipeetavast lähtuvat ohtu pidada reaalseks ja suureks tänaselgi päeval. Niisugust seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, kuna uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
47. Seega ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
48. juuni
49. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
50. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 27 minutit, määruskaebuse koostamiseks 86 minutit. Toimingute eest soovib ta tasu 137 eurot, millele lisandub käibemaks 27,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Jevgeni Jüsmält riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4