Asjaolud ja menetluse käik
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maksekäsu tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maksekäsu muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 9. Võlgnik on taotlenud maksekäsu tühistamist või alternatiivselt vastuväite esitamise tähtaja ennistamist. Seoses tähtaja ennistamisega selgitab ringkonnakohus järgmist. Kohtul on võimalik vastuväite esitamise tähtaega ennistada olukorras, kus võlgnik on vastuväite esitamisega hilinenud, kuid kohus ei ole maksekäsku veel koostanud. Kui maksekäsk on juba tehtud, tuleb esitatud vastuväide lugeda määruskaebuseks (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande III osa, § 4891 lg 2 kommentaarid, p 3.3.4). Pärnu Maakohus tegi 2 maksekäsu 04.05.2022 (dtl 13–14) ning võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite 10.05.2022 (dtl 16–19). Seega puudus võimalus tähtaja ennistamiseks ja Pärnu Maakohus käsitas võlgniku vastuväidet õigesti määruskaebusena. 10.
lg 2 kohaselt saab maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel tugineda nimetatud sätte punktides 1-3 nimetatud alustele. 10.1.
lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati talle kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlgnik tõi määrusekaebuses välja, et talle ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ning digidokumendi avamiseks kasutas ta abi. Kohtute infosüsteemi andmetel sai võlgnik makseettepaneku kätte 13.04.2022 e-toimiku vahendusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et võlgnik kasutas dokumendi avamiseks muu isiku abi, ei muuda menetlusdokumendi kättetoimetamise fakti. Makseettepanek on
lg 1 alusel võlgnikule kätte toimetatud ning see vastab elektroonilise kättetoimetamise nõuetele. Seega ei ole
10.2. Võlgnik ei saanud enda sõnul makseettepanekule vastuväidet esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu (
Võlgnik pidi oma haiget abikaasat aitama. Õiguskirjanduses on leitud, et mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla näiteks võlgniku ootamatu haigestumine või tema lähedase ootamatu raske haigus. Mõjuvaks põhjuseks § 4891 lg 2 p 2 mõttes ei saa aga pidada võlgniku igasugust haigust, vaid tegemist peab olema sellise ootamatu haigestumisega, mis takistas tal ettenähtud tähtajal vastuväite koostamist ja selle kohtule edastamist (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande III osa, § 4891 lg 2 p 2 kommentaarid p 3.4.2.2). Võlgnik ei ole praegusel juhul välja toonud ega tõendanud, milline konkreetne ootamatu olukord seoses abikaasa haigusega takistas tal makseettepaneku kättesaamisest 15 päeva jooksul vastuväidet esitada. Vastuväite esitamine maksekäsu kiirmenetluses ei eelda makseettepaneku analüüsi ega sisulise vastuse koostamist. Vastuväidet ei pea põhjendama. Praegusel juhul ei ole
10.3. Võlgnik leiab, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on põhjendamatu (
Võlgnik toob välja, et ta ei ole avaldajalt arveid saanud ning tal pole võimalik arvete õigsust kontrollida. Võlgnik ise korteris ei ela ning olenemata sellest, et avaldaja juhatuse liikmel on olemas võlgniku kontaktid, ei ole talle arveid saadetud. Kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse, tuleb ringkonnakohtul kontrollida maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust. Lisaks nõude õigusliku põhjendatuse kontrollile on määruskaebemenetluses võimalik ja kohustuslik hinnata ka tõendeid, kui need on määruskaebusele lisanud võlgnik või määruskaebuse vastusele avaldaja (RKTKm 3-2-1-165-16 p-d 14.4 ja 14.5). Nõue on selgelt põhjendamatu, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusena avaldaja poolt esitatud asjaolusid arvestades ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada. Maksekäsu 3 kiirmenetluse avalduse (dtl 6–7) kohaselt on avaldaja nõudeks Metsa tn 11-9 korteriomandil tekkinud kommunaalteenuste võlgnevus 2699,10 eurot. Võlgnik on korteri omanik. Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.02.2019–28.02.2022 esitatud arvete alusel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selgelt põhjendamatu ning seda pole õiguslikult võimalik rahuldada. Avaldaja on korteriühistu, kes esitab korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste eest arveid. Võlgnik on Metsa tn 11 korteri nr 9 korteri omanik, kes on kohustatud tasuma korteriühistu poolt vahendatud teenuste eest. Avalduse kohaselt on korteril nr 9 perioodi 01.02.2019–28.02.2022 eest kommunaalteenuste võlgnevus 2699,10 eurot. Avaldaja nõude aluseks on VÕS § 108 ja nõue on seega õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et võlgnik ise korteris ei ela ning ta pole väidetavalt kommunaalteenuste arveid kätte saanud, ei muuda avaldaja nõuet põhjendamatuks. Avaldusele ega määruskaebusele ei ole lisatud tõendeid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik tõendeid hinnata. 11. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus maksekäsu tühistamata ning võlgniku määruskaebuse rahuldamata. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal seoses määruskaebusega menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.