← Eesti

1-21-2931/46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. jaanuar 2023 Kohtuasja number 1-21-2931 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi üldmenetluses Nikolai Bõstrovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. septembri 2022 otsus Apellant Nikolai Bõstrovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Nikolai Bõstrov. Isikukood 37005252725; elukoht XXX; töövõimetuspensionär; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Evelin Merilaine Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri suuline, kohtuistung
  3. novembril 2022 RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri 2022 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  5. Nikolai Bõstrovile esitati KarS § 121 lg 1 järgi süüdistus selles, et ta kasutas
  6. juunil 2019 kella 11.28 paiku Tartu linnas Soola tänaval liiklussituatsioonist tekkinud sõnavahetuse käigus vägivalda T.A. u suhtes. N. Bõstrov lõi T.A. ut sõiduauto avatud akna kaudu rusikaga näkku, tabades tema vasakut põsesarna ja lõuga. Sellega põhjustas N. Bõstrov T.A. ule valu ja tervisekahjustuse: vasaku põsesarna turse ning punetuse. 1

(11)Maakohtu otsus
  1. Tartu Maakohtu
  2. septembri 2022 otsusega tunnistati N. Bõstrov KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi 1aastase katseajaga täitmisele pööramata. Menetluskuludena mõisteti N. Bõstrovilt riigituludesse välja sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 162 eurot. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  3. N. Bõstrov andis selliseid ütlusi. Ta ei tülitsenud Tartus Soola ja Turu tänava valgusfoori läheduses T.A. uga, ei sõimanud teda vene keeles ega löönud teda. N. Bõstrov ei ole üldse kusagil kedagi löönud. Süüdistuses toodud päeval oli ta Soomes tööl. Ta tegi reedel töö ära ja tuli kell 22.40 Eckerö Line laevaga Eestisse. Ta ise broneeris laevapileti, pardakaarti tal alles ei ole. Kunagi ei ole olnud nii, et ta broneerib pileti, aga laevale ei lähe. Eestisse jõudnuna võttis ta oma Tartust tulnud abikaasa J.B. Tallinna bussijaamast auto peale ja sõitis sealt edasi Riiga. Selleks kasutas ta oma vennale kuuluvat halli Škodat. J.B. l on samuti Škoda – oranž sedaan. Küll aga ei ole J.B. l džiipi ja ei J.B. l ega N. Bõstrovil ei ole kollast ega punakaspruuni autot. Ta ei oska öelda, kes peale tema ja tema abikaasa J.B. oranži Škodat
  4. aasta juunis kasutas. Tema ise kasutas seda väga harva. Kui J.B. ja N. Bõstrov Riiast Türki sõitsid, jäi auto XXX maja ette seisma. Kaksikvendi N. Bõstrovil ei ole. Ta ütles küll uurijale, et ta ei mäleta, kas ta
  5. juunil 2019 Eestis oli, aga suure tõenäosusega teda siiski siis Eestis polnud. Enne
  6. juunit 2019 käis ta viimati Soomes ilmselt umbes kuu aega varem.
  7. Kohtu hinnangul on N. Bõstrovi süüd eitavad ütlused ümber lükatud T.A. u ja A.A. u ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Koosmõjus teiste tõenditega viitavad N. Bõstrovi süüle ka J.B. ütlused.
  8. T.A. väitis järgmist. Ta sõitis
  9. juunil 2019 sinise Hyndai Accentiga turult koju. Temaga koos oli tema abikaasa A.A. . Nad suundusid Soola tänavalt bussijaama eest linna poole. Bussijaama ees olevast kolmest reast kaks olid hõivatud ja kolmas, st vasakpoolne vasakpöörde rida oli esialgu tühi. Järsku liikus mööda seda rada ootamatult suurel kiirusel oranži värvi Škoda ja see rammis kuidagi T.A. u poolt kasutatud sõiduritta ette. T.A. u arvates oli tegemist luukpäraga autoga. Ta ei mäleta, mis värvi ütles ta auto olevat uurijale. Auto värv võib muutuda – nt olenevalt sellest, kui tolmune auto on. Ta aga teadis, mis oli auto numbrimärk. Kui Škoda talle ette ramminud oli, vajutas T.A. pidurit, andis signaali ja näitas käega, andmaks Škodale märku edasi liikumiseks (nö „Noh, mine!“). Škoda liikuski mõnevõrra edasi ja jäi seisma. Juht väljus autost ja tuli tema juurde. Sel teekonnal sõimas Škoda-juht teda vene keeles. T.A. ütles Škoda-juhile, et ta ei saa vene keelest päris hästi aru ja Škoda-juht peaks rääkima eesti keeles või jalga laskma. Seejärel ütles Škoda-juht ebatsensuurseid sõnu ja lisaks sellele sai T.A. Škoda-juhist aru nii, et too lubas ta maha lüüa. Siis lõi Škoda-juht teda parema käe rusikaga läbi akna otse vastu vasakut põsesarna. T.A. ul ees olnud prillid läksid katki. Aken oli T.A. u autol palava ilma tõttu lahti juba enne selle situatsiooni tekkimist. T.A. teatas lööjale koheselt, et ta esitab politseisse kaebuse, kuid ta ei saanud ristmiku juurde järjekorda tekitada ning sõitis üle ristmiku V Spa juurde, kus peatus ja helistas
  10. T.A. tundis löögi tagajärjel valu ja alandust. Midagi tõsist ei juhtunud: oli paistetus ning väike marrastus. Tema vigastused fikseeriti politseis ülekuulamise ajal. Teda löönud mees oli 1.80–1.90 pikk, turske, punetava näo ja suure kõhuga, ta võis olla T.A. ust noorem ning nägi kuidagi halb välja. N. Bõstrovi vaadates kinnitas T.A. , et ta tunneb teda ja on temaga korra seoses sellesama sündmusega väga lühidalt kokku puutunud. Ta tundis N. Bõstrovi ära ka äratundmiseks esitamisel, öeldes seal, et foto on väga vana ning isik sellel fotol oli tunduvalt noorem, kuid selgelt äratuntav. Ta kirjeldas Škoda-juhi välimust ka politseis – talle jäi selle mehe nägu hästi meelde. 2
