← Eesti

1-23-1751/3

Obsah (4)§ 202§ 206§ 408§ 385

1-23-1751 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023.a Pärnu kohtumaja, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-23-1751 (22231501498) Kohtunik Piia Jaaksoo Krimi

§ 202alusel Kahtlustatav L.

M (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) RESOLUTSIOON 1. Lõpetada

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-23-1751

(22231501498)L. M kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi. 2.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada L.

M maksma hiljemalt 17.09.2023.a riigituludesse 400 (nelisada) eurot. Nõue tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, isiku nimi, kriminaalmenetluse lõpetamine, kohustuslik märkida viitenumber 33392300003301. 3. Kui L. M ei täida talle käesoleva määruse p-s 2 pandud kohustust, uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega (

§ 202lg 6).

4. Edastada kohtumäärus prokurörile, L. M ja kannatanule. 5.

§ 206

lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel

§ 408-1 korras süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga.

Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. PROKURÖRI TAOTLUS 1 1-23-1751 Prokurör esitas kohtule 17.03.2023.a taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks L. M suhtes

§ 202lg 1 alusel. Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 18.05.2022.a. Kar

S § 209 tunnustel selles, et X kodanik soovis interneti teel osta Eesti kodaniku käest X internetisaidil kaupa (ratsasadulat), mille eest kannatanu tasus 01.04.2022.a. 900 eurot, kuid lubatud eset ei saanud. 15.07.2022.a. on L. M esitatud Lääne Prefektuuris kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 2022 kevadel, pöördudes avalikkuse poole läbi internetikeskkonna, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pakkudes X internetimüügiportaalis müügiks hobuse sadulat maksumusega umbes 900 eurot, omamata kavatsust tegelikult kellelegi seda müüa, kuna temal tegelikkuses nimetatud eset ei olnud. Olles teadlik sellest, et tema ei suuda täita nimetatud internetiportaali kaudu enda peale võetud eseme müügikohustuse, asus interneti teel suhtlema Facebook messengeri kaudu väljamõeldud S. K nime all kuulutuse leidnud X kodaniku L , edastas viimasele sadula eest makse teostamiseks oma pangakonto XXX -s SEB pank andmed esitledes ennast S. K . L eest kandis W 04.04.2022 üle 900 eurot L. M arvele, kes omastas välja petetud 900 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav L. M on selgitanud, et tunnistab enda poolt toimepandud kuritegu, kahetseb seda ning maksis kannatanule ka summa 900 eurot tagasi. Kannatanu W on Eesti politseid teavitanud 18.05.2022, et on tagasi saanud kahtlustatavalt 900 eurot ja seetõttu soovib esitatud avaldusest taganeda. / tl 89/ L. M on kriminaalkorras karistatud kahel korral: 30.05.2017.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,5 alusel ning 11.01.2019.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,5 alusel 2 aastase vangistusega KarS § 74 alusel 3 aastase katseajaga. Katseaja kestus oli 30.05.2017-29.05.2020.a. Käesolevas kriminaalasjas on L. M alus kahtlustada jällegi KarS § 209 lg 2 p 1,5 alusel, samas on viimases kohtuotsuses märgitud kuritegu toime pandud 2017.a. algul, käesolevas asjas on kuritegu L. M poolt toime pandud 2022.a. kevadel, seega on tegude toimepanemise ajaline vahe ca 5 aastat. Eeltoodust nähtub, et isik omab küll varasemaid karistusi sarnaste kuritegude toimepanemise eest, kuid tegude toimepanemise vaheline aeg on küllalt pikk. L. M on tegu kahetsenud ja vabatahtlikult hüvitanud ka kannatanule kahju, millised on karistust kergendavateks asjaoludeks. Seega saab asuda seisukohale, et tema süü ei ole suur ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et L. M suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus

§ 202alusel ning prokuröri hinnangul saab L.

M mõjutada hoiduma edasisest õigusrikkumistest rahalise kohustuse tasumisega riigituludesse. Kriminaaltoimikus olevate andmete kohaselt L. M ei oma ametlikku töökohta. 2 1-23-1751 Prokuröri poolt on 17.03.2023.a. telefoni teel vesteldud L. M ning isik kinnitas, et ta ei oma töökohta, samas kinnitas, et on suuteline ja nõus võtma kriminaalmenetluse lõpetamisel endale kohustuse tasuda 400 eurot riigituludesse 6 kuu jooksul. Juhindudes

§ 202

lg 1, abiprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 22231501498 kriminaalmenetlus ning kohustada L. M tasuma riigituludesse 400 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 17.09.2023.a KOHTU SEISUKOHT

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kohus leiab, et L. M esitatud kahtlustus on põhjendatud. L. M kahtlustatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 209 lg 2 p 1, 5 näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kahtlustatava süü ei ole suur. L. M on tegu kahetsenud ja vabatahtlikult hüvitanud ka kannatanule kahju, millised on karistust kergendavateks asjaoludeks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. L. M on küll kriminaalkorras varasemalt kahel korral karistatud, kuid käesolevas asjas on kuritegu L. M poolt toime pandud 2022.a. kevadel, seega on eelmise kuriteoga toimepanemise ajaline vahe ca 5 aastat. Kohus nõustub, et L. M poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi.

§ 202

lg 2 p 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kuigi L. M ei oma ametlikku töökohta on ta prokurörile telefoni teel kinnitanud, et on suuteline ja nõus võtma kriminaalmenetluse lõpetamisel endale kohustuse tasuda 400 eurot riigituludesse 6 kuu jooksul (toimiku esikaanel prokurör märge vestluse kohta). Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku 3 1-23-1751 täita talle määratud kohustuse – maksta kindel summa riigituludesse, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks L. M suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o

§ 202sätteid kohaldades.

Asitõendid puuduvad. Menetluskulusid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 202

lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse L. M suhtes kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi ja määrab L. M prokuröri taotluses märgitud kohustuse - maksta riigituludesse 400 eurot hiljemalt 17.09.2023.a.

§ 202

lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 202

lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

§ 385

p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja

§ 408lg 1 alusel jõustub määrus selle tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.