← Eesti

4-22-678/32

Väärteoasi nr 4-22-678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.aprillil 2022 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Zemfira Lampmann juuresolekul Kohtuvälise menetleja P

§ 33

lg 2 p 8 sätestab, et enne manöövri sooritamist on juht kohustatud veenduma, et see ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. I. Novitski seda selgelt teinud ei ole. Sellele viitavad sõidukitel tuvastatud vigastused, eksperdi arvamus ja tegelikult ka I. Novitski enda ütlused. I. Novitski otsustas teha kummalisi manöövreid, et jõuda ette BMW-st, mille juhiga tekkis liiklusalane konflikt, ja see lõppes liiklusõnnetusega. Liiklusraevu ei saa tolereerida ja juhid, kes nii liikluses käituvad, tuleb sealt mõneks ajaks kõrvaldada. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et otsus on õige ja kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Vaidlust ei ole selles, et Igor Novitski 06.10.2021 kell 10.30 ajal Peterburi tee 26 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit ning reastumisel vasakpoolsele sõidurajale, toimus liiklusõnnetus. Mootorsõiduki juhtimise ja liiklusõnnetuse toimumise fakti kinnitavad nii liiklusõnnetuse akt koos skeemi ja fototabeliga, ekspertiisiakt kui ka tunnistajate A. K.i, I. K.i ja kaebuse esitanud isiku enda ütlused.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et I. Novitski juhitud sõidukil sai kahjustada juhipoole taganurk ning A. K.i juhitud sõidukil sai kahjustada parempoolne esinurk/tiib. I.Novitski juhitud sõiduki (Toyota Avensis, reg-nr xxxx) omanikuks on I. N. ja A. K.i juhitud sõiduki (BMW xxxx reg nr xxxx) omanikuks on A. K.. Seega, käesolevas väärteoasjas tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandatele isikutele, s.o I. N.le ja A. K.le. Tekitatud kahju osas vaidlus puudub. Tunnistaja V. Š.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis 06.10.2021 mööda Peterburi mnt-st T1-s mööda. Juhtis rendiautot must Volvo universaal, reg märki ei mäleta. Nägi kuidas Novitski sõitis Toyotaga üle bussirea, siis reastus ümber paremasse ritta ja tahtis ümberreastuda vasakusse ritta. Sai aru, et ta vajutas gaasi, see kes sõitis vasakus reas ja ei andnud talle teed. Ise sõitis 2 paremas reas, bussirea ja vasaku rea vahel. Sõitis 2-3 autot Novitski autost tagapool. Ei mäleta mis autost Novitski tegi möödasõidu bussitasku kaudu. See oli sõiduauto. Vasakus reas oli BMW sõitsid veel 2-3 autot. Ei mäleta kas BMW ja talle järgnevate autode vahe oli liiklus kogu aeg ühtlane. Sõitis paremas reas ja nägi kuidas toimus kokkupõrge, kuna sõidukite vahel oli midagi nagu koridori sarnast. Kohus vaatas videosalvestust ja tuvastas, et vahetult ca 200 m enne kokkupõrget ei liikunud I.Novitski sõiduki järgi lähema 10 sõiduki hulgas ühtegi tunnistaja poolt kirjeldatud musta universaalkerega Volvot. Seega ei olnud tunnistaja sündmuskohal, ei näinud kokkupõrget ja on andnud kohtuistungil valeütlusi. Tunnistajat hoiatati valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest, kuid vaatamata sellel andis tunnistaja teadlikult ebaõigeid ütlusi, mistõttu saadab kohus tunnistaja suhtes materjalid edasiseks menetluseks ja võimaliku süüteomenetluse kohta seisukoha võtmiseks. Kuna V. Š. tegelikult sündmuskohal ei olnud ja ei näinud kokkupõrget või sellele eelnenud sündmusi, ei arvesta kohus tunnistaja ütlustega otsuse tegemisel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema ei olnud liiklusõnnetuses süüdi. Ta sõitis Peterburi mnt Maardu suunas vasakus reas. Enne valgusfoori oli vasakus reas, paremas reas oli BMW. Foorist hakkasid liikuma, BMW oli nende taga. Reastus tema ritta, BMW jäi kaebaja auto taha, siis rivistus ümber tema ette. Paremas reas oli liiklus kiirem. BMWle see ei meeldinud, et tuli ta ette. Kaebaja ees sõitis Ford +-50km/h või 45 km/h. Hakkas selle veoauto ette sõitma, siis rida hakkas pidurdama. Tuli välja, et see BMW reastus vasakusse ritta selle veoauto taha. Nemad sõitsid kaebajast ette. Siis veoauto hakkas kiiremini sõitma, kaebaja pani vasaku suunatule sisse, et tahab ümber rivistuda. BMW sõitis kaebajaga paralleelselt, nii ta sinna jäigi. Pidurdas, et teda ette lasta, siis ta hakkas pidurdama. Tunnistaja A. K.i ütluste kohaselt suundus Peterburi mnt suunas, kui oli juba T1 kõrval, sõitis vasakus reas ja siis väga suurel kiirusel sõitis ette Toyota. Tal oli suunatuli sees, aga kuna oli väike ummik, siis oli sunnitud pidurdama, selleks, et ei toimuks konflikt. Rivistus ise vasakule ja otsustas temaga ühes reas sõita ja vaadata silma, et mis sa teed. Sõitsid üksteise kõrval. Kaebaja provotseeris ja tunnistaja hakkas seal koos temaga midagi tegema ja ei vaadanud kuidas teised inimesed seal olid. Tsiteeritud kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja ütlustest nähtub, et enne liiklusõnnetust oli kahe juhi vahel tekkinud konflikt, mis sai alguse I.Novitski ootamatust reastumisest A. K.i ette, mille tagajärjel oli viimane sunnitud pidurdama. Seda, et mõlema juhi poolt kirjeldatud olukorra järel sõitsid mõlemad autojuhid kõrvuti ridades kinnitab ka videosalvestus, mille kohaselt kaebuse esitaja auto sõidab esimeses reas ja on BMW-st esialgu natuke taga pool. Kuni äärmises reas olid autod pargitud, sõitis kaebaja teiste autodega sama kiirusega ja oli K. autost veidike taga pool. Kui tee ääres enam pargitud autosid ei olnud ja bussirada oli tühi, lisas Novitski kiirust alates 10.31.