(11)
  1. A.A. u ütlused olid sellised. Ta viibis
  2. juunil 2019 T.A. uga oma Hyndai Accentis. Autot juhtis T.A. . Nad sõitsid mööda seda tänavat, mis suundub bussijaama kõrvalt Turu tänavale, foori ja Turu tänava suunas (olid paremalt teises reas). Äkki pressis nende kõrval olnud realt nende ette üks oranžikas-pruunikas (tumedamat sorti oranž) linnamaastur, sõitis neile ette ja T.A. pidi tegema äkkpidurduse. T.A. andis signaali. Siis läks fooris tuli punaseks ja kõik pidasid kinni. Nende ette sõitnud autost väljus juhiuksest üks mees, kes hakkas nende suunas tulema. Meesterahvas tundus suhteliselt pikk ja küllaltki turske. N. Bõstrov meenutab seda meest – tal on sama nägu. Seepeale keris T.A. akna alla. Esialgu vaidlesid T.A. ja võõras mees paar sõna eesti keeles ja läksid siis üle vene keelele. Peagi lõi nende juurde tulnud mees tema abikaasat rusikaga näkku. Seejärel läks ta oma autosse tagasi, foor läks roheliseks ja kõik sõitsid edasi. T.A. ul olid löögi tagajärjel purunenud prillid. Löök tabas T.A. ut silma alla, põse peale – võis olla vasakpoolne põsk. T.A. u silm läks paiste ja punetas natukene. Kui lööja nende autost eemaldus, hüüdis T.A. talle järele, et see asi läheb politseisse. Tema siiski ei tea, kas T.A. politseisse helistas või mitte. A.A. ei tea, mis marki lööja auto oli – küll aga tegi ta sellest autost pilti. Uurijale ta seda pilti ei näidanud, kuna uurija arvas, et auto on niigi kindlaks tehtud. Sõiduki värvi kirjeldas ta uurijale mälu järgi. Ülekuulamise ajal ta telefonis olnud pilti kasutada ei saanud, kuna ta ei teadnud, et see tal alles on – ta arvas, et oli selle ammu ära kustutanud. Hiljuti arvutit puhastades leidis ta selle siiski üles.
  3. See, et A. ud tajusid sõiduki värvust ja liiki erinevalt või andsid T.A. u ja võõra mehe suhtlemiskeele osas mõningal määral erinevaid ütlusi, ei anna alust kahelda A. ute ütluste usaldusväärsuses. Inimese ütlused näiteks sõiduki värvuse kohta sisaldavad tema subjektiivset hinnangut ja see võib olla mõjutatud paljudest erinevatest teguritest – nt ilmast või valguse langemisest sõidukile. Sõiduki liigi määramine eeldab selliste teadmiste olemasolu, mida kohtu hinnangul kõigil inimestel täiel määral pole. Suhtluskeele osas tõid mõlemad A. ud välja, et mehed rääkisid vähemalt mingi aja vene keeles. Nimetatud ebakõlad ei oma erilist kaalu ka seetõttu, et A. ute ütlused on kooskõlas veel muudegi tõenditega.
  4. T.A. tundis N. Bõstrovi kui enda ründaja ära ka kohtueelses menetluses. Seda kinnitab
  5. märtsi 2021 äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt avaldas T.A. , et fotol nr 3 on teda rünnanud isik. Fotol nr 3 oli kujutatud just N. Bõstrovi. Kaitsja leidis, et poleks olnud midagi imelikku selles, kui N. Bõstrovi oleks A. utele esitatud äratundmiseks elusuuruses. Kohus leidis, et äratundmiseks esitamine fotode abil on menetlusõigusega kooskõlas. Ka puudus kohtul kahtlus selles, et T.A. tõepoolest tundis äratundmiseks esitamisel teda rünnanud isiku ehk N. Bõstrovi ära. Seda enam et ka kohtuistungil kannatanu tema ründaja (N. Bõstrovi) isikus ei kahelnud. Vastupidi, kannatanu kinnitas istungil vastava küsimuse peale viivitamatult, et ta tundis politseis äratundmiseks esitamisel kedagi ära ja see isik istub temast paremal käel – paremal istus N. Bõstrov.
  6. T.A. u ütlusi toimunu kohta kinnitab ka
  7. juuni 2019 isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtub, et
  8. juunil 2019 kell 13.31 alanud läbivaatuse käigus oli T.A. ul vasak näopiirkond turses ja punetav. Samuti on asjas olemas
  9. veebruari 2020 asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt helistas T.A.
  10. juunil 2019 kell 11:28:37 Häirekeskusesse, sest väidetavalt lõi üks autost väljunud venelane teda Tartu bussijaama juures rusikaga näkku ja tekitas ta prillidele kahju. Auto number oli XXX . Auto trügis vahele ja jäi tee peale seisma, venelane hüppas autost välja ja hakkas sõimama. Helistaja ise tuli turult. Konflikt tekkis bussijaama ees. Helistaja oli keskmises reas, venelane „rallitas“ vasakust reast temast mööda ning rammis talle ette. Helistaja arvates oli sõiduk punakaspruun. Helistaja abikaasa tegi autost pildi. 3
(11)
  2. märtsi 2021 õiendi kohaselt kuulub J.B. le Škoda Superb reg-nr XXX . Sõiduk on registri kohaselt oranži värvi ja selle kasutajana on registreeritud N. Bõstrov. Prokurör esitas kohtule tõendina ka tunnistaja A.A. u poolt sõidukist tehtud fotod (tegemist on ühe ja sama fotoga, kuid ühel neist on kajastatud ka selle tegemise aeg). Fotol on kujutatud Škoda Superbi reg-nr XXX ning foto tegemise ajaks on
  3. juuni 2019 kell 11.
