lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust ja
-1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
Serkunenile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 7 kuud vangistust.
Serkuneni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 5.08.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A. Serkunen on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on möödunud ka VangS §-s 76 lg 2 ettenähtud tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on täidetud
S §-s 76 lg 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Serkunen tuleb vangistusest 2
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-112-17, p 21). Kuigi 23.01.2023 karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A. Serkunenil kaks kehtivat kriminaalkaristust, on kohtu hinnangul A. Serkunenil käesoleval ajal siiski üks kehtiv kriminaalkaristus. Karistusregistris on kehtivana märgitud Harju Maakohtu 7.04.2011 otsusega asjas nr x-xxxxxxx A. Serkunenile
järgi mõistetud 4-aastane vangistus, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi enne tähtaega 1-aastase katseajaga Harju Maakohtu 9.09.2013 määrusega. See karistus on kohtu hinnangul kustunud. Kohtute Infosüsteemi kaudu on kohtule teada, et Harju Maakohtu 7.04.2011 otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa on liidetud järgmiste kohtuotsustega mõistetud karistustega, mis aga on juba arhiveeritud. Seega ei saa olla kehtiv ka Harju Maakohtu 7.04.2011 otsusega mõistetud karistus. Harju Maakohtu 11.08.2014 otsusega asjas nr x-xx-xxxx karistati A. Serkuneni
lg 1 järgi, millega pöörati täitmisele ka eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust (millest eelvangistuses kantud 1 päev). Harju Maakohtu 29.01.2015 otsusega asjas nr x-xx-xxxxx karistati A. Serkuneni
lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 ls 2 alusel arvati mõistetud karistusest maha Harju Maakohtu 11.08.2014 otsuse alusel ära kantud osa, s.o 5 kuud ja 19 päeva ning loeti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 11 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2.07.-10.08.2014, s.o 1 kuu ja 9 päeva ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust. A. Serkuneni karistusaja algust loeti alates 29.01.
lg 2 p 2 - suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo), et A.Serkunen ei pannud sellist kuritegu toime esmakordselt, vaid ta oli seda teinud ka varem. Seega polnud Harju Maakohtu 7.12.2020 otsuses tuvastatu puhul tegemist A.Serkuneni juhuslikku laadi käitumisega. Korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine muudab suureks ohu, et A.Serkunen võib jätkata kuritegude toimepanemist ka edaspidi, mis muudab kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Serkuneni puhul riskiteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kuna A. Serkunen on alkoholijoobes toime pannud kuriteo ning tal on diagnoositud narkosõltuvus. Asjaolu, et ta on narkosõltlane, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Küll eitas ta alkoholiga liialdamist. Kuna A.Serkunen ei oma ühtegi kehtivat karistust alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest eest, leiab kohus, et puudub piisav alus lugeda A.Serkuneni puhul ohuteguriks alkoholi tarvitamist. Küll aga süüdimõistetu narkosõltuvus suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Seda enam asjaolu valguses, et A. Serkunen kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt. Narkosõltuvuse tunnistamine ja soov sellega tegeleda (asudes vabanemise korral elama turvakodusse, kus plaanib osaleda 6-12-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis) iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ent süüdimõistetu varasemat elukäiku arvestades pole kohus veendunud, et süüdimõistetu sel korral vabaduses suudab narkootilistest ainetest hoiduda. Süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid sõltuvusteemalisi tegevusi, kuid neid läbis ta ka eelmisel korral vangistuses olles. Vangla iseloomustuses on märgitud, et süüdimõistetu läbis eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, samuti sõltuvusteemalise loengutsükli, osales tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja täitis heroiini töövihiku, kuid süüdimõistetu hakkas vabanemisjärgselt taas narkootikume tarvitama. Kaaludes A Serkuneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis, struktureeritud vestlustel, sõltuvusteemalistel loengutel, tagasilanguse ennetamise tugigrupis, tööhõives ja osaliselt ka vabanemiseelsel nõustamisel osalemine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu, samuti soov osaleda vabanemise korral rehabilitatsiooniprogrammis) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik, varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades A. Serkuneni varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.