  1. 10.31.38 on kaks autot veel ühel joonel ja 10.31.39 liigub Novitski juhitud auto ette poole. Kohtuistungil kontrollitud www.google.ee/maps saadud andmetel on videosalvestusel olev koht ca 200 m enne liiklusõnnetuse kohta. Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt oli paremal pool bussitasku, Fordi ees oli palju vaba ruumi. Ford sõitis umbes 35 km/h. Sõitis temast mööda bussitasku kaudu. Kui oli paremas reas, siis nägi peeglist, et BMW sõitis. Sõitis Fordist ette, BMW jäi samasse kohta kus ta oli Fordi taha. Lisas kiirust, umbes 60 km/h, ja hakkas ümberreastuma. Fordi ette sõitis paremalt poolt bussitasku kaudu. Tunnistab, et rikkus bussitasku kaudu mööda sõites liiklusseadust. Lülitas suunatule, vaatas peeglisse, nägi, et distants oli auto jagu ja siis hakkas ümberrivistuma, poolel teel vasakusse ritta, sai löögi tagant. Tahavaatepeeglisse vaatas ja nägin, et Ford pidurdab. Nägi, et kavatseb ümberrivistuda. Nägi, et BMW oli Fordi taga. Peeglist oli näha, et auto kiiresti lähenes, hakkas ümberrivistuma ja natuke lisas kiirust, et BMWd mitte segada, sõitis vasakusse ritta ja siis sai löögi tagant. Oli valgusfoor, reka hakkas pidurdama ja teised autod ka, aga 3 vasakus reas oli ainult üks sõiduk, seepärast tahtis vasakusse ritta ümberreastuda, sest järjekord valgusfoorile oli lühem. Natuke kiirustas. Ford sõitis 35 km/h. Fordist möödasõidul võis kiirus olla 55, sõitis ette ja siis vähendas kiirust. Lisas kiirust kui hakkas ümberreastuma. Tunnistaja A. K.i ütluste kohaselt kaebaja ees oli veel üks auto, ta ees oli ummik ja ta pani blokki. Kui ta tuli bussireast tagasi oma ritta, oli tal seal ees mingi auto, mistõttu oli ta sunnitud pidurdama. Pidurdamise pealt keeras kaebaja tunnistaja ritta. See kõik juhtus nii kiiresti ja tunnistaja arvab, et kaebaja veel ei teadnud, et tunnistaja sõidab rekkast mööda. Kui kaebaja reka ees sõitis, siis ta ei pruukinud küljepeeglist tunnistaja autot näha. Suur auto oli tunnistaja ees, ei teadnud, et kaebaja pöörab ette. Kui ta keeras, siis ta tuli esistangesse ja esikülg oli. Kahjustada said esipamper, alumine tuli, tiib, velg ja kapott. Tunnistaja I. K. ütluste kohaselt sõitsid Peterburi teel, suunaga Maardu poole. Reastusid paremalt vasakusse ritta, sest üks vanem isik sõitis 35-38 km/h, siis oli vaja reastuda paremalt vasakusse ritta tagasi, sest veoauto oli ees ja ei tahtnud selle taga sõita. BMW sõitis seal ja talle ei meeldinud, et olid reastunud vasakult paremasse tema ette. Siis ta hakkas kiirusega mängima, ei lasknud reastuda, siis tekkis suur vahe. Jõudsid peaaegu reastuda v.a auto tagumine ots, ta sõitis sisse sinna. Ei mäleta, kas sõitsid rekast mööda. Pärast reastusid paremalt vasakule, ikka paremale. Rekast läksid vist paremalt mööda. Mäletab ainult seda kui reastusid paremalt vasakusse. Ei mäleta kas reastusid reka ette tagasi. Mäletab hetke, kui