Obsah (14)

§ 277§ 657§ 654§ 482§ 230§ 7§ 329§ 173§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022, Tallinn Kohtuas

) § 210 sätete alusel menetluses vähemalt kolmanda isikuna hageja poolel ja kohtulahend kehtiks ka tema suhtes. Maakohus leidis, et nõude aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti nii

1. veebruaril 2018, kui kostja tagastas hagejale laenu osaliselt summas 2000 eurot, kui ka
2. detsembril 2019, kui kostja edastas hagejale e-kirjaga kinnituse kostja kui eraisiku laenukohustuse olemasolu kohta. Seega ei ole hageja nõue aegunud, sest
3. detsembri
4. a e-kirjale lisatud tabeli koostamisega tunnistas kostja enda kui eraisiku võla suurust hageja kui eraisiku ees. Tabeli koostamise ajal on poolte vahel toimunud ka kirjavahetus. Tabelis märgitud summa 6926 eurot haakub selleks ajaks tekkinud kostja võlgnevusega. Apellatsioonkaebus
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata

§ 277, kuigi kostja seda taotles.

Kostja on veendunud, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel ei olnud Puitex Capital OÜ nõuet kostja vastu hagejale tagasi loovutanud. Kostja leiab jätkuvalt, et hagi lisana nr 15 esitatud nõude tagasiloovutamise kokkulepe on fiktiivne ning see on koostatud ja allkirjastatud tagantjärgi. Seega ei olnud hagejal kostja vastu nõuet. Maakohus on jätnud aga tähelepanuta asjaolu, et hagi on esitatud isiku poolt, kellel selline õigus puudub. Ka taotles kostja vastavalt

§ 277

lg-le 4 ekspertiisi määramist, kuid maakohus jättis selle taotluse põhjendamatult rahuldamata. Lisaks rikkus maakohus tsiviilkohtumenetlusliku võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis kostja

1. augusti
2. a menetlustähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Maakohus küsis põhjendamatult kostja tähtaja pikendamise taotluse osas hageja seisukohta. Kostja hinnangul on maakohus eelistanud hagejat. Tähtaja pikendamine oli kostja jaoks oluline, sest kostja 3 sooviks oli käesoleva kohtuvaidluse raames lahendada ära kõik pooltevahelised vaidlused, sh kaalus kostja ka vastuhagi esitamist. Ka on kostja jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Poolte vahel
3. a detsembris peetud kirjavahetusest ei nähtu käesolevas menetluses esitatud nõude aegumise katkemist. Kostja ei ole oma käitumisega tunnistanud nõude olemasolu. Vastustaja seisukoht
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (

§ 654lg 6).

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hagejal on kostja vastu laenulepingust tulenev nõue ning kas see nõue saab olla aegunud. Maakohus leidis, et hagejal on kostja vastu nõue ning nõue ei ole aegunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse normi ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust (vt ka ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus; dtl-d 450–452).
4. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes laenulepingu. Hageja andis kostjale laenu
5. jaanuaril 2015 7500 eurot ja
6. veebruaril 2015 1500 eurot. Laenu tagastamise tähepäevaks oli
7. märts 2015, kuid poolte kokkuleppel seda pikendati. Kostja ei vaidlusta ka laenusuhtest tuleneva võlgnevuse suurust ega arvutuskäiku – põhivõlg 4800 eurot ja
8. veebruari 2022 seisuga viivis 2672,02 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja loovutas nõude Puitex Capital OÜ-le. Küll aga vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas Puitex Capital OÜ loovutas nõude tagasi hagejale.
9. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus pidi nõude tagasiloovutamise kokkuleppe

§ 277lg 4 alusel jätma arvestamata (dtl 47).

Nimetatud tõend on lubatav ning see tõendab, et Puitex Capital OÜ on nõude hagejale tagasi loovutanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Üksnes kostja väide, et temale teadaolevalt ei allkirjasta hageja kunagi dokumente omakäeliselt, ei ole piisav, et jätta dokumentaalne tõend tõendina arvestamata. Samuti ei põhista dokumendi võltsitust ka see, et kostja sai tagasiloovutamisest teada hagiavalduse kättesaamisel. Esmalt märgib kolleegium, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole tõendite esitamine kohustuslik (

§ 482

). Teiseks, loovutamisest teatamata jätmine ei tähenda, et nõude loovutamist ei ole toimunud. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Praegusel juhul on kostja koos hagimaterjalidega kätte saanud senise võlausaldaja kirjaliku teate nõude loovutamise kohta. Lisaks sellele märgib kolleegium, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei välista ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14766, p 15). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole. Eelnevast tuleneb, et isegi kui tõendatud oleksid kostja kahtlused ning nõude tagasiloovutamise kokkulepe oleks allkirjastatud tagantjärele, ei tähenda 4 see, et sellest ei saa tuleneda õiguslikke tagajärgi. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas nõude tagasiloovutamise kokkulepe oli allkirjastatud tagantjärele või mitte, mistõttu puudub kostjal vajadus sellekohase väite tõendamiseks.
3. Kolleegiumil pole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ka selles osas, et hageja nõue ei ole aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati
4. jaanuaril 2022, s.o kolm aastat enne viimasest aegumise katkemisest ja uuesti algamisest. Maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust ning on poolte väiteid ja tõendeid nõuetekohaselt hinnanud. Maakohus on tuvastatud asjaoludele õigesti kohaldanud TsÜS § 158 lg-t
5. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et aegumine katkes ja algas uuesti osalise võla tasumisega
6. veebruaril
7. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja
8. detsembri
9. a e-kirjaga kinnitas kostja laenukohustuse olemasolu. Kostja on koostanud ja saatnud hagejale tabeli, milles on märgitud „X laen Y-le“ ja summa 6926 eurot (dtl 50). Maakohtu tuvastatu kohaselt kasutas kostja vaidlusalust nõuet pooltega seotud teiste nõuetega tasaarvestamiseks. Kostja poolt hagejale saadetud tabel on käsitatav nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 1 tähenduses. Kui kostja leidis, et tegemist ei olnud olemasoleva nõude tunnustamisega, vaid ta pidas silmas tulevikus tekkivat kohustust, tulnuks tal oma väidet

§ 230lg 1 järgi tõendada.

Hageja sai mõista kostja poolt koostatud tabelis tehtud arvestusi selliselt, et kostja tunnustab hageja nõuet ning soovib selle lõpetada (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056/34, p 6.4). Kostja ei ole erinevate rahaliste kohustuste kohta tabelit koostades muid vastuväiteid hageja nõudele esitanud.
3. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (

§ 7

). Asja materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et maakohus on hagejat eelistanud. Maakohus on lähtunud

§-st 2, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Samuti peavad menetlusosalised

§ 329

lg 1 järgi esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse normi, kui küsis hagejalt kostja tähtaja pikendamise taotluse kohta seisukohta. Sellise taotluse kohta vastaspoolelt seisukoha küsimine ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt keelatud. Samuti ei ole kostja esile toonud, et tal oleksid tähtaja pikendamata jätmise tõttu jäänud asja lahendamise tulemust mõjutavad avaldused ja taotlused esitamata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et kostjal oli piisavalt aega vastuhagi esitamiseks (dtl 122). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Kostja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus hagi rahuldas. 14. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

15. Kolleegium määrab

§ 174lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

15.1. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 588 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 5 140 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

15.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 3,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades lepingulise esindaja tunnihinda 140 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatuks. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 588 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6