  4. Kohtu hinnangul on see foto tõendina kasutatav. Foto kui tõendi lubatavuse aspektist pole oluline, millise kaamera või objektiiviga on see tehtud, kuidas ilmutatud või salvestatud, millele trükitud või prinditud ja kus või millistel asjaoludel avaldatud. Kohtu hinnangul jäävad paljasõnaliseks kaitsja väited, mis peaksid tekitama kahtlusi kõnealuse foto kui tõendi usaldusväärsuses. Nimelt on nii A. ute ütluste põhjal kui ka Häirekeskusesse tehtud kõnest selge, et see pilt on tehtud menetletava sündmuse käigus. Seda tõendab ka fotolt nähtuv selle tegemise aeg. Puuduvad igasugused viited, mis tõendaksid kaitsja paljasõnalisi väiteid, et võib-olla on pilti töödeldud. Ka ei ole eluliselt usutav, et A. ud said N. Bõstrovi mitte tundes temaga samas kohas kokku mingil muul ajal kui menetletava sündmuse raames, et A.A. oleks saanud teha Škoda Superbist pildi, asudes seejärel väitma, et see on tehtud menetletava sündmuse ajal. Pealegi avaldas T.A. juba
  5. juunil 2019 Häirekeskusesse helistades, et „nad“ tegid teda löönud isiku sõidukist foto.
  6. Asjas andis tunnistajana ütlusi ka J.B. . J.B. ütlused siiski N. Bõstrovi süütust ei kinnita. J.B. selgitas järgmist. Ta käis koos N. Bõstroviga
  7. aastal enne jaanipäeva Türgis. Selleks sõitis ta kõigepealt bussiga Tallinnasse. Öösel Soomest Tallinnasse tulnud N. Bõstrov võttis ta halli Škoda Superbi (reg-nr XXX ) peale ja siis sõitsid J.B. ja N. Bõstrov selle halli Škodaga Riiga. Temale endale kuulub oranž sedaan Škoda Superb reg-nr XXX . Sel päeval, kui J.B. ja N. Bõstrov puhkusele sõitsid, ei saanud keegi teine oranži Škodat kasutada. Ajal, kui J.B. ja N. Bõstrov Türgis olid, seisis auto XXX maja kõrval. Oranži Škoda kasutajana on registreeritud ka N. Bõstrov, kes sellega mõnikord tõesti ka sõidab – rohkem sõidab selle autoga siiski J.B. ise. Hall Škoda kuulub N. Bõstrovi vennale V.B. ile. V.B. ei ole kunagi J.B. oranži Škodat kasutanud. Tallinnast Riiga ei sõitnud J.B. ja N. Bõstrov läbi Tartu.
  8. Kohtu hinnangul nähtub J.B. ütlustest, et peale tema enda ega N. Bõstrovi keegi teine oranži Škodat ei kasuta ega saanud kasutada ka menetletava sündmuse ajal. Ühtlasi nähtub J.B. ütlustest, et N. Bõstrov ja J.B. sõitsid
  9. aasta jaanipäeva paiku Türki. Samas nähtub Novatoursi elektroonilisest piletist, et lend Türki väljus alles
  10. juunil 2019 kell 05.30 ehk Türki sõitmine ei välista kohtu hinnangul siiski seda, et N. Bõstrov lõi T.A. ut
  11. juunil 2019 kella 11.28 ajal Tartus rusikaga näkku.
  12. Ümber tuleb lükata N. Bõstrovi ja J.B. ütlused selle osas, et N. Bõstrov saabus Soomest Tallinnasse alles
  13. juuni 2019 õhtul. Tõesti esitas kaitsja kohtule Eckerö Line broneeringu kinnitus/arve, millest nähtuvalt pidi N. Bõstrov reisima broneeringu nr 11966869 alusel Helsingist Tallinnasse
  14. juunil 2019, jõudes 21.40 väljuva laevaga Eestisse kell 23.
  15. Selle broneeringu kohta esitas kaitsja kohtule ka Eckerö Line poolt N. Bõstrovile edastatud vastuse, millest nähtub, et tegelikkuses N. Bõstrov seda broneeringut
  16. juunil 2019 Eestisse reisimiseks ei kasutanud, kuna
  17. juunil 2019 kell 9.30 on broneeringut muudetud – uueks broneeringu kasutamise/väljumise ajaks sai
  18. juuli 2019 kell 18.
  19. Kirjast nähtub seegi, et broneeringut nr 11966869 tõesti
  20. juulil 2019 kell 18.30 väljumisel kasutati. Lisaks on olemas
  21. septembri 2021 õiend, et N. Bõstrov saabus Eestisse
  22. juunil 2019 kell 03.30 öösel, kasutades selleks Sea Wind laeva.
  23. Kohtule esitati ka andmed N. Bõstrovi töötamise kohta. Esiteks nähtub
  24. oktoobri 2021 maksukohuslaste registri päringust, et N. Bõstroviga on selles registris seotud 3 kannet, kuid neist ükski ei puuduta töötamist süüdistuses käsitletud perioodil. Kaitsja esitas kohtule Soomest saadud 4
(11)andmed N. Bõstrovi töötamise kohta. Neist saab järeldada, et N. Bõstrov töötas süüdistuses märgitud ajal Olars Mestarit OY-s, viibides 24.–
  1. juunini 2019 puhkusel. See siiski ei ole määrav – kohtul on olemas kindlad andmed N. Bõstrovi Eestisse saabumise kohta
  2. juunil 2019 kell 03.
  3. Otsituks jäävad ka kaitsja väited Soome jaanipäeva toimumise aja kohta.
  4. Eespool käsitletud tõenditele tuginevalt asus kohus seisukohale, et just
  5. juunil 2019 öösel kell 03.30 laevaga Tallinnasse saabunud N. Bõstrov lõi
  6. juunil 2019 kella 11.28 paiku Tartu linnas Soola tänaval T.A. ut avatud autoakna kaudu rusikaga näkku.
  7. T.A. avaldas istungil, et ta tundis N. Bõstrovi löögi tulemusena valu ja alandust ning vigastustena olid tal paistetus ja väike marrastus. Kohus on seisukohal, et viimasena nimetatud vigastuste näol on tegemist tervisekahjustustega Vabariigi Valitsuse
  8. augusti 2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2 mõttes. Seega põhjustas N. Bõstrov oma tegevusega kannatanu T.A. ule nii valu kui ka tervisekahjustused, täites nii KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest pani N. Bõstrov selle teo toime vähemalt otsese tahtlusega: N. Bõstrov pidi aru saama, et ta tekitab oma tegevusega T.A. ule valu ja võib tekitada tervisekahjustusi; sellise järelmi saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole.
