Obsah (8)

§ 657§ 238§ 652§ 371§ 162§ 168§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-118130 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kostja on esitanud taotluse nõuda hagejalt välja kõik Vilde tee 85 alal sõidukile registrinumbriga XXXXXX tehtud leppetrahvid. Taotlus seondub kostja nõudega – kuna kohus ei võta kostja nõudeid menetlusse ja hageja nõude lahendamiseks ei ole taotluse rahuldamine vajalik (vajalikud leppetrahvid on esitatud), jääb kostja taotlus rahuldamata.

1. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 250 eurot (riigilõiv). Apellatsioonkaebus
2. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostja palub nõuda hagejalt kompensatsiooniks sama summa, mille väärtuses on koostatud leppetrahve ning kohustada hagejat ebameeldivused kostjale heastama. Kostja palub nõuda hagejalt välja kõik Vilde tee 85 alal vaidlusalusele sõidukile tehtud leppetrahvid. 6
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Vilde tee 85 maa kasutusotstarve elamumaa ning parkimise korraldamine väljub korteriühistu üldkoosoleku kompetentsist. Seda küsimust saab lahendada ainult kaasomanike konsensuse alusel langetatud otsusega. Vilde tee 85 aadressile ei ole parklat rajatud. Puudub igasugune sellekohane otsus. Kui parkimiskorralduse kehtestamine on korteriühistu üldkoosolekul otsustatud, siis on see otsus algusest peale olnud tühine ning tühine on ka korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud leping parkimiskorraldusnõuete täitmise kontrollimiseks. Kuna leping on tühine, siis ei saa selle alusel koostada ja nõuda leppetrahve.
4. Kostja elab Vilde tee 85 aadressil alates 01.05.
5. Kostjal on õigus kasutada kortermaja üldkasutatavaid osasid täpselt nii nagu teevad seda teised majaelanikud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal on olemas parkimisluba, mis on olnud autos nähtav ja selgelt loetav. Vaatamata sellele on kostjale ikkagi trahve tehtud. Kui kostja majaelanikuna pargib maja ees oma sõidukit, siis ei saa ta kellelegi tekitada kahju. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Samuti teeb kohus uue menetluskulude jaotuse. Osas, milles maakohus keeldus kostja nõuete menetlusse võtmisest, jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

27. Esmalt lahendab ringkonnakohus tõenditega seonduvad taotlused. Kostja lisas apellatsioonkaebusele tõendina kostja selgitustaotluse Maanteeametile Vilde tee 85 territooriumil olevate märkide ja teabevahendi kohta ning Maanteeameti 03.03.2016 vastuse. Hageja avaldas, et temale jääb arusaamatuks, mida kostja soovib sellega tõendada. Ringkonnakohus leiab, et tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna see ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid (

§ 238lg 1).

Kostja palus apellatsioonkaebuses hagejalt välja nõuda vaidlusalusele sõidukile tehtud kõik leppetrahvid. Kostja esitas samasuguse taotluse maakohtule ja sidus selle oma nõudega kompensatsiooni saamiseks. Maakohus jättis kostja taotluse leppetrahvide väljanõudmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja oma taotlust täiendavalt põhjendanud. Ringkonnakohus märgib, et haginõude aluseks olevad leppetrahvinõuded on hageja väljatrükkidena maakohtule esitatud. Kostja ei ole põhjendanud, miks on vajalik nende täiendav esitamine. Kolleegium jätab kostja taotluse rahuldamata. 7 Kostja esitas 04.01.2023 ringkonnakohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kostja esitas hageja ja korteriühistu vahel 03.12.2010 sõlmitud teenuse osutamise lepingu koos lisadega (üheks lisaks on parkimiskord). Samuti esitas kostja eraldiseisvalt korteriühistu parkimiskorra kahe failina, milles ühe puhul on faili pealkirjaks märgitud – kinnitatud parkimiskord, ning teise puhul – võltsitud parkimiskord. Kostja selgitas, et tal ei olnud võimalik neid varem esitada, kuna ta sai need hiljuti teises menetluses. Hageja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna need on esitatud hilinenult. Ühtlasi esitas hageja 23.01.2023 tõendina korteriühistu 24.11.2022 e-kirja tsiviilasjas 2-21-13920 maakohtule, mille kohaselt on info parkimiskorra osas olnud kättesaadav nii ühistu liikmetele kui ka üürnikele. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus 04.01.2023 esitatud tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 652

lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kolleegiumi hinnangul on tõendid esitatud hilinenult. Kostjal oli võimalus taotleda maakohtult nende tõendite väljanõudmist korteriühistult. Kuna kostjal oli võimalus taotlus tõendite väljanõudmiseks esitada maakohtu menetluse ajal, siis ei ole mõjuvat põhjust nende tõendite esmakordselt ringkonnakohtule esitamiseks. Hageja poolt 23.01.2023 esitatud korteriühistu e-kiri on esitatud vastuseks kostja taotlusele tõendite vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus keeldus kostja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest. Lisaks ei oma hageja esitatud e-kiri käesoleva vaidluse lahendamiseks tähtsust (

§ 238lg 1).

