lg 2 kohaselt ei vastuta ja mida ei olnud seal eluruumi kostja otsesesse valdusesse üleandmise hetkel. Üürileandja poolt kaasatud ettevõtte X OÜ remonditööde hinnapakkumise kohaselt kuulub seinte parandustöödele 348 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Üürileandja nõudis kostjalt kahju hüvitamist üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, s.o osas, mis ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja mis on põhjustatud eluruumi hooletust ehk siis lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. 09.09.2022 esitas üürileandja nõude kostjale, andes 7-päevase täiendava tähtaja tasumiseks. Kostja ei tunnistanud nõuet. Eeltoodust tulenevalt 20.09.2022 üürileandja ja hageja vahel sai sõlmitud nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 348 eurot ning võttis kõik üürileandja õigused ja kohustused üle. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 348 eurot. 2 Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Korter oli kostja valduses 28.12.2020-30.08.2022 (20 kuud ja 2 päeva). Arvestades, et korteris elas kokkuleppeliselt kolm inimest sel ajal, võib eeldada et korteris esineb kasutusjälgi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tekitanud kahju, mis ületab normaalset kulumist. Võttes arvesse, et lisa 7 pildi peal nähtav täke on prügisahtli kõrval, mida avati ning sulgeti igapäevaselt kolme inimese poolt, võib seda pidada loomulikuks kuluks. Nurgal puudusid tavaliselt selliseks puhuks lisatud nurgaliistud. Üürileandja ega kostja polnud väikest täket korteri üleandmise käigus väidetava puudusena märkinud ning alles 01.09.2022, peale korteri üleandmist, asus üürileandja seda pidama kostja poolt tekitatud puuduseks. Esikut kastutati samuti igapäevaselt kolme inimese poolt korteri üürimise vahemikus. Hageja juhtis esiku seinte seisukorral esmakordselt tähelepanu alles 02.09.
) § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Pooled on ka lepingus kokku leppinud, et hiljemalt lepingu lõppemise kuupäeval tagastab üürnik ruumid (s.h kõik ligipääsu vahendid) samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle 3 arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi, m.h. normaalne kulumine (üürilepingu üldtingimused p 4.6.1). Seega tuleb hageja nõude lahendamiseks esmalt kohtul kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati. 4. Üürilepingu punktis 6.4.3 on mõlemad osapooled kinnitanud, et korteri seisukord vaadatakse üle ja fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmis aktis nii lepingu alguses kui lõpus ning osapooltel ei ole ruumide seisukorra kohta pretensioone, mis pole aktis kajastatud. Pooled ei ole kohtule esitanud üleandmise-vastuvõtmise akte, mis oleks koostatud nii lepingu alguses, kui ka lõpus. Samas on hageja esitanud koos hagiavaldusega pildid eluruumist üleandmise hetkel (dtl 51-53). Piltidelt ei nähtu, et üüripinna seinetel oleks olnud ühtegi kriimustust või suuremat täket. Nimetatule ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Kohtu hinnangul on samuti tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal. Hageja on kohtule esitanud fotod eluruumi tagastamisel avastatud puudustest (dtl 43-46). Fotodelt nähtub, et köögi ning esiku/elutoa seintele on tekkinud mitmed sügavamad kriimustused ja erisuurustega täkked ning kahjustada on saanud ka seinavärv. Kostja ei ole iseenesest esitanud vastuväiteid nimetatud kahjustuste olemasolu kohta ega ole esitanud ka tõendeid, et hageja poolt hagiavalduses viidatud puudused oleksid esinenud üüripinnal juba üürnikule üle andes. Kostja on üksnes leidnud, et tegemist on tavapärase kulumisega. Kohtul puudub seega alus kahelda, et nimetatud puudused (so täkked, kriimud, seinakahjustused) on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses ning pildid kahjust on tehtud vahetult peale korteri üleandmist omanikule. 5.
lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Nii hagiavaldusest, kui ka kostja vastusest nähtub, et korter anti üle 30.08.2022. Kuigi korteri tagastamise kohta ühtegi akti ei koostanud, siis on tõendamist leidnud, et korteriomanik on 01.09.2022 ning 02.09.2022 kostjaga suhelnud seoses tekkinud puudustega ning saatnud kostjale ka pildid (dtl 47, 48). Kohus loeb seega tõendatuks, et puudustest on kostjale viivitamatult peale nende avastamist teatatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks nimetatud teateid kätte saanud. 6.
lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.
lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus selgitab, et üürnik peab seega kasutama asja hoolikalt ning ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära hoiaks ning tagastatava asja seisund 4 ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutusele. Ka üürilepingus on pooled kokku leppinud, et üürnik on kohustatud kasutama Lepingu objekti ja üldkasutatavaid ruume hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele (lepingu üldtingimuste p 7.1.3). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et köögi ning esiku/elutoa seintel esinevad mitmed sügavamad kriimustused ja erisuurustega täkked (dtl 56-59). Kuna korteri üleandmisel nimetatud puuduseid ei esinenud, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades fotodelt nähtava kahjustuse ulatusega (kriimud, suurem pragu/ täke), siis ei ole ka usutav, et tegemist oleks tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega. 7.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.