  9. Karistusregistri väljavõtte kohaselt N. Bõstrovil kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. N. Bõstrov lõi kannatanut, kes oma käitumisega mingilgi viisil tema sellist käitumist esile ei kutsunud. T.A. sai vasaku põsesarna turse ning punetuse. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Seega on N. Bõstrovi süü keskmine. Kuriteoasjaolude ja karistust kergendavate asjaolude puudumise tõttu ei pea kohus põhjendatuks rahalist karistust, vaid N. Bõstrovi tuleb karistada vangistusega. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav 3-kuuline vangistus. Arvestades kuriteo asjaolusid ja seda, et N. Bõstrov ei oma kehtivat karistatust, ei ole otstarbekas teda vanglasse saata. Samadel asjaoludel ei pea kohus vajalikuks ka N. Bõstrovi suhtes kriminaalhoolduse rakendamist. Seetõttu jätab kohus mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui N. Bõstrov ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
  10. Kaitsja taotles N. Bõstrovile õigusabikulude hüvitamist summas 1944 eurot. Kuna N. Bõstrov tunnistatakse süüdi ja seetõttu puudub alus temale kaitsjatasu hüvitamiseks, siis jääb see kulu N. Bõstrovi enda kanda. Riigituludesse tuleb N. Bõstrovilt menetluskuludena välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu 162 eurot ja sundraha 981 eurot. Kuigi N. Bõstrov ei ole hetkel tööga hõivatud ja on töövõimetuspensionär, ei tingi see menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Samas võib N. Bõstrov tasuda küllaltki suured menetluskulud ositi – 12 kuu jooksul igakuiselt 95,25 eurot. Apellatsioon
  11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N. Bõstrovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja N. Bõstrovi õigeksmõistmist või alternatiivselt temalt välja mõistetud sundraha osalist riigi kanda jätmist. Samuti taotleb kaitsja seda, et riigi kanda jäetaks N. Bõstrovi kaitsjatasu 2280 eurot, mis seondub esimese ja teise astme kohtumenetlusega. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
  12. Kriminaalasja kohtueelse menetluse läbiviimise osas on mitmeid küsitavusi. Esiteks jääb selgusetuks, et kui kannatanu T.A. võttis politseiga ühendust sama hästi kui kohe pärast väidetavat kuriteosündmust, siis miks ei hakatud sündmuse kõiki asjaolusid koheselt välja selgitama. Muu 5
(11)hulgas ei vaadeldud võimalikke kaamerasalvestisi. Kuigi T.A. u väidete kohaselt purunesid tal intsidendi käigus prillid, ei võetud neidki asitõendina kriminaalasja juurde. Kui T.A. u prillid oleks tõesti purunenud löögi tagajärjel, oleks need tõenäoliselt tekitanud tema näole ka kriimustusi, kuid midagi sellist ei ole kohtueelse menetluse käigus tuvastatud.
  1. N. Bõstrov kuulati asjas esimest korda üle peaaegu kaks aastat pärast väidetavat kuriteosündmust. Jääb arusaamatuks, miks tehti seda niivõrd hilja. N. Bõstrov eitas oma süüd ning selgitas uurijale, et ta ei saanud kahtlustuses märgitud tegu toime panna, kuna enda mäletamist mööda ei viibinud ta
  2. juunil 2019 Eestis ja töötas sellel ajal Soomes. Kohtueelses menetluses ei kontrollitud N. Bõstrovi väiteid Soomes töötamise kohta, tema töögraafikut ega seda, millistel kuupäevadel külastas ta oma Eestis elavat abikaasat. Kuigi ülekuulamisel avaldas N. Bõstrov sedagi, et käsitletav sündmus peaks olema nähtav kaamerasalvestistelt, ei nähtu toimikumaterjalidest, et ka pärast N. Bõstrovi ülekuulamist oleks menetleja püüdnud selliseid salvestisi vaadelda või leida sündmust pealt näinud tunnistajaid. Seda ei tehtud tõenäoliselt seetõttu, et sündmuse toimumisest oli möödunud juba pikk aeg. N. Bõstrovi selgituste kohaselt ütles uurija temale, et tegemist on väheolulise vana asjaga ning pärast prokuratuuri saatmist lõpetatakse see asi ära. N. Bõstrovi ülekuulamisel tal kaitsjat ei olnud.
  3. Kohtuistungil selgitas N. Bõstrov, et
  4. juunil 2019 viibis ta Soomes, tal oli tavaline tööpäev ning tema puhkus algas esmaspäevast, s.o
  5. juunist
  6. Kaitsja esitas N. Bõstrovi palvel kohtule Helsingi-Tallinn laevasõidu broneeringu ning lennukipiletid, millest on näha, et
  7. juuni 2019 hommikul lendas N. Bõstrov koos abikaasaga Riiast Türki puhkusele. N. Bõstrov selgitas, et ta kasutas süüdistuses märgitud ajal oma vennale kuuluvat halli Škodat, millega ta tuli Soomest Tallinnasse ja sõitis koos abikaasaga edasi Riiga.
  8. Kohus pidas vastuolusid A. u ütlustes ebaolulisteks ning leidis, et need võivad olla mõjutatud paljudest erinevatest teguritest. Kaitsja hinnangul ei tulene kohtu selline järeldus seadusest, on oletuslik ega ole kooskõlas tegelike asjaoludega. Otsusest ei selgu, millised konkreetsed asjaolud muudavad vastuolud ütlustes põhjendatuks.