see avarii oli, teab kui reka oli nende ees. Novitski pidurdas siis kui tagumine sisse sõitis, et auto teelt välja ei sõidaks. Peale rekast möödasõidu Igor ei pidurdanud, sest ta sõitis 63 km/h. Ei tea miks juht rida vahetas. Tsiteeritud tunnistaja K. ütlustest selgub, et kokkupõrge toimus ümberreastumise käigus. Täpsemaid üksikasju kokkupõrkele eelnenud ümberreastumiste jt asjaolude kohta tunnistaja anda ei oska. Tunnistaja ütlused kas I.Novitski enne ümberreastumist või ümberreastumise käigus pidurdas on ka vastuolus kaebuse esitanud isiku enda ja tunnistaja A. K.i ütlustega. Videosalvestuselt, mis näitab sündmusi ca 200 meetrit enne liiklusõnnetust nähtub, et esimeses ehk parempoolsese reas sõitis rekka, mille järel oli 3 väiksemat autot ja neljas auto oli kaebaja auto. Kõik neli autot, mis olid kaebaja auto ees, sõitsid sama kiirusega (nende vahed üksteise suhtes ei muutunud) ja autode vahel olid linnaliikluses tavalised pikivahed, mis tähendab, et mõne auto ümberreastumine kellegi ette, tähendab tagasõitvale autole vajadust pidurdada. Videosalvestus lükkab ümber kaebuse esitanud isiku väite, mille kohaselt oli Fordi ees palju vaba ruumi ja auto sõitis 30-35 km/h. Kui Ford oleks liikunud sellise kiirusega, tähendanuks see seda, et ka kõik teisest sõidukid liikusid sama kiirusega. Kuna Fordi ja tema ees liikuva auto vahe oli tavaline pikivahe, on usutav kaebuse esitanud isiku väide, et kui tema reastus Fordi ette, siis Ford pidurdas. Sellise pikivahe puhul oligi Fordil ainuke võimalus otsasõidu vältimiseks pidurdada kui kaebuse esitanud isik tema ritta ümberreastus. Salvestuselt on näha, et teises reas s.t vasakpoolses reas sõidab üks valge auto, seejärel on pikalt tühi ruum ja siis on tunnistaja. juhitud auto. On eluliselt usutav, et kaebaja tahtis ümberreastuda vasakusse ritta, kuid kuna tal see ei olnud võimalik olukorras, kus ta sõitis tunnistaja K. juhitud autoga kõrvuti, otsustas ta bussirea kaudu mööduda tema ees sõitvast autost (või autodest) ja peale seda möödasõitu siis veelkord ümberreastuda teise ritta. Videosalvestuselt on näha, et I.Novitski hakkas kiirendama hetkel kui tekkis võimalus bussitasku kaudu enda ees sõitvatest autodest mööda sõita. Novitski kinnitab, et sõitis bussitasku kaudu Fordist mööda. Kohus ei ole veendunud, et Novitski sõitis bussitasku kaudu ainult Fordist mööda, kuid puuduvad ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et kaebaja sõitis bussitasku kaudu mööda mitmest sõidukist. Kaebaja ütlustest nähtub, et kui ta vaatas tahavaatepeeglisse nägi, et Ford pidurdab, kuna juht nägi, et kaebaja kavatseb ümberreastuda. Kaebaja sellised ütlused lükkavad ümber tema enda ütlused selle kohta, et Ford sõitis 30-35 km/h. Kui kaebaja sõitis möödasõidul enda väidetud 60 km/h või 55 km/h ja kui sellise kiiruse pealt Fordi ette reastudes pidi Fordi juht 4 pidurdama, et