1-23-1407/3

(22274000145)Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. jaanuari 2023 määrus, millega jäeti rahuldamata X OÜ esindaja kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
2. veebruari 2023 määrus muutmata ja kaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav (KrMS § 385 p 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kriminaalasjas nr 22274000145 alustati
4. juunil 2022 menetlust (KarS) karistusseadustiku § 199 lg 1 tunnustel selles, et
5. mail 2022 on XXX varastatud OÜ-le X kuuluv lattpiire väärtusega 5000 eurot.
7. augustil 2022 esitati KarS § 199 lg 2 p 7 alusel kahtlustus Y-le selles, et tema varastas OÜ X puitmaterjali. Y eitas kahtlustatavana ülekuulamisel süüd. Y selgitas, et
8. märtsil 2022 oli kukkunud piire ZZZ kinnistult FFF kinnistule, piirde üks osa oli toestatud, ülejäänu oli teel. Piire jäi maha ja keegi seda ei korrastanud. Y ütluste kohaselt andis ta korduvalt ZZZ kinnistu omanikule teada probleemist ja hoiatas, et likvideerib puudused. ZZZ kinnistu omanikud ei nõustunud nõudmistega. Seetõttu,
9. mail 2022 otsustas Y koos C-ga puudused kõrvaldada. Puidumaterjal ladustati W karjääri maanteeäärsesse poolde. Y esitas menetlejale e-kirjad, milles ta palus korduvalt X OÜ-d kinnistule kukkunud piirded kõrvaldada.
10. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur koostas
11. novembril 2022 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, millele Lääne Ringkonnaprokuratuur andis loa samal päeval. Menetleja leidis kokkuvõtlikult, et kogutud tõendite kohaselt oli piirdeaed kukkunud FFF kinnistule, mistõttu ei saa rääkida Y ja C poolt valduse murdmisest. Samuti leidis uurimisasutus, et tõendite kohaselt ei olnud Y-l ega C-l mingit soovi piirdeaeda endale või kolmandale isikule võtta ehk ei saa rääkida omastamise eesmärgist. Piirdeaed toimetati karjääri ääres olevale TTT külaplatsile. Enne seda tegevust konsulteeriti korduvalt politseiga, kuna aia omanik oli keeldunud seda ise ära viimast. Menetleja leidis, et piirdeaed viidi kohta, mida käsitleti paigana, kuhu viiaksegi erinevat ära visatavat materjali. Seetõttu ei saa rääkida ka kolmanda isiku kasuks 1

(4)1-23-1407 pööramisest ehk puudub ka omastamise koosseis. Lisaks tõi menetleja välja, et Y-l oli Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli 2017 määruse nr X-XX-XXXXX alusel kohustus tagada ligipääs mööda ZZZ ja FFF kinnistu vahelist piiri kulgevat teed. Kuna piirdeaed oli ümber kukkunud ja takistas teekasutust, siis tuli Y-l täita kohtumäärust. X OÜ ei viinud ise piirdeaeda minema, tuues ettekäändeks kindlustuse tegevuse. Tunnistaja G ütlustest aga nähtub, et kindlustus ei teinud sellele mingeid takistusi. X OÜ arusaama kohaselt on kõnealune tee ebaseaduslik.