  9. T.A. rääkis kohtus pigem kollast värvi sõidukist. A.A. u sõnade kohaselt sõitis T.A. ut rünnanud mees oranžikas-pruunika linnamaasturiga. T.A. selgitas, et teda löönud inimene sõimas teda vene keeles. A.A. u väitel toimus aga vaidlus eesti keeles. T.A. selgitas, et äratundmiseks esitamine toimus fotode järgi ning lisas, et foto, mis talle näidati, oli väga vana ja isik sellel fotol oli tunduvalt noorem. Mida T.A. selle all mõtles, äratundmiseks esitamise protokollist ei selgu. Füüsiliselt N. Bõstrovi T.A. ule ega tema abikaasale äratundmiseks ei esitatud. Selles, et A. ud tundsid N. Bõstrovi ära kohtuistungil, on kaitsja arvates alust kahelda. Nimelt oli kohtuistungi toimumise ajaks süüdistuses märgitud ajast möödunud juba peaaegu kolm aastat ja T.A. ei nimetanud mingeid olulisi tundemärke, mille järgi ta N. Bõstrovi kolm aastat hiljem ära tundis. Seda enam, et pildil tundis ta ära tema enda sõnade järgi noorema inimese. A.A. jäi aga kohtuistungil N. Bõstrovi äratundmise osas ebakindlale ja kõhklevale seisukohale.
  10. Kohus võttis tõendina vastu fotod, mis tehti väidetavalt
  11. juunil 2019 kell 11.
  12. Kuna fotodelt on näha, et tegemist ei ole luukpäraga sõiduautoga ega ka linnamaasturiga, samuti ei ole tegemist kollast värvi autoga ega ka pruunikas-oranži autoga, ei vasta fotodel kujutatud sõiduauto välimus kaitsja hinnangul A. ute poolt kohtus antud sõiduki kirjeldusele. Ka ei nõustu kaitsja seisukohaga, et fotod on tehtud
  13. juunil
  14. Esiteks jääb selgusetuks, miks ei esitatud neid fotosid kohtueelse uurimise käigus või miks ei taotlenud prokurör nende täiendava tõendina vastuvõtmist kohe kohtumenetluse alguses. Kaasaegseid tehnilisi võimalusi arvestades ei saa 6
(11)välistada, et kuupäev foto küljel asuvas failiteabes on lisatud pärast foto tegemist. Ühel fotodest on püütud alumiselt nurgalt midagi eemaldada.
  1. Sellest, et lennuk Türgisse väljus
  2. juuni 2019 hommikul kell 05.30, tegi kohus järelduse, et N. Bõstrovil oli võimalik
  3. juunil 2019 kella 11.28 ajal T.A. ut rusikaga lüüa. Oma seisukohta põhjendas kohus sellega, et N. Bõstrov muutis laevabroneeringu aega. Samas jättis kohus tähelepanuta kaitsja poolt esitatud dokumendi, millest on näha, et N. Bõstrov muutis broneeringut ka
  4. aprillil 2019 laevale, mis väljus Helsingist kell 15.
  5. Kui N. Bõstrov lahkus
  6. juunil 2019 Helsingist kell 15.15, ei olnud tal mitte kuidagi võimalik olla sama päeva hommikul kell 11.28 Tartus. Seejuures ei ole ka võimalik N. Bõstrovile ette heita seda, et ta väitis esialgu, et lahkus Helsingist
  7. juunil kell 21.40 väljuva laevaga, kuna on eluliselt usutav, et kolme aasta möödudes ei pea ja ei saagi inimene mäletada täpselt oma liikumisi. Seda enam, et N. Bõstrov liikus Helsingi ja Tallinna vahet pidevalt. Peale selle toetas N. Bõstrovi arvamust asjaolu, et säilinud oli broneering kell 21.40 väljuvale laevale. N. Bõstrov selgitas, et kuigi ta muutis broneeringut, oli tal võimalik tulla ka 21.40 väljuva laevaga, ostes pileti sadama kassast vahetult enne laeva väljumist.
  8. Prokurör esitas kohtule politsei poolt koostatud õiendi N. Bõstrovi Sea Windiga reisimise kohta. See õiend on koostatud politsei andmebaasi alusel ja sisaldab N. Bõstrovi väidetavate reiside mitmeid aegu, sh
  9. juunit
  10. Sellest õiendist siiski ei selgu, kas
  11. juunil 2019 N. Bõstrov ka tegelikult Helsingist Tallinnasse reisis. Õiendile ei ole lisatud ühtegi laevafirma kinnitust selle kohta, et reisijate nimekirjas oleks olnud reisijana kirjas N. Bõstrovi nimi. Seega ei ole kaitsja hinnangul usaldusväärselt tõendatud, et N. Bõstrov reisis
  12. juunil 2019 Sea Windi laevaga.
  13. Kaitsja esitas kohtule Soome äriühingu koostatud õiendi, millest nähtub, et N. Bõstrov töötas Olars Mestarit OY-s ja tal algas puhkus
  14. juunil
  16. juuni 2019 oli reedene päev ja kooskõlas töökoha õiendiga oli N. Bõstrov sellel päeval tööl, kuna see oli Soomes tavaline tööpäev. Kohtu seisukohaga, et kaitsja väited on otsitud, ei saa nõustuda – jääb selgusetuks, mida kohus sellega üldse mõtleb. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et N. Bõstrov puudus
  17. juunil 2019 töölt ja tegemist ei olnud ka pühade-eelse tööpäevaga, mis võinuks olla lühendatud (Soomes tähistatakse jaanipäeva hiljem kui Eestis).
  18. Jääb selgusetuks, mida soovib kohus tõendada
  19. oktoobri 2021 maksukohuslaste päringuga, mille kohaselt on N. Bõstroviga seotud 3 kannet, kuid neist ükski ei ole seotud töötamisega perioodil, millist käsitleb süüdistus. Pigem tõendab esitatud dokument seda, et süüdistuses märgitud ajal ei töötanud N. Bõstrov Eestis.