kaebajale otsa ei sõidaks, pidi ka Ford sõitma vähemalt sama kiirusega kui mitte kiiremini. Kaebaja ütlustest nähtub, et tal oli sel hommikul kiire, mistõttu on ilmne, et talle ei sobinud sõita ühtlases liiklusvoolus ja ta püüdis igal võimalusel leida kohta, kus teistest autodest mööda sõita. Sedasi käitudes rikkus kaebuse esitanud isik rohkem kui ühte liiklusseaduse normi, milles teda aga käesolevas asjas ei süüdistata. Vaidlust ei ole asjaolus, et jõudnud tagasi esimesse ritta, otsustas kaebuse esitanud isik veelkord ümberreastuda vasakusse ehk teise ritta, kuid seda manöövrit ta lõpetada ei suutnud ja toimus kokkupõrge. Eksperdiarvamuse kohaselt oli BMW kiirus kokkupõrkehetkel ca 80 km/h ja Toyota Avensisel ca 63 km/h. Seega kinnitab eksperdiarvamus, et BMW liikus oma reas otse kiiremini kui Toyota manöövrit tehes. Samas pidi Toyota sõitma alates bussitasku kaudu möödasõitu alustades kuni esimesest reast teise ümbereastumise alustamiseni kiiremini kui BMW, sest vastupidisel juhul ei oleks Toyota jõudnud BMW-st niipalju ette poole, et tal oleks üldse tekkinud võimalus manöövri alustamiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelitest ja ekspertiisiakti skeemist nähtub, et kokkupõrke hetkel puutusid kokku Toyota vasakpoolne tagatiib ja BMW parempoolne esitiib. Vigastuste iseloomust nähtuvalt ei olnud Toyota kokkupõrke hetkeks veel ümberreastumise manöövrit lõpetanud ja kokkupõrge toimus manöövri sooritamise hetkel, s.t BMW sõitis kokkupõrke hetkel oma rajal otse ja Toyota oli väikese nurga all. Kui Toyota oleks juba jõudnud manöövri lõpetada oleks ta olnud sõidurajal otse ja kokku ei oleks põrganud mitte esi- ja tagatiib vaid otse esi- ja tagastange. Kaebuse esitaja on seisukohal, et BMW juht oli liiklusõnnetuses süüdi, kuna oleks pidanud laskma tal enda ette reastuda. Kohtuvälise menetleja esindaja on leidnud, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli mõlema osalise süüline käitumine, ehk tegemist oli segasüüga. Kohtuväline menetleja on andnud hinnangu mõlema osalise käitumisele ja karistanud mõlemat osalist võrdse karistusega, leides, et mõlemad liiklusõnnetuses osalenud isikud olid võrdselt süüdi. A. K. aktsepteeris kohtuvälise menetleja otsust, leidis, et mõlemad juhid olid süüdi, kuna lasid end kanda liikluses varasemalt tekkinud konfliktist ja muutusid hooletuks. Tema osas on otsus jõustunud ja lisakaristus saab kantud 07.05.
  2. Kaebuse esitaja poolt viidatud liiklusseaduse § 47 lg 1 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuivõrd see näeb ette, et kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile. Käesoleval juhul ei olnud tegemist sõidukijuhtide vastastikuse rea vahetamisega kuivõrd A. K. sõitis omal rajal otse ja rada ei vahetanud ning rada vahetas üksnes I.Novitski. Liiklusseaduse § 33 lg 2p 8 kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.