2. X OÜ esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
3. Riigiprokuratuur jättis
4. jaanuari 2023 määrusega kaebuse rahuldamata. Oma seisukohta põhjendas riigiprokurör järgmiselt. Riigiprokuratuur nõustus uurimisasutuse määruse seisukohtadega. Riigiprokurör luges tuvastatuks, et X OÜ püstitas ZZZ kinnistule FFF kinnistu piiri äärde puidust piirdeaia, mis 2022.a kevadel ümber kukkus. Piirdeaia ümberkukkumine kui kahjujuhtum registreeriti asjaomases kindlustusasutuses. Lähedal asuva DDD kinnistu valdaja U ei saanud piirdeaia ümberkukkumise tõttu enam oma kinnistule sõidukiga ligi (piire oli kukkunud osaliselt juurdepääsuteele). U informeeris murest FFF kinnistu omanikku, s.o Y, kelle kohustus on juurdepääsutee lahti hoida. Samuti teatas U blokeeritud juurdepääsuteest ka kohalikule politseile. Y pöördus seepeale omakorda ZZZ kinnistu omaniku X OÜ juhatuse liikme Ä poole ja palus, et viimane kõrvaldaks teelt takistuse. Ä keeldus, tuues ettekäändeks, et kindlustusjuhtumi menetlemine on veel pooleli. Y pöördus seejärel kohaliku politsei poole ja teavitas politseiametnikke juhtunust (naabri aia ümberkukkumisest, juurdepääsutee blokeeritusest, naabri keeldumisest takistus teelt kõrvaldada jne). Kuna Ä keeldus teele ümber kukkunud piirdeaeda kõrvaldamast, võttis Y appi C, kellega koos nad kõrvaldasid teelt tõkestuse ning toimetasid piirdeaia puitmaterjali TTT külaplatsile, kus kohalik külarahvas puitu ladustab. Y ei varastanud ega omastanud puitmaterjali, vaid nad teisaldasid selle kohta, kus kohalik külarahvas puitu ladustas (TTT külaplatsile, kus piirdeaed kedagi ei seganud). Puitmaterjali teisaldamine toimus piirkonna politsei teadmisel ja soovitusel. Puitmaterjali ei omastatud ega tahetud omastada või pöörata kolmanda isiku kasuks. Samuti ei saa rääkida võõra vara kahjustamisest, sest lahtimonteerimise ajaks oli piirdeaed kummuli kukkunud ja tõkestas liiklust teel. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud kuriteo objektiivset külge, subjektiivset külge ega üldse mitte midagi sellist, mis kuriteole viitaks. Riigiprokurör märgib, et kõnealusel juhul on kuriteokaebus arusaadavalt ajendatud halbadest suhetest naabrite vahel, nendevahelisest ebamõistlikust vaidlusest ja jonnakast n-ö „vägikaikaveost“. KAEBUS
5. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse kannatanu lepinguline esindaja Maksim Greinoman, kes taotleb määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama. Oma taotlust põhjendab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kahtlustatavate väited ei ole usutavad. Piirdeaed pidi olema maha võetud ja varastatud sektsioonide kaupa. Metalltraadi lahtipunumine oleks äärmisel aeganõudev ja seda pole õnnestunud kuskil leida. On tõendatud, et piirdeaed oli muutunud vallasasjaks ja see oli kahtlustatavate jaoks võõras. Kahtlustatavad viisid vallasasja kannatanu teadmata mujale ja kehtestasid selle suhtes oma valduse. Omastamistahte manifesteerimisega on tegemist siis, kui asja edasikasutamisega kaasneb selle väärtuse oluline vähenemine (RKKKo 3-1-1-99-15, p 30). Omavaldus on kehtestatud, sest kannatanu ei teadnud, et tema vara võis paikneda kahtlustatava kontrolli all oleva MTÜ territooriumil. Teiseks on kahtlustatavate tegevuse tulemusena toimunud edasikasutus. Omastamistahe on tõendatud olenemata sellest, kuidas käsitleda E väidet piirdeaia 2

(4)1-23-1407 rahaks tegemise kohta. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Kuna kahtlustatavate selgitused on ajas muutunud, tuleks kaaluda koosseisueksimuse ja keelueksimuse mitteesinemist. Kahtlustatavate õigustusi uskuda ei saa. Kuna kahtlustatavad toimetasid kadakalatid enda valduses eemal olevale kinnistule, siis koosseisueksimust esineda ei saa. Riigiprokuratuuri määruse põhistused kahtlustatavate tegevuse õiguspärasuse osas ei viita ühelegi õigusnormile ja on asjakohatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kaebus jääb rahuldamata.
2. Ringkonnakohus loeb esitatud kaebuse tähtaegseks. Riigiprokuratuur tegi määruse
3. jaanuaril
4. Kaebuse juurde lisatud advokaadie-kirjavahetusest Riigiprokuratuuriga nähtub, et määrusega õnnestus kaebajal tutvuda alles
5. veebruaril
6. Seega on
7. märtsil 2023 esitatud kaebus KrMS § 208 lg 1 kohaselt tähtaegne, s.o esitatud 1 kuu jooksul alates määruse koopia saamisest.