  20. Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et N. Bõstrovile eitatud süüdistus ei ole tõendatud. Kohus on peamiselt jutustanud ümber vaid süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu ütlused. Ütluste refereeringut ei saa pidada tõendite analüüsiks. Samuti ei saa süüdimõistev kohtuotsus rajaneda oletustele. Seetõttu tuleb N. Bõstrov õigeks mõista. Kui kohus sellega ei nõustu, palub kaitsja jätta osa sundrahast riigi kanda. Nimelt on kriminaalmenetlus oluliselt kahjustanud N. Bõstrovi tervist. Seoses kriminaalasja arutamisega on ta korduvalt pidanud pöörduma kiirabisse ja arstide poole, ta on läbi põdenud infarkti. N. Bõstrov saab töövõimetoetust ja tema sissetulek ei ole suur. Arvestades asjaoluga, et kohtueelse menetlusega venitati ebamõistlikult pikka aega ja tõendid jäeti praktiliselt kogumata, on põhjendatud jätta sundraha vähemalt pooles ulatuses riigi kanda. Apellatsioonimenetluse poolte seisukohad kohtuistungil 7
(11)
  1. Kaitsja jäi oma apellatsioonis toodud seisukohtade juurde. Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, märkides lühidalt järgmist.
  2. juuni 2019 oli Soomes sealsele jaanipäeval eelnev töövaba päev. Et A.A. ei olnud N. Bõstrovi äratundmises kindel, ei kõiguta T.A. u väidet, et tema tundis N. Bõstrovis ära oma lööja. Menetlus venis mõnevõrra N. Bõstrovi enda tõttu, kes ei ilmunud ülekuulamistele, ignoreeris vastavaid kutseid jms. Ei ole teada, kui suur on N. Bõstrovi sissetulek. Küll on aga teada, et ta suudab osaliselt tööd teha. N. Bõstrov palus end õigeks mõista, selgitades kokkuvõtlikult järgmist.
  3. juuni 2019 oli tööpäev. T.A. ei pöördunud arsti poole. Kui T.A. u prillid oleksid purunenud, oleks T.A. u näole jäänud kriimustused vms. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alust selle tühistamiseks ei ole. Kuigi maakohus on kohati refereerinud tõendite sisu võrdlemisi pikalt, on kohus siiski ka argumenteerinud, miks ja millistele tõenditele ta tugineb ning milliseid järeldusi neist teeb.
  5. Süüdistusversiooni ja maakohtu tuvastatut kinnitavad lisaks A. ute ütlustele ka Häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll (tl 54) ning T.A. ust tehtud fotod (tl 51–53). Kuna vahetult pärast toimunut helistas T.A. Häirekeskusele ning rääkis selles kõnes sündmuse üldiseid detaile samamoodi, nagu nähtub tema poolt kohtuistungil antud ütlustest, ei ole põhjust arvata, et T.A. mõtles selle sündmuse lihtsalt välja. Ka viitas T.A. Häirekeskusele tehtud kõnes sellele, et temaga koos oli A.A. ning kohtuistungil andsid mõlemad A. ud sündmuse kohta üldjoontes sarnaseid ütluseid.
  6. Tõsi, mõningates detailides abikaasade ütlused täielikult ei kattunud. See siiski ei võimalda öelda, et A. ute ütlusi ei saa usaldada. Mõlemad A. ud ütlesid, et T.A. u ja tema lööja vaheline vestlus toimus vene keeles. On ebaoluline, et A.A. viitas sellelegi, et osaliselt olevat mehed rääkinud eesti keeles – ka tema väitis, et „valdavalt“ kõneldi vene keelt (tl 31 pöördel). Ka ei tingi otsuse tühistamist A. ute ütlused ründaja kasutatud auto välimuse kohta. Esiteks viitasid abikaasad sarnastele värvidele: punakaspruun, oranžikas, oranž, tumedam kollane, oranžikas-pruunikas, tumedamat sorti oranž ja punakaspruun. Teiseks ei ole oluline ka see, et T.A. kõneles luukpärast, A.A. aga linnamaasturist. Ehkki kasutatud sõnad olid erinevad, kirjeldavad nad kõik sarnaseid asju.
  7. Häirekeskusele tehtud kõnes avaldas T.A. ka auto numbri, millest väljunud meesterahvas teda lõi. Selleks numbriks nimetas T.A. XXX . See numbrimärk on Transpordiameti liiklusregistri andmeil väljastatud sedaankerega oranži värvi sõiduautole Škoda Superb (tl 63).
  8. Lisaks ütles T.A. Häirekeskusele tehtud kõnes, et tema abikaasa tegi sõidukist pildi ning sama kinnitasid T.A. ja tema abikaasa A.A. ka kohtuistungil. Prokurör esitas kohtule tõendina kaks väljatrükki, millel on tõenäoliselt kujutatud sama fotot, kuid ühel väljatrükil on foto kõrval ka lahter pealkirjaga „failiteave“, milles on mõningad tehnilised andmed (tl 100–101). Prokuröri esitatud väljatrükkidel kujutatud fotolt on näha sedaankerega Škodat numbrimärgiga XXX ehk seega ühtib fotolt nähtuv sõiduki mark ja numbrimärk T.A. u poolt Häirekeskusele tehtud kõnes edastatud teabega.
  9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda, et prokuröri esitatud väljatrükkidel kujutatud foto tegi A.A. just süüdistuses kirjeldatud sündmuse käigus. Ülal viidatud failiteabe kohaselt on foto tehtud
  10. juunil 2019 kell 11.28 ehk samal kellaajal, kui T.A. tegi Häirekeskusele 8
(11)kõne seoses süüdistuses kirjeldatud sündmusega. Ei ole usutav, et pärast seda sündmust sattusid A. ud täpselt samas kohas uuesti sama sõiduki taha, et teha siis sellest sõidukist foto ning esitleda seda fotot süüdistuses kirjeldatud sündmuse käigus tehtuna. Ka pole alust eeldada, et seda fotot oleks töödeldud. Arusaamatuks jääb kaitsja viide foto alumisele nurgale – kummaski nurgas ei ole midagi eriskummalist. Loogiline on ka see, miks ilmus foto välja alles kohtumenetluse käigus. A.A. ei olnud kohtueelse menetluse ajal kindel, kas tal see foto veel alles on ning uurija arvates ei olnud see foto tõenduslikult ka väga oluline. Kohtuistungil selgus aga asjaolu, et A. ud olid ründaja autot kirjeldanud erinevalt ja A.A. uuris seetõttu järgi, kas tal foto veel alles on.