Seega keeldub ringkonnakohus ka hageja poolt 23.01.2023 esitatud tõendi vastuvõtmisest.

1. Hagiavalduse kohaselt on Tallinnas Vilde tee 85 territooriumil parkimine korraldatud selliselt, et parkimiseks on vaja korteriühistu poolt väljastatud parkimisluba. Kostja on seisukohal, et parkimise korraldamine korterelamu territooriumil eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, mida käesoleval juhul ei ole. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist parkimiskohtade kindlaksmääramisega, mistõttu ei ole kõigi korteriomanike nõusolekut vaja. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et parkimise korraldamiseks vaidlusalusel viisil ei ole vajalik kõigi korteriomanike nõusolekut.
2. Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu üldkoosolek kinnitanud korterelamu parkimisala parkimiskorralduse, mille kohaselt on parkimisalal lubatud parkida korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel. Kostja 04.01.2023 seisukohast järeldub, et parkimiskord kinnitati korteriühistu 27.05.2010 üldkoosolekul. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja Vilde tee 85 parkimisalal parkimiskontrolli korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja on esitanud maakohtule fotod selle kohta, et Vilde tee 85 elamu juurde on paigaldatud infotahvel parkla kohta koos parkimislepingu tingimustega, mille kohaselt loetakse hagejaga parkimisleping sõlmituks sõiduki parklasse parkimisega, sõidukijuhil peab 8 parkimiskoha kasutamiseks olema parkimisluba ning see tuleb paigutada nähtavale kohale. Lepingu rikkumisel peab sõidukijuht maksma hagejale leppetrahvi 57 eurot.
4. mail 2010 kehtinud AÕS § 72 lg 1 redaktsiooni kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Samal ajal kehtinud korteriomandiseaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 käsitletud tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. Riigikohus on 18.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 (p 10) selgitanud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Alates 01.01.2018 reguleerib korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandiosa kasutust eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ning küsimustes, mis on KrtS-is reguleerimata, asjaõigusseadus. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Riigikohus on 07.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-18-15391 (p 11) selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1).
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõnealune parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet nii alates 01.01.2018 kehtiva õigusliku regulatsiooni alusel, kui ka enne 01.01.2018 kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. Hageja ei ole väitnud sellise kokkulepe sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud, et üldkoosolekul, kus parkimiskorraldus kinnitati, osalesid kõik korteriomanikud ja kõik olid sellega nõus. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikud oleksid seoses parkimiskorraldusega reguleerinud kaasomandiosa kasutamist seaduses sätestatud korras.
6. AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. KrtS § 30 lg 1 p 2 sätestab, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kuigi kostja ei ole korteriomanik, on KrtS §-s 30 sätestatud õigused ka korteriomandit kasutaval isikul (KrtS § 30 lg 3). Kuna tõendamata on, et korteriomanikud oleksid kaasomandiosa kasutamist reguleerinud seaduses sätestatud korras, siis oli kostjal AÕS § 72 lg-st 3, KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt õigus parkimisala kasutada ilma vastava parkimisloata. 9
7. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et tal puudub hagejaga võlaõiguslik suhe. Kolleegium leiab, et kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata, siis puudus tal vajadus sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta. Käesoleval juhul ei saa parkimisalale sisenemist käsitleda kostja poolt tahteavalduse tegemisena lepingu sõlmimiseks. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa tõusetuda küsimust lepingu rikkumisest ja leppetrahvidest. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata.
8. Maakohus jättis menetlusse võtmata kostja poolt hagiavalduse vastuses esitatud nõuded – nõuda hagejalt kompensatsiooniks sama summa, mille väärtuses on koostatud leppetrahve ja kohustada hagejat kostjale tekitatud ebameeldivused heastama. Maakohus jättis nõuded

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud need nõuded uuesti, kuid ei ole esitanud põhjendusi, miks on maakohtu otsustus nõuete menetlemisest keeldumise kohta ebaõige. Kuna kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses põhjendusi, mille vastu on maakohus eksinud ja miks tuleks nõuded menetlusse võtta, siis ei ole ringkonnakohtul alust selles osas maakohtu otsust tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Kuna hageja hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mis seonduvad hagiga kostja vastu, hageja kanda (

§ 162lg 1).

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus, mis seonduvad kostja nõuete menetlusse võtmisest keeldumisega, jäävad kostja kanda (

§ 168

lg 1).Tsiviilasjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks maakohtus riigilõiv (mis jääb menetluskulude jaotuse kohaselt tema kanda). Tsiviilasjast ei nähtu, et kostjal oleks maakohtus olnud menetluskulusid. Seega puuduvad pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud maakohtus. Apellatsiooniastmes ei ole hageja ja kostja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puuduvad pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ka ringkonnakohtus. 36. Tallinna Ringkonnakohus vabastas 02.11.2021 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 250 eurot.

§ 190

lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kuna apellatsioonkaebuse hind koosneb hageja nõude hinnast ning hageja nõue jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonkaebuse riigilõiv summas 250 eurot mõista riigituludesse välja hagejalt.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 11