8. Kaebuses väidab kannatanu lepinguline esindaja, et Riigiprokuratuuri määruse seisukohad ei põhine õigusnormidel. Nähtuvalt menetleja määrustest, analüüsisid uurimisasutus ja prokuratuur kriminaalasjas kogutud tõendeid ja jõudsid sisulisele järeldusele, et kogutud tõendid ei kõrvalda Y kaitseversiooni alusel tõusetunud kahtlusi tema ja C süüdiolekus. Sellises tõenduslikus olukorras kohustab KrMS § 7 lg 3 menetlejat lugema tõusetunud kahtlused kahtlustatava süüdiolekus tema kasuks. Arutataval juhul tähendab see, et esinevad kõrvaldamata kahtlused juba varguse ja/või omastamise objektiivse koosseisu tasandil. KrMS § 200 ja § 199 lg 1 p 1 näeb sel juhul ette, et kriminaalmenetlus tulebki lõpetada kuriteo tunnuste puudumise tõttu. Selliselt on menetleja toiminud. Nii tugineb menetleja menetlusotsustus õigusnormidel. Kaebuse argumentatsioon õigusvastasust välistavate asjaolude puudumisest jms ei ole asjassepuutuv, sest menetleja on eitanud juba süüteokoosseisu objektiivse tasandi täitmata jäämist. Kaebuses teeb X OÜ esindaja tõenditest omapoolsed järeldused, s.o kahtleb Y selgitustes ja kahtlustab teda siiski soovis puitaed varastada, omastada. See argumentatsioon jääb ringkonnakohtus edutuks. Apellatsioonikohtul puudub pädevus kirjutada prokuratuurile ette, kuidas hinnata tõendeid. Nii uurimisasutus kui prokuratuur on oma määrustes leidnud kogutud tõendeid üksikasjalikult refereerides, et asjaolud viitavad mitte Y soovile X OÜ-d puitaiast kestvalt ilma jätta ja pöörata seda enda kasuks, vaid soovile tagada tee läbitavus ja täita talle kohtulahendist tulenenud kohustust. Menetleja on esitanud küllaldased põhjendused. Nende ülekordamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks. Kaebuse pinnalt on selge, et asjas ei ole õiguslikku vaidlust, vaid vaidlus tõenditest tehtavate järelduste üle. Kogutud tõendid viitavad asjaoludele, millede pinnalt ei saa rääkida tegutsemisest omastamise eesmärgil KarS § 199 lg 1 tähenduses või võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramisest KarS § 201 tähenduses. Samasugusele järeldusele jõudsid ka uurimisasutus ja prokuratuur. Kaebuses ringkonnakohtule ei ole taotletud kriminaalmenetluse jätkamist mõne menetlustoimingu tegemiseks. Ringkonnakohtule ei ole samuti tuvastatav, et asjas on jäänud tegemata mõni tõendamiseseme seisukohalt elementaarne menetlustoiming. Seega saab kriminaalmenetluse jätkamine olla võimalik üksnes süüdistuse esitamise eesmärgil, kuivõrd kõik asjassepuutuvad tõendid on läbiviidud kriminaalmenetluses ka kaebaja arusaama kohaselt kogutud. Ringkonnakohtul aga ei ole ka pädevust kohustada prokuratuuri esitama süüdistust. Süüdistusfunktsiooni kandja on üksnes prokuratuur. Olukorras, kus kogutud tõenditele vaatamata jäid kõrvaldamata kahtlused selles, kas Y ja E on varastanud või omastanud X OÜ puitmaterjali, tõlgendas menetleja õigesti KrMS § 7 lg 3 alusel need Y ja C kasuks ning lõpetas kriminaalmenetluse kuriteo tõendamatuse tõttu.
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri
10. jaanuari 2023 määrusele rahuldamata. 3

(4)1-23-1407 (allkirjastatud digitaalselt) 4