  1. J.B. ütlustest nähtub, et keegi teine peale tema enda ja N. Bõstrovi tema Škodat ei kasuta. Seegi räägib selle kasuks, et T.A. ut ründas just N. Bõstrov.
  2. Väga oluline on seegi, et T.A. tundis teda rünnanud mehena ära just N. Bõstrovi – seda nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Sellega seoses esitatud kaitseväited maakohtu otsuse tühistamist ei tingi. Esiteks ei oma tähtsust see, et T.A. u sõnul ütles ta kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel, et N. Bõstrovist tehtud foto on väga vana, isik on seal tunduvalt noorem. See pigem kinnitab T.A. u äratundmise õigsust – hoolimata sellest, et T.A. ule näidati N. Bõstrovist juba kaua aega tagasi tehtud fotot, tundis ta N. Bõstrovi ikkagi ära. Tähtsust ei ole sellelgi, et T.A. ei nimetanud mingeid olulisi tundemärke, mille alusel ta N. Bõstrovi mitu aastat hiljem ära tundis. Kui inimesel ei ole mingisuguseid erilisi tundemärke (nt arm või sünnimärk näos), ongi keeruline millelegi konkreetsele viidata. N. Bõstrovil mingeid selliseid eritunnuseid ei olegi – seda kinnitab nii vaidlusalune N. Bõstrovist tehtud foto kui ka N. Bõstrovi välimus ringkonnakohtu istungil.
  3. Kuigi A.A. jäi kohtuistungil N. Bõstrovi äratundmise osas tõesti mõneti ebakindlale seisukohale, siis ütles ta ikkagi, et N. Bõstrov meenutab talle tema mehe ründajat ja viitas sellele, et ründaja oli suhteliselt pikka kasvu ja turskemapoolne (tl 33).
  4. Apellatsioonis tuuakse välja, et N. Bõstrov oli T.A. u ründamise hetkel Soomes tööl. Selle kinnituseks esitas kaitsja maakohtule N. Bõstrovi tööandja tõendi, mille kohaselt algas N. Bõstrovi puhkus alles
  5. juunil 2019 (tl 105–106). Ka N. Bõstrov ise väitis kohtuistungil, et ta oli
  6. juunil 2019 Soomes tööl ning tuli Eestisse alles selle päeva õhtul väljuva laevaga (tl 41 pöördel). Tema ütlusi kinnitas tunnistaja J.B. (tl 37 pöördel ja 38). Kohtule esitati ka Eckerö Line broneeringu kinnitus
  7. juunil 2019 kell 21.40 Helsingist Tallinnasse väljuvale laevale (tl 64).
  8. Ringkonnakohus ei pea N. Bõstrovi ja J.B. viidatud ütlusi usaldusväärseks ning leiab, et neid ei kinnita ka N. Bõstrovi tööandja tõend ega Eckerö Line broneeringu kinnitus. Nimelt esitas prokurör kohtule ka e-kirjavahetuse Eckerö Line laevafirmaga, milles laevafirma esindaja kinnitab, et
  9. juunil 2019 kell 21.40 väljuvale laevale N. Bõstrovi reisijana ei registreeritud – ta muutis seda broneeringut samal päeval ja reisis selle broneeringu alusel hoopis
  10. juulil 2019 kell 18.30 väljuva laevaga Tallinnast Helsingisse (tl 97–98). Sama nähtub ka kaitsja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest Eckerö Line laevafirma esindaja ja N. Bõstrovi vahel (tl 104). Kaitsja hinnangul viitab see e-kirjavahetus hoopis sellele, et N. Bõstrov reisis tegelikult
  11. juunil 2019 Helsingist Tallinnasse kell 15.15 väljuva laevaga. Ringkonnakohus kaitsja sedagi seisukohta ei jaga. Sellest e-kirjavahetusest on tõesti aru saada, et
  12. juunil 2019 kell 21.40 Helsingist väljuvale laevale tehtud broneeringu muutis N. Bõstrov ära selliselt, et ta saaks kasutada seda broneeringut samal päeval kell 15.15 väljuval laeval. Samas jätab kaitsja tähelepanuta samuti sellest ekirjavahetusest nähtuva, et pärast seda broneeringu muutmist muutis N. Bõstrov veel korra oma broneeringut ja seda selliselt, et ta saaks seda kasutada
  13. juulil 2019 kell 18.30 Tallinnast Helsingisse väljuval laeval. Seega tuleb tuvastada, et N. Bõstrovil ei olnud lõpuks Eckerö Line 9
(11)broneeringut reisimaks Soomest Eestisse
  1. juunil 2019, vaid hoopis Eestist Soome sõitmiseks
  2. juulil
  4. Prokurör esitas kohtule ka politseiuurija õiendi, mis kajastab politsei andmebaasis olevaid andmeid N. Bõstrovi liikumiste kohta
  5. aastal (tl 67). Selle õiendi kohaselt tuli N. Bõstrov Soomest Eestisse
  6. juunil 2019 kell 23.30 väljunud laevaga Sea Wind, mis jõudis Eestisse
  7. juunil 2019 kell 3.
  8. Kaitsja hinnangul ei kinnita see tõend N. Bõstrovi sel ajal Eestisse tulekut usaldusväärselt, sest õiendile ei ole lisatud laevafirma kinnitust N. Bõstrovi reisijate nimekirjas olemise kohta. Ringkonnakohus ei näe siiski põhjust selles asjaolus kahelda. Esiteks ei ole alust arvata, et uurija mõtles need andmed lihtsalt välja. Saab öelda, et uurija võttis need andmed politsei andmebaasist, kuhu need jõudsid laevafirma poolt koostatud reisijate nimekirjast (sellise nimekirja koostamise kohustus tuleneb meresõiduohutuse seaduse §-st 31 ja see nimekiri on vaja vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 4 lg-le 22 edastada ka Politsei- ja Piirivalveametile). Teiseks on kõigiti usutav, et kui N. Bõstrov ei kasutanud
  9. juuni 2019 ega sellega külgnevatel päevadel Eckerö Line broneeringut, siis reisis ta Eestisse mõne teise laevafirma laevaga, nt Sea Wind laevaga, mis prokuröri ja Eckerö Line laevafirma ekirjavahetusest nähtuvalt kuulus Tallinkile (tl 97) – ka N. Bõstrov ise ju väidab, et ta
  10. juunil 2019 tõesti tuli Eestisse.