§ 2

p 37 kohaselt loetakse manöövriks igasugust pööret või mis tahes sõiduraja vahetust või ümberpõiget. Seega asudes ümberreastuma esimeselt rajalt teise sooritas I.Novitski manöövrit ja tema kohustuseks oli veenduda, et tal on võimalik lõpetada reavahetus nii, et ta ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Kaebuse esitaja enda ütlustest nähtub, et sõites eesliikunud kaubikust mööda bussitasku kaudu, rikkus ta lisaks etteheidetavale normile eelnevalt ka liiklusseaduse § 52 lg 2p 3 sätet, mille rikkumine ei põhjustanud küll otseselt liiklusõnnetust, kuid just selle sätte rikkumise tõttu nägi I.Novitskil võimalust veelkord ümberreastuda vasakusse ritta ja selle manöövri käigus toimus liiklusõnnetus. 5 Arvestades, et Novitski alustas bussirea kaudu möödasõitu ca 200 meetrit enne liiklusõnnetuse kohta ja liikus kiirusega rohkem kui 50 km/h, pidi ta kõigepealt sooritama möödasõidu ühest autost ja reastuma tagasi esimesse ritta ning seejärel veenduma, et uus manööver uueks ümberreastumiseks on ohutu ja seejärel alustama uut manöövrit, oli tal kõigeks aega 10-15 sekundit (kiirusega 60 km/h kulub 200 m läbimiseks 12 sek), mis jäi ilmselgelt väheseks. Kuigi selle nõude rikkumist ei ole Novitskile ette heidetud, ei ole kohus veendunud, et Novitski jõudis selle ajaga täita ka liiklusseaduse § 39 lg 1 ettenähtud kolme sekundi nõuet. Ka Novitski ise ei olnud kindel, et ta selle nõude täitis. Novitskil ei olnud piisavalt aega, et veenduda, et peale seda kui ta on reastunud tagasi esimesse ritta ja tahtis sealt koheselt reastuda teise ritta, oli tema manööver ettenähtav, tajutav ja arusaadav ka teistele liikluses osalejatele. Ilmselgelt ei veendunud Novitski, et ta jõuab oma eelmisele manöövrile vahetult järgneva manöövri ohutult lõpetada. Novitski poolt teostatud manöövrid, kõigepealt liiklusseaduse nõudeid eirates möödasõit bussitasku kaudu ja pärast tagasireastumist uus ümberreastumine kohe teise ritta, ei ole liikluses igapäevane ja selliselt käituv juht peab näitama üles täiendavat hoolsust, et veenduda, et tema manöövrid on teistele liikluses osalejatele arusaadavad ja need on ohutud. Novitski ütlustest nähtub, et tema ümberreastumise tõttu Fordi ette pidi Ford pidurdama, seega ei olnud Fordi ees piisavalt ruumi, et Novitski oleks saanud oma manöövri ilma Fordi pidurdamiseta ohutult lõpetada. Alustades sellises olukorras uut manöövrit ehk ümberreastumist teise ritta, pidi Novitski arvestama, et teises reas eelnevalt Fordiga võrdse kiirusega sõitnud autod sõidavad peale Fordi pidurdamist Fordist kiiremini s.t liiguvad Fordist mööda ja vajavad juhul kui Novitski neile manöövri käigus ette sõidab, pikemat aega, et pidurdada oma kiirus selliseks, et ei sõidaks ootamatult nende ette sõitnud autole otsa. Kaebuse esitanud isiku poolt väidetud enne manöövri alustamist olnud auto jagu ruumi ei olnud sellises olukorras kindlasti piisav, et saaks manöövri ohutult lõpetada. Teo toimepanemine hooletusest kujutab endast KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. Seetõttu on oluline kontrollida, kas kaebuse esitanud isik realiseeris kõik elemendid, mis on vajalikud võtmaks isikut vastutusele süüteo ettevaatamatu toimepanemise eest. Kahtluseta saab öelda, et Igor Novitski käitumise tõttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse mõttes: kui kaebuse esitanud isik ei oleks ohtlikku manöövrit sooritanud, ei oleks tekkinud võimalust tema ja A. K.i juhitud auto kokkupõrkeks ja see võimalus poleks saanud realiseeruda kokkupõrkes ning sellest lähtuvalt nii kaebuse esitanud isiku kui A. K.i kasutatud auto kahjustumises ja kolmandatele isikutele varalise kahju tekkimises. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on selle põhjustajale normatiivselt omistatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2013. a otsus asjas nr 31-1-23-13, p 6 ja 2. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-87-15, p 12). Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8). Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). Igor Novitski poolt sellise manöövri sooritamine on kohtu hinnangul hoolsuskohustuse rikkumine, sest isik ei veendunud manöövri ohutuses. Teo toimepanemine hooletusest kujutab endast KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. Väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et kokkupõrge toimus hetkel, kui manööver ei olnud veel lõpetatud. Seega, andis Igor Novitski, kuna ta enda sõnade kohaselt kiirustas, vasakus ehk teises reas sõitnud A. K.ile reageerimiseks väga vähe aega, mistõttu pidi sellises olukorras liiklusohu ja varalise kahju tekitamine olema Igor Novitskile objektiivselt ettenähtav. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et Igor Novitski pani

