a Pärnu Maakohtu 12.05.
lg 3 järgmise aruande: 3.1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul pankrotimenetluse kestel igasugused sissetulekud puudusid. Tulenevalt eeltoodust pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole. 3.2.Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole. Võlausaldaja Tbüroo OÜ kandis 10.12.
lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 2 175 eurot, millele lisandub käibemaks 435 eurot, kokku 2 610 eurot. Pankrotimenetluses puudub vara pankrotihalduri tasu maksmiseks. 3.3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa
lg 2 kohaselt koostab haldur ühe kuu jooksul pärast
lg 1 sätestatud tähtaja möödumist esitatud nõudeavalduste alusel esialgse võlausaldajate nimekirja, mille esitab võlausaldajatele tutvumiseks. Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, mille tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.2022. a. ning vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 18.04.2022. a. Nõudeavaldustele vastuväiteid ei esitatud. Pankrotihaldur koostas
a Pärnu Maakohtu 12.05.
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 22 777,11 eurot järgmiselt: Jrk Nõude esitaja
Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei tehta. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 2 175 eurot, millele lisandub käibemaks 435 eurot, kokku 2 610 eurot. 3.4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiesemed puudusid. 3.5.Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. 3.6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pärnu Maakohtu 27.01.
a Pärnu Maakohtu 12.05.
ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma
Pankrotihaldur korraldas 18.05.2022. a võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli usaldusisiku nimetamine
Pankrotihaldurile on esitatud M K, isikukood XXXXXXXXXX, nõusolek asumaks K L usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumääruse põhjendused
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
7. Antud pankrotimenetluses on tunnustatud 13 võlausaldaja nõudeid kokku summas 22 777,11 eurot (
Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb K L (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. 8.
sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 9.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku äärmiselt hooletu finantskäitumine. Võlgnik on liiga kergekäeliselt võtnud endale laenukohustusi ning pole arvestanud sealjuures oma sissetulekute suuruse ja pidevusega. Pankrotihalduri hinnangul kujunes maksejõetus välja 2017. a., kui on alustatud esimesed kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses olevad täitemenetlused võlgniku suhtes. Võlgniku suhtes oli käimas 30 täitemenetlust. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole kohustuste võtmisel olnud piisavalt hoolas ega ole hinnanud oma majanduslikke võimalusi, et tagada võetud kohustuste täitmine kokkulepitud tingimustel. 10.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest K L (pankrotis) pankrotimenetluses. 11.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel
punktides 2-6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur Martin Krupp on 18.01.2023 esitatud tasu taotluses palunud määrata tasu suuruseks 2175 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2610 eurot Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Haldur palub kohtul tasuda kohtu deposiidist 420 eurot pankrotimenetluse kulude katteks Saneerimismenetluse OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb ja halduri tasu summas 2 190 eurot (sisaldab käibemaksu) välja mõista võlgnikult K L halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ, kasuks.
kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni.
kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud.
lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, mis on praegu kehtiv summast 725 eurot, seega kokku 2 175 eurot (3 x 725). Kohus olles tutvunud esitatud tasu taotlusega, leiab, et see tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 2175 eurot, millele lisandub käibemaks 435 eurot, kokku 2610 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – so Saneerimismenetluse OÜ-le.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, sealhulgas pankrotihalduri tasu. Kohus on 20.01.2023 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti K L (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tbüroo OÜ 9.12.2021 määruse alusel 10.12.2021. a tasunud kohtu deposiiti 1 500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. 08.03.2022. a tasuti kohtu deposiidist ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 080 eurot. Seega tuleb tasuda haldurile kohtu deposiidist 420 eurot pankrotimenetluse kulude (so tasu) katteks ja halduri tasu summas 2 190 eurot (sisaldab käibemaksu) tuleb välja mõista võlgnikult. 12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Antud juhul on võlgnik esitanud kohtule tähtaegselt (20.12.2021) avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Kuna kohtule pole teada asjaolusid, mis annaks aluse kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda, siis võlgnikule tuleb kohtu hinnangul anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus rahuldab võlgniku avalduse ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur korraldas 18.05.2022. a võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli usaldusisiku nimetamine
Pankrotihaldurile on esitatud M K, isikukood CCCCCCCC nõusoleku asumaks K L usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Seega määrab kohus võlgniku usaldusisikuks M Ke. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb M Lul juhinduda
14.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada 20.02.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.