  11. Oluline ei ole see, et N. Bõstrovi tööandja tõendi kohaselt hakkas N. Bõstrovi puhkus alles
  12. juunil
  13. Näiteks on võimalik, et N. Bõstrov sai oma tööandjaga kokkuleppele, et ta ei pea
  14. juunil 2019 tööl olema (nt tegi ta selle tööpäeva varem ette või hiljem järele, tööandja lubas ta niisama ära vms), mis võimaldas tal tulla Eestisse juba
  15. juuni 2019 õhtul Soomest lahkuva laevaga.
  16. Seetõttu saab tõepoolest lugeda tõendatuks selle, et N. Bõstrov tuli Soomest Eestisse juba
  17. juunil 2019 kell 23.30 väljuva laevaga ja jõudis Eestisse
  18. juunil 2019 kell 3.
  19. See tähendab, et
  20. juunil 2019 kell 11.28 sai ta olla Tartus Soola tänaval ning lüüa seal tekkinud sõnavahetuse käigus T.A. ut.
  21. Kaitsja viitab apellatsioonis sellelegi, et rusikaga löömise fakti muudab kaheldavaks asjaolu, et kohtueelse menetluse käigus ei ole tuvastatud T.A. u näol kriimustusi, samas kui tema väidete kohaselt purunesid tal löögi tulemusena prillid ning sellest oleks pidanud tema näole kriimustus jääma. Ringkonnakohus seda kahtlust ei jaga. Nimelt selgitas T.A. kohtuistungil, et katki läks tema prillide raam, kuid prilliklaasid jäid terveks (tl 30). Kui prilliklaaside purunemisel võinukski ringkonnakohtu hinnangul olla üsna tõenäoline, et sellest oleks jäänud T.A. u näole mõni kriimustus, siis pelgalt prilliraami purunemisel on selline tõenäosus väiksem.
  22. Kaitsja leiab, et menetlejad oleksid pidanud tegutsema märksa aktiivsemalt. Sellised väited jäävad kolleegiumile arusaamatuks. Kohus peab rajama otsuse kogutud tõenditele. Kui neist ei piisa isiku süüdi tunnistamiseks, on ta vaja õigeks mõista. Kui aga piisab, mõistetakse ta süüdi. Kummalgi juhul ei ole tähtsust väidetel, et eelmenetluses oleks võinud midagi teisiti teha. Lisaks on paratamatu, et menetlejate ressursid on piiratud ning seetõttu tuleb neil teha valikuid, milliseid asju mis järjekorras ja kui kiiresti uurida.
  23. Kuna maakohus leidis õigesti, et N. Bõstrovi süüdistus on tõendamist leidnud, tema tegu vastab KarS § 121 lg 1 järgse kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, subjektiivsest küljest pani ta selle teo toime vähemalt otsese tahtlusega ning õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esinenud, on N. Bõstrovi süüditunnistamine õige. Karistust ei vaidlustata. 10
(11)
  1. Maakohus mõistis N. Bõstrovilt menetluskuludena välja kaitsjatasu 162 eurot ja sundraha 981 eurot ja kohustas N. Bõstrovi tasuma seda raha ositi 12 kuu jooksul. Kaitsja soovib, et ringkonnakohus jätaks osa sundrahast riigi kanda.
  2. Seda taotlust põhjendab kaitsja esmalt asjaoluga, et kriminaalmenetlus on oluliselt kahjustanud N. Bõstrovi tervist, ta saab töövõimetoetust ja tema sissetulek ei ole suur. Neil asjaoludel võiks kaalumisele tulla sundraha osaline riigi kanda jätmine KrMS § 180 lg 3 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Nähtuvalt maakohtu istungiprotokollist avaldas N. Bõstrov kohtule, et tema igakuine sissetulek on 250 eurot, millest pool maksab ta ära lapsele elatisena (tl 43). Seega kätte jääb N. Bõstrovile igakuiselt sellest rahast ligikaudu 125 eurot, millest tal enda sõnul tuleb osta veel ka ravimeid. Ringkonnakohus möönab, et see summa on väike. Samas on aga võimalik, et N. Bõstrovil on kogunenud mingeid sääste või on tal realiseeritavat vara. Kui see nii ei ole, on Bõstrovil võimalik minna tööle – ta on töövõimetuks tunnistatud vaid osaliselt. Seetõttu ei tingi KrMS § 180 lg-s 3 sätestatu sundraha osalist riigi kanda jätmist.
  3. Lisaks viitab kaitsja sellele, et kohtueelse menetlusega venitati ebamõistlikult pikka aega ning tõendid jäeti sama hästi kui kogumata. Tõendite kogumata jätmise väide on esiteks vale ja teiseks on see ka menetluskuludega seoses asjassepuutumatu (nagu ta on seda seonduvalt süüküsimusega – vt käesoleva otsuse p 47). Venitamisväitega seoses võiks teoreetiliselt tulla kõne alla mitte sundraha vähendamine iseenesest, vaid kahju hüvitamine tulenevalt ebamõistlikult pikast menetlusest süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 4 ls 2 alusel. Millestki sellisest siiski rääkida ei saa. Esiteks ei ole N. Bõstrovi kuriteost juba iseenesest möödunud kuigivõrd palju aega – tegu toimus ca kolme ja poole aasta eest. N. Bõstrov sai tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusest teada aga vähem kui kahe aasta eest,
  4. aasta märtsis (tl 39 pöördel). Asja menetlust maakohtus mõjutas N. Bõstrovi korduv haigestumine – seda ei saa riigile ette heita. Mingeid koormavaid menetlustoiminguid ei tehtud (nt ei kohaldatud N. Bõstrovi suhtes tõkendit ega arestitud tema vara).
  5. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. septembri 2022 otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.