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest.

6 Kõike eeltoodud arvestades on leidnud tõendamist, et Igor Novitski rikkus enda tegevusega

§ 33

lg 2 p 8 nõuet, pannes sellega toime

§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. I. Novitski on süüvõimeline ning KarS

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Sama sätte lõike 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja määras I. Novitskile

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest rahatrahvi 135 trahviühikut, s.o 540 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistrist on menetlusalust isikut varem kriminaalkorras karistatud, kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kohtuväline menetleja on I.Novitskile määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus arvestab ka asjaolu, et liiklusohtlik olukord tekkis ja oht ka realiseerus osaliselt seetõttu, et I.Novitski ja A. K.i vahel oli tekkinud I.Novitski varasemast manöövrist tingituna omavaheline liiklusraev ja isikud asusid seda omavahel liikluses klaarima, unustades ära, et nad ei olnud liikluses ainukesed liiklejad. Novitski ohtlik manööver oli tingitud osaliselt kättemaksust, osaliselt sellest, et ta kiirustas ja manöövrit tehes ei veendunud selle ohutuses. Lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisega antakse selge signaal ühiskonnale ja ka I.Novitskile endale, et juhtide omavaheline ärplemine autoroolis ja hilinemisest tingitud hooletus, mis toob kaasa liiklusnõuete eiramise, on taunitav ning sellisele käitumisele järgneb paratamatult liiklusest mõneks ajaks kõrvale jäämine, mis annab isikule võimaluse oma senist liiklusalast käitumist analüüsida ja teha selles tulevikus korrektuure. Kohus arvestab ka asjaoluga, et Novitski on otsinud enda kasuks tunnistama sõbra, kes tegelikult sündmuskohal ei viibinud. Kohus peab võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub isikult väljamõistmisele ka ekspertiisikulu. Väärteoasja raames on teostatud liiklustehniline ekspertiis, mis on otseselt kaasa aidanud väärteoasja lahendamisele. Ekspertiisi maksumus on 457 eurot ning kohtuväline menetleja on ekspertiisikulu jaganud võrdselt mõlema liiklusõnnetuse põhjustanud isiku vahel, keda mõlemat on kõnealuse liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistatud võrdse karistusega. Kohtu hinnangul 7 kohtuvälise menetleja otsus mõista Igor Novitskilt välja pool ekspertiisikulu summast s.o 228,50 eurot on põhjendatud ja seaduslik ja selles osas ei kuulu kohtuvälise menetleja otsus muutmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb Igor Novitski kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada määratud karistuse tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, § 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Igor Novitski kaebus osaliselt. 2. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 15.02.2022 otsuse väärteoasjas nr 2302,21,014238 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas suuruse osas, muus osas, s.h lisakaristuse määramise ja ekspertiisikulude tasumise osas, jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Igor Novitskit tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 45 eurot Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220225012533 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 12.05.2022 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.